Eristatakse põhiliselt nelja põua aspekti: meteoroloogilist, agrometeoroloogilist, hüdroloogilist ja sotsiaalökonoomilist . Kolm esimest sisaldavad endas ka võimalust mõõta põuda kui füüsilist nähtust. Maailma meteoroloogia organisatsioon WMO (World Meteorological Organization) nimetab loodusõnnetuste loetelus üleujutuseks või uputuseks olukorda, kui saju- või lumesulavesi akumuleerub kiiremini, kui mullad suudavad neid adsorbeerida või jõed ära kanda. Üleujutust võivad tingida mitmesugused ilmastikunähtused: troopilised tsüklonid ja vihmaperioodid ehk mussoonid, keskmistel geograafilistel laiustel pikaaegsed vihmad, tormid ja äikesevihmad. Lihtsamalt öeldes tähendab veeuputus seda, et liigne vesi on seal, kus teda ei peaks olema: põllul, linnas, tänaval, maja keldris või mujal. Kõige sagedasem põhjus on aga see, et vihma sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab
Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid. Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid. Nende toime võib olla kahesugune. Suurem osa vastumürke reageerib organismi sattunud mürkidega ja vähendab nende aktiivsust. Osa vastumürke on üldise toimega, nad nii-öelda remondivad kahjustused, mis mürk on organismile tekitanud. Kui mürk on organismi sattunud suu kaudu, saab maos või sooltes seda adsorbeerida söega, siduda valgulahuste (piim või munavalge) abil, lagundada oksüdeerijate, hapete või aluste lahjade lahustega. Juba kudedesse imendunud mürgist on raske jagu saada. Üldtugevdava toimega on glükoos, kuid tsüaniidimürgistuse puhul on tal veel eriline toime: oma aldehüüdrühma arvel muudab ta tsüaniidi tsüaanhüdriiniks. Tsüaniidile on vastumürgiks naatriumtiosulfaat Na2S2O3. Raskemetallide ioonide sidumiseks on head tioolid RSH (alkoholide väävelanaloogid)
Võime tõttu siduda vett kõrvaldavad kerge diarröa). (Lahtistid- surfaktandid ja laktuloos, karboksümetüültselluloos, metüültselluloos, polükarbofiil) 2. Osmootse toimega suurendavad vee sisaldust (soolade ja osmootsete lahtistite toimemehhanism: imenduvad aeglaselt ja halvasti, tõmbavad vett seedetrakti. 8 g magneesiumsulfaati hoiab näiteks sooles 120 ml vett. Suureneb peensoolest jämesoolde jõudva vedeliku hulk ning jämesool ei jõua seda adsorbeerida). (Osmootse toimega lahtistid - glütseriin, laktitool, laktuloos, makrogool, mannitool, sorbitool). 3. Väljaheite pehmendajad ja stimuleeriva toimega Selle rühma saab jagada omakorda veel: a) Difenüülmetaani derivaadid – fenoolftaleiin, bisakodüül, pikosulfaatnaatrium (Toimemehhanism ei ole täpselt teada – suurendab prostaglandiinide hulka, inhibeerib Na+K+- ATPaasi; bisakodüül toimib peensooles vähendades resorptsiooni ja jämesooles stimuleerides
Vitamiin A-aktiivsust omavad lisaks retinaalile ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud
Transportvalk (kandjavalk), mis transportib glükoosi sümpordis prootonitega. [Sahharoos väljub apoplasti alles bundle sheet rakkudest (mitte mesofülli rakkudest) ja liigub saaterakkudesse sümpordis prootonitega. ] Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Seda tõestab floeemi isoleeritus mesofüllirakkudest ja negatiivsem osmootne potentsiaal, samuti juhtsoonte võime adsorbeerida sahharoosi apoplastist. Seda tüüpi laadimine esineb enamikul põllumajanduslikest kõrrelistest. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi pürofofataas H+ PPi- aas (aktiivne kui taim on stressi tingimustes ja ATP hüdrolüüsi energia saamine on pärsitud) Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused *Tonoplasti omal ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport, rakumembraani omal ühe.
kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib
Vitamiin D sünteesitakse inimese organismis, vitamiiniks osutub vastav ühend ainult olukorras, kui päikesevalgust on napilt. Vitamiin D tuleb organismis konverteerida aktiivseks vormiks, milleks on 1,25- dihüdroksüvitamiin D. Aktiveerimiseks on vajalikud 2 järjestikust hüdroksüleerimisreaktsiooni. 1,25-dihüdroksüvitamiin D on hormoon, millel on spetsiifiline tuumaretseptor. Vitamiin D on vajalik kaltsiumi metabolismis. Vitamiini puudumise korral ei suuda organism piisavalt kaltsiumi adsorbeerida, üledoseerimine põhjustab aga hüperkaltseemiat. Vitamiin E Bioloogiliselt aktiivne vitamiin E vorm on α-tokoferool. Vitamiin E on oluline antioksüdant ja vabade radikaalide siduja. Teisi füsioloogilisi funktsioone vitamiinile E ei ole teada. Vees lahustuvad vitamiinid Vees lahustuvad vitamiinid on vitamiin C ja nn. B rühma vitamiinid. B rühma vitamiinid on eellasmolekulid mitmesugustele koensüümidele. Vitamiin B3 ehk niatsiin
Kilevesi on samuti seotud mulla osakeste ümber… f) Vaba vesi- kapilaarjõudude mõjul mullas liikuv kapilaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi 34. Toetuva kapillaarvee tõus. … tõuseb kapilaarjõudude mõjul põhjaveest ülesse ja on taimede poolt kergesti omastatav 35. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adarbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust adsorbeerida, alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures( muld kuiv) Maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudab veearust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 94% Närbuspunkt niiskus- on mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad Kapillaarvee katkemise niiskus- rippuva kapillaarveega täidetud kapilaari mingisse ossa tungib õhk. Esineb liivsavides
ülavesi. Erineb põhjaveest oma lühiajalise ja perioodilise esinemise poolest. 33. Toetuva kapillaarvee tõus. Ehk apillaarvöötme tüsedus sõltub peamiselt ulla või pinnase lõimisest, mehaanilise oostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillaarvöötme liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuur setes muldades. 34. Mulla veemahutavuse liigid. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku
35. Toetuva kapillaarvee tõus Ehk kapillaarvee tüsedus sõltub peamiselt mulla või pinnase lõimisest, mehaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest. Kõige väiksem on kapillarvöötme tüsedus liivmuldadel ja kõige suurem savimuldadel. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 36. Mulla veemahutavuse liigid Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus – Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. Maksimaalne hügroskoopsus – Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). Närbumispunkti niiskus – Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3…1,5Wmh. Liivades 1…3%, savides 12…13%. Kapillaarvee katkemise niiskus – Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see
mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas) 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad adsorbeerida õhust veeauru. Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis. b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4.2)gravitsioonivesi-raskusjõule alluv a)nõrguv b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse.
32. Toetuva kapillaarvee tõus. tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles, taimede poolt kergesti omastav sõltub mulla või pinnase lõimisest, mehhaanilise koostise ühtlikkusest või kihilisusest, liivades väiksem, savides suurem 33. Mulla veemahutavuse liigid. veemahutavus-mulla võime vett kinni pidada 1)maksimaalne adsorbtsiooniniiskus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures,pm kõige väiksem veehulk mullas 2)maksimaalne hügroskoopsus- suurim veehulk, mida muld suudav veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust 3)närbumispunkti niiskus-mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad 4)kapillaarvee katkemise niiskus-esinev ainult liivsavides 5)väliveemahutavus- suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada, kõige ideaalsem
on kapillaarvöötme tüsedus liivmuldadel ning kõige tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%.
kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni) ◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. (lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna) Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi bio-membraanide VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). ◦ Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. ◦ Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. (näiteks, hemogloobin – rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku) VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 1. Struktuurne klassifikatsioon
valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks. Valkude poolt põhjustatud osmootset rõhku nimetatakse onkootseks ehk kolloid- osmootseks rõhuks. Onkootne rõhk on aluseks vee vahetusele vereplasma ja koevedeliku vahel. 4. Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. Valkude klassifikatsioon 1. Struktuurne klassifikatsioon Eristab: lihtvalgud ehk proteiinid (koosnevad ainult aminohapete jääkidest) ja
moodusta vee kasutamisel rasklahustuvaid ühendeid. ➔ Vee keetmine st kuumutamine ja filtrimine (kõrvaldab karbonaatse kareduse); ➔ Ioonvahetus - Ca ja Mg ioonid vahetatakse välja Na+ või H+ ioonidega, ja HCO3 – ioonid Cl+- või OH -ioonidega kuna ➔ Na-soolad on hästilahustuvad siis selline vesi katlakivi ei tekita. ➔ Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. ➔ Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone ➔ Anioniidid– adsorbendid, mis seovad lahustest anioone 48. Orgaanilised lahustid ja nende kasutamine. Kasutatakse peamiselt: ➢ Vedelate värvide ja lakkide koostises värvile vajaliku viskoossuse andmiseks; ➢ Ainete selektiivseks väljaleotamiseks (ekstraheerimiseks) teistest tahketest ja vedelatest ainetest;
raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. 33. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: · liivades kuni 0,5 m · saviliivades 1...1,5 m · keskm. liivsavides 2,5...3 m · rasketes liivsavides 3...3,5 m · rasketes savides 4...6 m 34. Mulla veemahutavuse liigid- · Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. · Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). · Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%.
sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 47.soolade kõrvaldamine. Ioniidid teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. 48. Orgaanilised lahustite kasutamine: värvide ja lakkide viskoossuse suurendamiseks. Vedelike eraldamiseks ükstesest. Nt bituumen ekstraheeritakse välja benseeniga või dietüüleetriga rasvad toidust. Metallide pindade puhastamine õlidest, rasvadest. Orgaaniliste ainete lahuste valmistamisel. 49. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 50. Lahus=lahusti+lahustunud aine
tüsedam raskema lõimisega ühekihilistes struktuursetes muldades. Maksimaalne kapillaarvöötme tüsedus: liivades kuni 0,5 m; saviliivades 1...1,5 m; keskm. liivsavides 2,5...3 m; rasketes liivsavides 3...3,5 m; rasketes savides 4...6 m. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap.vöötme tüsedus. 42. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see kokku väliveemahutavusega. 5. Väliveemahutavus Wv. Suurim rippuva kapillaarvee hulk, mida muld suudab kinni pidada. 6
See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). 8. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. 9. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. 10. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad. (Lk64) Päritolu järgi: Loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: 1. Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud
Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 55. Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist 11
Lähtudes mulla poolt kinnipeetavatest vee liikidest eristatakse erinevaid veemahutavuse liike ehk hüdroloogilisi konstante. Need ei ole siiski konstantsed suurused, vaid muutuvad nii ajas kui ruumis. Kõiki neid veemahutavuse liike võib väljendada nii kaalu kui ka mahuprotsentides absoluutkuiva mulla kohta. Veemahutavuse liigid (hüdroloogilised konstandid) : 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see
MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 52. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 53. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 54. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi gaas-gaas (õhk) gaas-vedelik (soodavesi - CO2 vees) gaas-tahke (H2 pallaadiumis) vedelik-gaas (veeaur õhus)
maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel ja b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 43. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb see
a) maaparandustöödel drenaazsüsteemide projekteerimisel b) agronoomidel taimede veega varustatuse ja üldise veebilansi arvutamisel. Mida kergem lõimis, seda kiiremini saavutatakse maksimaalne kap vöötme tüsedus. Kergema lõimisega muldades struktuursus vähendab kapillaarvee tõusu ja rasketes muldades suurendab. 35. Mulla veemahutavuse liigid. 1. Maksimaalne adsorbtsiooniniiskus Wma. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust adsorbeerida alla 40% relatiivse õhuniiskuse juures. 2. Maksimaalne hügroskoopsus Wmh. Suurim veehulk, mida muld suudab veeaurust siduda peaaegu täielikult küllastunud õhust (relat. niiskus 94%). 3. Närbumispunkti niiskus Wnärb. On mulla niiskus, mille juures taimed närbuvad. Wnärb=1,3...1,5Wmh. Liivades 1...3%, savides 12...13%. 4. Kapillaarvee katkemise niiskus Wkk. Esineb ainult liivsavides, savides langeb
See toimub kas tugevalt keemiliste mõjutustega või ensümaatiliselt (spetsiaalsete proteolüütiliste ensüümide toimel). Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult), kuna kolloidolekut stabiliseerivad valguosakese laengud ja hüdraatkiht. Optiline aktiivsus ja adsorptsioonivõime valkude lahuste optiline aktiivsus tuleneb neis olevate AH-jääkide optilisest aktiivsusest ja valgu konformatsioonist. Valgud võivad adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone. See muudab need ained lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust. Makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsiooni printsiibid, tähtsamad esindajad Päritolu järgi: loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viiruste valgud Paiknemise järgi: membraan-, tsütoplasma-, mitokondri-, ribosoomi-, lüsosoomi jne valkudest. Füsiko-keemiline klassifikatsioon: Polaarsed, Apolaarsed, Amfifiilised Struktuurne klassifikatsioon: 1
ning ioniit eraldatakse veest setitamise või filtreerimisega. kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses).
seep lahustumatu lubjaseep Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ või HCO−3 , rasvhapete Ca– ja Mg–soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 55. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga Protsessi saab läbi viia kahe metoodikaga: 1. Vesi juhitakse läbi ioniidi (kolonntüüpi või reaktortüüpi seadmed); 2. Vette lisatakse ioniit, segatakse ning ioniit eraldatakse veest setitamise või filtreerimisega. Vee osaline pehmendamine Na-kationiidiga
H+ATPaas transpordib prootonid apoplasti, tekitab prootongradiendi. Sahharoosi transpordil kasutatakse sümporti sahharoos haaratakse kaasa koos H+'dega. Sucrose-H+symporter 37. Millised faktid tõestavad sahhariidide sisenemist rakkmudesse apoplastist sümpordis prootonitega? Apoplasti vahendusel (läbi membraani). Tüüp 2 - Seda tõestab floeemi isoleeritus mesofüllirakkudest ja negatiivsem osmootne potentsiaal, samuti juhtsoonte võime adsorbeerida sahharoosi apoplastist. 38. Nimetage pump, mis ei kasuta ainete transpordil ATP hüdrolüüsi................. F-klassi pump töötab vastupidises suunas ta kasutab H+ kontsentratsioonide erinevusi kahel pool membraani, et toota ATP'd. Antud H+'de kontsentratsioonide erinevused tekivad mitokondriaalses või fotosünteetilises transpordi ahelas. 39. Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused Rakumembraani H+-ATPaas (p ATPaas)
annaabi.ee 
