medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Hüpofüüs on endokriinsüsteemi peamiseks funktsionaalseks üksuseks, mille ülesandeks on teiste sisenõrenäärmete töö kontrollimine ning selle kaudu metabolismi, kasvu ja suguelundkonna talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone:
tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime
alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes. Hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs kujutab endast hormoone produtseerivate rakkude kogumit, millel on rikkalik verevarustus, kuid kus puudub innervatsioon. Eessagara rakud on jaotatavad kolme tüüpi: basofiilid, atsidofiilid ehk eosinofiilid ja neutrofiilid ehk kromofoobsed rakud. Nimetused tulenevad sellest, milliste värvainetega ja kuivõrd üldse on ühed või teised neist histoloogilisel uuringul värvitavad ja seega teistest eristatavad. Neil rakutüüpidel on aga ka olulised funktsionaalsed iseärasused -
parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e. kasvuhormoon – reguleerib kasvu türotroopne hormoon – reguleerib kilpnäärme tööd, gonadotroopne h. – reguleerib sugunäärmete tööd - neurohüpofüüsi hormoone: oksütotsiin – reguleerib emaka tegevust, antidiureetiline hormoon – neerude tööd jne. Käbikeha e
mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd. Ajuripats asub peaajus ja on jaotatud kolme ossa: ees-, kesk- ja tagasagar. Eessagar ehk adenohüpofüüs Ajuripatsi eessagarast eraldub peamiselt vabastajahormoone, mis tekitavad teistes sisenõrenäärmetes hormoonide vabanemise. Kesksagar Eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini. Täiskasvanul võib üldse puududa. Tagasagar ehk neurohüpofüüs Eritab peamiselt kahte hormooni: oksütotsiini ja antidureelist hormooni. Oksütotsiini kutsutakse ka õnne-, armu- ja emadushormooniks. Tuntumad ajuripatsi haigused
Hüperfunktsioon tähendab ületalitlust, hormooni ülemäära palju. Ületalitlusel hormooni toimed võimendunud. Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism, keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Nendes neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid inhibeerivad, pidurdavad Hüpof hormoonid laskuvad oma tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsi varre
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e
-proteiinide sünteesi suurendamine hüpotalamus (mida mõjutab -stimul kõigi organite kasvu, VA AJU KNS + veres ringlevad -osaleb homöostaasis hormoonid) Kuna ajuripatsi eessagar -vähendab maksa glükoosi omandamist *eessagar e adenohüpofüüs toodab kasvuhormooni une -soodustab maksa glükogeneesi *vaheosa ja ajal, siis kõik mis segab und, -aitab hooldada in pankrease * tagasagar e takistab kasvuhormoonide sisenõristussüsteemi neurohüpofüüs teket organismis! -stimuleerib immuunsüsteemi
Kordamisküsimused - kontrolltöö nr. 3 1. Ainevahetuse olemus. Ainevahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon organismi viidud ainete ümbertöötlemine ja omastamine Dissimilatsioon erinevate ainete lõhustamine ja laguproduktide eemaldamine organismist 2. Valkude ainevahetus, valgu ülesanded organismis, lämmastikubilanss Valgud on kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks fermentideks Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab ve...
6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1. Naha veresooned ahenevad, nahk muutub kahvatuks. 2. Higieritus väheneb. 3. Intsensiivistub soojusteke. 4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad. 5. Ainevahetus tase tõuseb. 7. HÜPOFÜÜS; HORMOONID; ÜL: HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja neurohüpofüüs e. tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia );
hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi: HÜPOTALAMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE ALA ( SOODUSTAV ALA ) JA HÜPOFÜÜSI EESSAGAR E ADENOHÜPOFÜÜS hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon st
tagasiside mehhanism vabaneva reguleeriva hormooni toime- efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi H-ne produtseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel H-ni vabanemine pidurdatakse. *Muude ainete toime endokriinnäärmetele: glükoos ja AH. Hüpofüüs. Hüpofüs ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite
Kilpnäärme hormoonide üks toimeid on stimuleerida südame kokkutõmbeid. Normaalse produktsiooni korral.... ........... puhkeolukorras tahhükardia, aeglustumisel bradükardia. Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism, keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), vaatame üle- ja alatalitlust. Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Neuronid närvirakku, nendes neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid inhibeerivad, pidurdavad Hüpofüsiotroopse... tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsivarre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku
Süsivesikute vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l. Vere glükoosisisalduse langust allapoole normväärtust nim. hüpoglükeemiaks, glükoosi taseme tõusu hüperglükeemiaks. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. Hormooni ja raku plasmamembraani retseptori ühinemisel tekib retseptorkompleks, mis annab toime edasi raku sisemusse. Närvisüsteemi ja endokriinse süsteemi vahel valitseb organismi talitluse koordineerimisel tihe seos
siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid.
Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti
siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid.
iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 11. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid - AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon. 4. GHRH- stomatoliberiin ehk kasvuhormooni riliising hormoon. Stimuleerib hüpofüüsi eessagara kasvuhormooni produktsiooni, ei mõjuta endokriinset nääret, vaid kasvu. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Sellesse süsteemi kuuluvad hüpotalamus ja hüpofüüs. Hüpofüüsi varre kaudu on nad seotud. Sellel süsteemil on kaks alasüsteemi:
2. käbinääre 3. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. harknääre 5. kõjunäärme Langerhansi saared 6. neerupealiskoor ja -säsi 7. sugunäärmed Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus. 28. Hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi, olulisemad adenohüpofüüsi hormoone vallandavad ja pidurdavad regulaatorained. Adenohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Neurohüpofüüsi hormoonid ja nende füsioloogiline roll. Adenohüpofüüs = hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüs moodustab pea 80% kogu näärme massist ja produtseerib: • mitteglandotroopseid hormoone STH: Stimuleerib kõikide kudede kasvu. PRL: stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut. Muudab nad piima produtseerivateks näärmeteks, ehk käivitab piimasünteesi • glandotroopseid hormoone - teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid AKTH: Stimuleerib neerupealisekoore hormoonite teket.
vereseerumist), tiinuse test piimast - glükoproteiinide määramine (kasutatakse piimaveistel). Lehmadel mõõdetakse progesterooni piimast (21. päeva pärast seemendamist). 49. Sünnitus. Enne sünnitust - emaka lihasrakud järkjärgult on rohkem venitatud. Kõrge progesteroonitase inhibeerib lihasrakkude kontraktsiooni, et ei toimuks enneaegne sünnitus. Vallandumismehhanism Tiinuse viimastel nädalatel kasvab loote stress (ruumipuudus ja suuremad metaboolsed vajadused – adenohüpofüüs toodab adrenokortikotropiini (ACTH), mis indutseerib neerumanustes kortisooli sekretsiooni. Kortisooli toimel: Progesterooni kontsentratsioon langeb (progesteroon konverteeritakse östradiooliks) ja östrogeenide kontsentratsioon suureneb. Östrogeen stimuleerib müofilamentide sünteesi emaka silelihasrakkudes, suurendab emaka oksütotsiini retseptoreid. Progesterooni blokk kaob ja müomeetrium aktiviseerub ja algatab müomeetrilisi kontraktsioone
Seetõttu loetletakse vaid neid hormoone, mida on uuritud ka inimorganismi tasemel ja mille vastu on senini suurim sisuline kliiniline huvi angiotensiin I ja II, neurotensiin jpt. HÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpofüüs reguleerib paljusid endokriinseid näärmeid, peale selle avaldavad hüpofüüsi hormoonid vahetut mõju organismi rakkudele. Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid
Hüpotaalamus ADH, Oksütotsiin on mitmekülgne hormoon. Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab
Peale selle, et ta viib edasi sünnitust ja sünnitusjärgselt paneb piima voolama, on oksütotsiin ka "mõnuhormoon", mis tekib kehas suguühte ajal, samuti vastuseks massaazile, silitustele, kallistustele ja rahuldusttoovale füüsilisele pingutusele.liberiinid (vabastajad faktorid), statiinid ( alandavad, vähendavad faktorid) 1 Hüpofüüs Hüpofüüs ehk ajuripats. Adenohüpofüüs ehk ajuripatsi eessagar. Adenohüpofüüsis toimub mitmesuguste hormoonide tootmine: türotropiin (stimuleerib kilpnääret tootma vastavaid hormoone, milledeks on türoksiin ja trijoodtüroniin); kasvuhormoon (ei mõjuta teisi näärmeid, vaid kasvavaid kudesid, stimuleerides valkude sünteesi ja rasvadest energia tootmist); folliikuleid stimuleeriv hormoon (alustab tegevust puberteedieas, stimuleerides munasarjades folliikulite arengut, ja meestel
mehhanism vabaneva reguleeriva hormooni toime- efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi H- ne produtseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel H-ni vabanemine pidurdatakse. *Muude ainete toime endokriinnäärmetele: glükoos ja AH. Hüpofüüs. HF ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit- lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas
põielihaste kokkutõmme ja sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda IX. SISEKRETSIOON A. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: neurohüpofüüs ja adenohüpofüüs. Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni
Paraventricularis ja n. supraopticus. nucl. paraventricularis + n. supraopticus = Anti D hormoon ja oksüdotsiin. Teine osa neurosekretoorsetest hüpotaalamuse tuumadest produktseerivad hormoone, mida nim. liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses, eessagara hormoonid tekivad eessadaras endas, aga liberiinide ja statiinide kontrolli all. Kuidas teket mõjutavad? Liberiinid ja statiinid saadavad oma produkti piki aksonit vereringesse. Omapärane veresoontevõrgustik, mida kutsutakse hüpofüüsi portaalvereringeks seal lähevad lib ja stat juba eessagarasse vere kaudu. 2) Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus keskus, mis reguleerib kehatemp-i,
18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne basaalmembraan ning glomerulaarsele basaalmembraanile tsütopoodiumiga kinnituvad podotsüüdid. Tsütopoodiumite vahele moodustavad 20…25 nm filtratsioonipoorid. 19. Adenohüpofüüsi ehitus ja funktsioon Adenohüpofüüs (adenohypophysis) moodustub epiteliaalsete adenotsüütide põrkadest ja viimaste vahel asetsevaist verekapillaaridest - sinusoididest. Eessagara rakud jaotatakse nende värvumise alusel kromofiilseiks (endocrinocyti chromophili) ja kromofoobseiks (endocrinocyti chromophobi) adenotsüütideks e. endokrinotsüütideks. Kromofiilid sisaldavad kas happeliste - atsidofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti acidophili) või aluseliste - basofiilsed adenotsüüdid (endocrinocyti
kõikjale, *Hormoonid mõjutavad sihtrakkude talitlust retseptorite kaudu Hüpofüüsi eessagara hormoonid:*Glandotroopsed horm(Adrenokortikotroopne hormoon ACTH Neerupealise koor, Türeoidnääret stimuleeriv hormoon TSH Kilpnääre, Folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH Sugunäärmed, Luteiniseeriv hormoon LH Sugunäärmed)*mitteglandotroopsed horm (Kasvuhormoon GH Kõik keha rakud, Prolaktiin PRL Rinnanäärmed, sugunäärmed) Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis Hüpofüsaar-adrenokortikaalsüsteemi toimimine:*Hüpotalamuses paiknevad neurosekretoorsedrakud produtseerivad ja eritavad verre kortikotropiini riliisinghormooni (CRH), *CRH stimuleerib adrenokortikotroopse hormooni (ACTH)
Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode arvelt,tõstab glükagooni tekke taset,. Insuliini toimel intesiivistub glükogenees. Glükogoon on insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut. Ajuripats ehk HF
sulgurlihase lõõgastumine. Uriin väljutatakse põiest kusiti e ureetra kaudu siis, kui ülekaalus on parasümpaatilise närvisüsteemi mõju – põielihas tõmbub kokku, sfinkterid lõõgastuvad, uriin väljutatakse põiest. Urineerimisakti on võimalik tahteliselt algatada või maha suruda. X. Sisesekretsioon 1. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid – ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid – AKTH, türeotroopne hormoon, gonadotroopsed hormoonid FSH ja LH; prolaktiin, kasvuhormoon – nende funktsioonid. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem Süsteem, mis ühendab hüpotalamuse neurosektretoorseid rakke ja hüpofüüsi e ajuripatsit. Sellel süsteemil on 2 alasüsteemi: Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala - hüpotalamuse neurosektetoorsed rakud (nii neuroni kui
toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd
● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku ● Külmikronite jäänused (koosnevad lipoproteiinist ja kolesteroolist)transporditakse maksa, kus osa kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide regulaatorproteiinide hulka kuuluva Gproteiini tegevuse mõjut.
ja vasopressiini (ADH) •Kui vere maht suureneb, siis neerude filtratsiooni seadistatakse ümber moel, et rohkem vedelikku filtreeritakse minutis • Tavalises olukorras ADH ei kontrolli neerude funktsiooni ja vesi järgneb ioonidele kui need kulgevad mööda neerutorukesi • ADH puudumisel on neerude kogumistorukeste rakumembraanidel vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs • Eesmist ajuripatsit ühendab hüpotalamusega ülemine hüpofüüsi arter. • Nimetatud arter varustab verega hormoone produtseerivaid näärmerakke ajuripatsis. • Eesmine ajuripats moodustab kuut peptiidhormooni: prolaktiini, kasvuhormooni (GH), kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin
käbinääre paikneb keskaju neliküngastiku peal. Funktsioneerib eriti intensiivselt 7-8 eluaasta vältel, hoiab ära enneaegset sugulist küpsemist. Hormooniks on melatoniin arvatakse, et omab tähtsust ,,bioloogilise kella" kujunemisel. 47. Hüpofüüsi sisesekretoorne funktsioon. Hüpofüüs e. alumien ajuripats, paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatut hüpotaalamusega. Hüpofüüs koosneb kolmest sagarast: ees-, kesk- ja tagasagarast. 1. Eessagar e. adenohüpofüüs (dirigent): · adenokortikotroopne hormoon reguleerib neerupealiste talitlust · türeotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme talitlust · gonadotroopsed hormoonid reguleerivad sugunäärmete talitlust · somatotroopne hormoon e. kasvuhormoon - stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia) - intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi - intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest
Inimesel on ta ca mandli suurune. ·Hüpotalamuson seotud järgmiste põhiliste autonoomsete (vegetatiivsete) funktsioonide täitmisega: kehatemperatuuri kontroll, reaktsioon stressile, vererõhu regulatsioon, elektrolüütide kontsentratsiooni hoidmine kehavedelikes, joomine ja soolase isu. ·Hüpotalamus integreerib vegetatiivseid funktsioone kõrgema närvitalitlusega (emotsioonid, uni/ärkvelolek jne). ·Hüpofüüsi (HF) eessagar (adenohüpofüüs) tekib loote suuõõne epiteelisrakkudest, mis migreeruvad aju alla. Histoloogiliselt eristatakse vähemalt viit rakuliiki, mis valmistavad erinevaid hormoone ·Eessagarasse ei tule juhteteid HT-st, regulatsioon toimub vere kaudu. Eessagara toomasooned koguvad vere HF varre kapillaaridest. HT paiknevate neuronite jätked eritavad sinna hormoone, mida nimetatakse vabastajahormoonideks e liberiinideks ja pärssivateks hormoonideks e statiinideks, ja mis reguleerivad adenohüpofüüsi tööd.
nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2. Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus. Keskus, mis reguleerib kehatemperatuuri (üritab hoida kehatemperatuuri püsivana). Keskus saab kehatemperatuuri kohta informatsiooni nii keha sisemusest kui ka kehavälispinnalt. 3. Osmootse rõhu regulatsioon e vee ja elektrolüütide tasakaalu regulatsioon. Selles regul. Osaleb ka anti
Kaltsitoniin – vähendab Ca vabanemist luustikust kõrvalkilpnääre parathormooni, mis mõjutab eelkõige luude, neerude ja soolte talitlust ning tema toimel suureneb veres Ca sis ja tõuseb fosfaatide eritumine uriiniga. Hüpotalamus - HPA telje osa, otseühendus hüpofüüsiga, CRF Hüpofüüs e ajuripats juhib otseselt hüpotaalamus. On oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust, HPA telje osa. Eessagar (adenohüpofüüs): HGH, ACTH, TSH, endorfiinid, ESH, LH Tagasagar (neurohüpofüüs): vasopressiin (ADH); oksütotsiin. Neerupealised - HPA telje osa, Adrenaliin ja noradrenaliin, Kortikosteroidid (kortisool), Testosteroon Sugunäärmed (munandid, munasarjad): Androgeenid (testosteroon), Östrogeenid (östradiool), Gestageenid (progesteroon) Pankreas e kõhunääre - A-rakud – glükagoon & amüliin, B-rakud – insuliin, mis kiirendab glükoosi transporti rakkudesse ja
annaabi.ee 
