Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Adaptatsioon ala- ja ülerõhule. - sarnased materjalid

saator, adaptatsioon, rguse, rvis, steem, neuron, keskn, hemoglobiini, lide, gemis, inimorganism, ajuturse, regulatsioon, tajuv, paisumine, rgusest, hingamine, edema, liikumis, organites, tekkivad, laskumine, soovitav, real, erutus, koores, sioloogia, kopsuturse, klassifikatsioon, alar, mitmekesised, muutustega, mehhanismid, kcal, omastamine, energiakulu
thumbnail
5
doc

Vegetatiivne närvisüsteem

Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3

Ökoloogia ja...
18 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

funktsioneerida, sooletraktis võib eristada enam kui 10 erinevat neuronit. Suudab iseseisvalt koordineerida reflekse. Koordineerib sekretoorset aktiivsust seedeelundkonnas. Soole närvisüsteemi mediaatorid: leidub üle 30 mediaatori, enamus identsed kesknärvisüsteemis olevatega. Peamised mediaatorid on atsetüülkoliin, serotoniin ja dopamiin. Rohkem kui 90% kogu keha serotoniinist asub sooles. Rohkem kui 50% kodu keha dopamiinist asub sooles. Postganglionaarne neuron – neuronid, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse Preganglionaarne neuron – neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Kõikidel elusatel rakkudel on olemas membraanipotensiaal, kuid ainult närvi- ja lihasrakkudel on võime

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütide kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus ­ moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ­ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit. b)ülesanne ­heitgaaside (O2 ja CO2) transport). unikaalseks omaduseks on pöörduv hapniku sidumine ilma raua-aatomi

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste. ·Hemoglobiin : erütrotsüütidi kuivainest moodustab 95% hemoglobiin. Hemoglobiin on liitvalk. a)ehitus ­ moodustab kaks a (alfa)- ja kaks b (beeta) ­ahelat, ning iga ahelaga liitunud heemist, mis sisaldab kahevalentse raua aatomit.

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia – „muhu ja lohu“ teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud – liigutused 2) Sensoorsed rakud – meeled 3) Kontaktneuron – ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall. Frenoloogia ­ ,,muhu ja lohu" teooria. Erinevate aju osade sidumine ajutööga. Aju ehituskiviks on närvirakk e. neuron. J.E. Purkinje 1837. 1) Motoorsed rakud ­ liigutused 2) Sensoorsed rakud ­ meeled 3) Kontaktneuron ­ ühendab omavahel erinevaid aju osi. Närvirakk on negatiivselt polariseeritud, kui impulss on nõrk, siis sellele ei reageerita. Närvirakk ei tee tööd poole koormusega, vaid korralikult. Mööda müeliinkihti liigub info väga kiiresti. Müeliintupp(rasvane moodustis) kiirendab info liikumist. Müeliinkihi hävimisel info nii kiiresti enam ei liigu. Alus mõnede haiguste tekkeks.

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

territoriaalsest aspektist ­ populatsioon on ühe liigi isendite rühm, mis on teistest rühmadest ruumiliselt eraldunud. Kohanemine ­ e isendiline adaptsioon, toimub organismi elu jooksul. Adaptatsioon ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Kohastumine ­ e evolutsiooniline adaptsioon, toimub paljude põlvkondade kestel. Adaptatsioon ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Ontogenees ­ isendi arenemine (viljastatud) munarakust kuni loomuliku surmani. Ökosüsteem ­ 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva terviku (üldine mõiste). 2) biosfääri

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
42 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas.

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

ja käitumisele sedavõrd suurt mõju, et sõprade sõnul „ei olnud ta enam tema ise“. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. F.J. Gall (1758-1828)- Teda võib nimetada neuropsühholoogia rajajaks. Ta väitis, et hing asub ajus. Tema lähenemist on hiljem hakatud nimetama frenoloogiaks. Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ja neuronitest. Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole. Aferentsed neuronid toovad infot ajusse. Jan E. Purkinje 1837- (Rakkudeahel). Aju ehituskiviks on närvirakk, ehk neuron. • Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida. • Sensoorne- 11

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Konspekt

Me ei saa omavahel võrrelda erinevaid aistinguid, saame võrrelda erinevaid aistingute kvaliteete. Nt võrdleme helide kvaliteeti: helisageduse muutmisel saab kindlaks määrata läve, millest alates kuuleme kõrgemat heli. Aeg ­ aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum ­ teatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on: · adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; · kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; · sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. Adaptatsiooni nt satume ereda päikesevalguse käest hämarasse tuppa, algul ei näe midagi. Mõne aja pärast silmad harjuvad hämarusega, hakkame nägema nagu tavaliselt. Kompensatsiooni nt pimedatel ja vaegnägijatel on hästi arenenud kuulmine ja kompimine. Sünesteesia nt

Psühholoogia
109 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Inimene kui tervikorganism

3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on

inimeseõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

ülesandeid täitvate Mis puutub mõõtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) läbimõõt on ligikaudu 10­80 m, on erinevad nende pikkus aga võib ulatuda 15­20 sentimeetrini. Neuroni keha läbimõõt jääb Erütrotsüüdid Neuron Aksoni harud Dendriit Akson Müeliinkest

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

diagnoosida mõnesid närvihaigusi). Aju on ju evolutsiooni tulemus ning loomade ajus on palju inimajuga homoloogilist, sama funktsiooni täitvat. 13 - Arengudüsleksia - pärilik närvirakkude rände (миграция нервных клеток) häire peaaju arenemise ajal. Peeneotsaliste mikroelektroodidega saab kirjeldada üksikute närvirakkude aktiivsusmustrit ja näha, missuguste ärritajate peake üks või teine neuron erutub. Iga närvirakk integreerib kogu dendriitide kaudu saadava teabe ühemõtteliseks otsustuseks_ tekitada tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal või mitte. - Psühhofarmakoloogia - teadvus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Stressil on 2 poolt: eustress ehk hea ja distress ehk kahjustav stress. Ecstasy (MDMA) toimemehhanism - hävib osa serotiinineuronite närvilõpmetest - see muudab inimese implusiivsemaks ja depressioonile vastuvõtlikumaks.

Psühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
36
docx

BIOMEDITSIIN

Etiopatogenees ­ põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm ­ patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine ­ kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos ­ on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks

Biomeditsiin
102 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ­ ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ­ ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi ­ minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon ­ kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes.

Psüholoogia
717 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja

Ökoloogia ja...
436 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

BIOFÜÜSIKA ERIOSA

BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on  struktuuri andmine-  ühendavad membraani tsütoskeletiga

Bioloogiline füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ökoloogia mõisted seletusega

Kliimaks ­ ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Koaktsiad ­ organismide vastastikused suhted Kohanemine ­ pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees ­ üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) ­ isendiline ­ adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine ­ pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Kommensalism e. ühelaudsus ­ kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele ­ kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
156 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. Tekkinud närviimpulsid juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuheteid pidi selja-ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse , filtreeritakse ja/või teostatakse muu töötlus.Töötlemise tagajärjel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid närvijuhtmeteid kaudu keha(täitev)organitesse ja lihastesse(efektoritesse). NS-i stuktuurseks osiseks on närvirakk ehk neuron.Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi

Psühholoogia alused
80 allalaadimist
thumbnail
28
docx

ÖKOLOOGIA 1. KT

ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. Biootiline kooslus

Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik ­ levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik ­ kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline ­ nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ülevaade psühholoogiast

Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ­ ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ­ ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes. Eristuslävi ­ minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Analüsaatori tundlikkuse muutumine. Adaptatsioon ­ kohanemine, meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegsel ärritaja toimel või selle puudumisel. A aitab kaitsta meeleorganeid, tagab oluliste ärritajate vastuvõtu. Positiivne adaptatsioon - tundlikkuse suurenemine (nt. pimedusadaptatsioon). Negatiivne adaptatsioon - aistingu kadumine või tundlikkuse nürinemine. Kestval valikulisel kokkupuutel üht laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptatsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes.

Psühholoogia
75 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Seismajäämisel liigub inertsist veel mõnevõrra edasi . Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale. Tähnielund Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad mõigus ja ümarkotikeses, mistõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt

Psühholoogia
188 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste närvirakkudest lähtuv preganglionaarne närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvirakule, mille akson postganglionaarne närvikiud jõuab innerveeritava elundini. Preganglionaarne neuron on kergelt müoliniseerunud. ANS põhiline inegratsiooni tsenter on hüpotaalamus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Üldiselt teenivad nad sama siseorganit, kuid põhjustavad vastupidist effekti. · Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight).

Füsioloogia
109 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia 1. töö

KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5

Ökoloogia ja...
74 allalaadimist
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

Koosneb 3 osast:  Sümpaatiline NS 8 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks  Parasümpaatiline NS  Metasümpaatiline e enteraalne(soole) Sümp. ja parasümpaatiline NS koosnevad oma eferentses (täidesaatvas) osas 2 neuronist: 1. Preganglionaarne neuron – sellest lähtuvad jätked – preganglionaarsed jätked, mis lõppeb ganglionis e närvitängus. 2. ehk postganglionaarse neuroni keha – selle neuroni jätked jõuavad täidesaatva elundini ehk efektorini (ükskõik milline siseelund või veresoon). Sümpaatiline NS Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimme segmentide külgmistes sarvedes. Preganglionaalsed kiud lähtuvad sümpaatilisest NS’st. Kiud on üsna lühikesed

Eripedagoogika
143 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun