● Kasutusel ka varastematest ajastustest pärit vormid ● Kunstis tähtsad: joon, täpsed geomeetrilised põhivormid, kontuur ● Picasso Kubism ● 20. saj alguses tekkinud kunstivool ● Eesmärk kujutada asju geomeetriliste kujunditena ● Teosed tuhmides toonides ● Loojaks peetakse Pablo Picassot Pablo Picasso "Avignoni neiud" Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky “Pealkirjata” Naivism ● Ei jälgita anatoomia, perspektiivi ja kompositsiooni reegleid ● Maaliti enda lõbuks ● Lähtub kunstniku kordumatust isikust ● Teostel kindel kompositsioon
,,Kuu" on üks tähtsamaid luuletusi eestlastele. Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut, kuidas ta elas, mida mõtles, tegi ja uusi omandatuid teadmisi. Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : ,, Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde võttis nad minu käest ära. Et sagedasti küll inimesed ütlevad: ,, Meie ei vaata mitte kuue peale, vaid selle peale, kes kannab teda", siiski oma südames nad mõtlevad: ,, Ilus kuub on ikka parem kui sant kuub." Aga ole vait, Jaak! Mis sa räägid? Kui neil rahakott on käes siis nad ju ei vaata mitte koti peale!"
Abstraktne empiritsism – abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest“sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesm...
Üksainus uni, idüllide idüll, pastoraalide pastoraal! F. Tuglas. * ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Päevik, millele Peterson pani K. J. Petersoni pealkirjaks ,,Kristian Jaak päevaraamat Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17. eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Kristjan Jaak Peterson Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajate lje_materjalid?item_id=5&table=Persons http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang= et&do=autor&aid=59 http://www.tartupostimees
sisuga eestikeelsest luulest sedavõrd, et kaasaegsed ei pidanud vajalikuks neid avaldada. Alles 20. sajandi algul hakati tema luuletusi avaldama kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" albumites ja ajakirjas. Päevik, millele Peterson pani pealkirjaks ,,Kristian Jaak Peterson ehk see mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani", sisaldab peamiselt filosoofilisi mõttekäike, kus arutletakse abstraktsetel usu, inimvaimu tähenduse ja kõlbluse teemadel. See on O. W. Masingu essee kõrval esimesi näiteid eesti filosoofilis-esseistlikust proosast. Alates 1996 tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil Emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni kuju valmis 1983. aastal, selle autoriteks on J. Soans ja A. Murdmaa. See asub Tartus, Toomemäel. Monument kujutab endast pronksist Kristjan Jaak Petersoni figuuri, paremas käes kepp, vasakus raamat
kutsub esile hingelisi vibratsioone. Oma teoses "Über das geistige in der Kunst" tõi ta välja neli värvide vastandust: soe ja kiirgav kollane vastandatud külma kontsentreeritud sinisega, tardunud liikumises oleva lootusrikka valge ja lootusetu musta vastandus, liikumatu lõõmava punase ja mitte midagi ütleva rohelise vastandus, jõulise oranzi vastand kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele nurgelised vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3. Vassily Kandinsky värviteooria 3. VÄRVIPSÜHHOLOOGIA
paremaks inimgrupiks. Kogu tema filosoofiat arvestades tundub loogiline, et inimene, filosoof, kes pühendab oma elu tõe püüdmisele, on parim valik Polise juhtimiseks. Kõik teised olid Platoni jaoks aheldatud koopas ja teadmatud tõelisuse olemasolust. 3. Idee on Platoni järgi mingisugune täiuslikkuse vorm. Kõigel siin meie maailmas on olemas kusagil ülevas ideedemaailmas oma vaste. Puul on olemas ideedemaailmas idee puust. Isegi abstraktsetel mõistetel on ideed. Ideedel üleüldse põhinebki meie reaalne maailm. Meie maailm on muutuv, kaduv vastupidiselt ideedega, mis on igavikulised, muutumatud, sõltumatud. Idee on iga asja juures see, mis asjas alati samaks jääb, st ei teki, hävi ega muutu. Idee pole ka nähtav, vaid on nähtav nö ,,hinge silmale" või mõtlemisele. Ideed peetakse lähedaseks asja olemusele, sellele mis teebki selle mis ta tegeliskult on. Määratleda püütakse
esilehingelisi vibratsioone. Ta tõi välja neli värvide vastandust: soe väljakiirgav kollane vastandatud külma kontsentreeritud sinisega; tardunud liikumises olevate lootusrikka valge ja lootusetu musta vastandu; liikumatute iseendas lõõmava punase ja mitteemidagiütleva rohelise vastandus; terve jõulise oranzi vastandus kurvale ja haiglasele lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe Paul Klee Saksa-Sveitsi maalikunstnuk, graafik ja kunstiteoreetik. 1906
· Riskianalüüsiga võrreldes on ta vähem ressursimahukam · Etalonmetoodimaga võrreldes võimaldab ta samas infosüsteemide (infovarade) ja nende komponentide lõikes individuaaliseeritumat lähenemist Puudused: · Võrreldes riskianalüüsiga annab ta siiski vähem tõepärasem pildi · Võrreldes etalonmetoodikaga on ta kallim Mitteformaalne metoodika Mitteformaalse riskihalduse metoodika korral ei põhine riskide hindamine mitte abstraktsetel meetoditel,vaid spetsialistide (oma töötaajad, välised konsultatndid) kogemusel Kasutatakse juhul,kui: · Riskianalüüs on vaja läbi viia väga kiiresti · Etalonturbemetoodikaid ei ole või neid on saa mingil põhjusel kasutada · Riskihalduse metoodikad on liialt ressursimahukad ja seepärast kõlbmatud · On olemas arvestavate kogemustega spetsialistid Mitteformaalse metoodika omadused Eelised:
Mediaan üksikute juhtumite kogumi keskkoht Mees- ja naissugu näitavad inimese bioloogilist sugu, feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud tunnused. Meriteokraatia kõige paremate võimetega või kõige väärikamate inimeste valitsemine Migratsioonistatistika abil mõõdetakse rahvastiku liikumist ühiskonnas, samuti sisse-ja väljarännet. Mikrosotsioloogia korral on rõhuasetust väiksematel ja vähem abstraktsetel sotsiaalse süsteemi osadel, näiteks näost-näkku suhtlusel Militariseerumine tähendab terve ühiskonna mobiliseerumist sõjaväeliste eesmärkide täitmiseks. Militarism sõjaväeliste ideaalide ja väärtuste austamine ning sõja ja sõjameeste ülistamine ühiskonnas. Mitteformaalsed esmased grupid tekivad isiklike vajaduste rahuldamise eesmärgil bürokraatia sees Mobiliseerimine protsess, mille käigus nõrgenevad sotsiaalse, majandusliku ja
Lühidalt, mis on Aeg on see Asi või Protsess või Suhe? On ta mingi kosmiline jõgi, ehk küll ilma kombatava veeta olematute kallaste vahel? Miski, mis ei voola välja ühestki lättest ega suubu ühessegi ookeani? Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus ta omandab need õnneliku juhuse tõttu. Sellest hoolimata, kui Hume küsib endalt filosoofina: Mis on Juhus
Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust. Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha. Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine. Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil- võime ette kujutada tagajärgi planeerimisoskus. Lapsed ei kujuta ette, kui käitun nii, siis mis juhtub. Ei oska näha tagajärgi, peab olema isiklik kogemus. Kaemuslik-praktiline- kaemuslik- kujundline- verbaalne. Alguses lapsed mõtlevad tegutsedes, kõike tuleb ise läbi teha
Eiffeli torn, kuid praktilistel ning rahalistel põhjustel seda ei ehitatud. Vassili Kandisky oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. 20.saj esimese kümnendi lõpus süvenes värvi ja vormi koosmõju uurimisse, nägi tihedat seost maalikunsti ja muusika vahel. Kandinsky eristas värvide füüsilist mõju. Ta tõi välja neli värvide vastandust: kollane -sinisega; valge - musta; punase-rohelise; oranzi- lillale. Kuna nii värvidel kui abstraktsetel vormidel on Kandinsky jaoks oma sisemine kõla, siis sobivad teravatele värvitoonidele teravnurksed vormid ja pehmetele tumedatele värvitoonidele ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. FUTURISM Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide esimene
Kaupmees Gontat ja abikaasa Suzetta, tekkis lähedus naisega. Kaupmees kihutas Hölderlini välja. Esimene loominguline kimp: ,,Tübingeni hümnid." Tugevad Schilleri mõjud, kasutab retoorilist-filosoofilist paatost. Kirjutatud prantsuse revolutsiooni ajal ja selle mõju all. Kui muud luuletajad püüdsid eemalduda klassitsistlikust mõõdupuust, siis Hölderlin just kirjutab nt oode. Tema poeetilist stiili nimetatakse abstraktseks, paistab silma tundelisuse poolest. Kirjutab üldistavatel abstraktsetel teemadel, nt oodid täiusele, ilule, vabadusele, harmooniale, inimkonnale, sõprusele, noorusele jne. Svaabi koolkond luuletajad, kellel on kaugem seos Hölderliniga. -Hölderlini lemmiksümbolid vein ja leib. -Esikohal inimese suhted loodusega. Inimesel läheb sandisti, kui ta eksib looduse seaduste vastu. -Teemad: loodus, kunst, inimene, ajalugu. Vaatleb avaralt inimese mina. -Isiksust mõistab väga eriliselt, mõtleb põhjalikult läbi, mis on isiksusega seotud
Sotsiaalteadustes on kvalitatiivuuringute eesmärgiks kirjeldada ühiskonnas toimuvat ning mõtestada seda lahti mingist teoreetilisest raamistikust lähtuvalt. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus; andmete analüüsi võtteks kontentanalüüs. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. “Grand Theory” (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks
kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest "sotsioloogilisest" perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. "Grand Theory" (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks
kogukonda koos hoidvaks elemendiks. Indiviidi sotsiaalse kapitali tegusus sõltub sellest, kui ulatuslik on võrgustik, millesse antud indiviid kuulub, milliseid ressursse seal leidub ja mil määral konkreetne indiviid nendele ressurssidele ligi pääseb. II Mõisted 1. Abstraktne empiritsism - ( C.W Mills 1959). andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta. (abstraktsetel kogemustel põhinemine. Sellisest “sotsioloogilisest“ perspektiivist vaadates on arvulised andmed ainult materjaliks, uurimuse esimeseks sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti.) 2. “Grand Theory” (Suur teooria) On teooria mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist.Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates
valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi (nt. Hans Arpi kollaazid). KUNSTNIKUD JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Zürichi grupist tuleb kõigepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne sõda kontaktis Kandinsky ja ,,Der Blaue Reiter'i" ringiga, vahetult enne sõda viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse
Moodsa riigimõiste kujunemine. Tänapäeva maailm on ära jaotatud suveräänsete riikide vahel. Võime rääkida riiklikust struktuurist kui riigis kellelegi kuulub teatud võim ülejäänud isikute üle selle riigi piirides. Suveräänsuse 2 dimensiooni : Sisemine legitiimse võimukasutuse monopol. Välimine iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin. Kuidas tekkis riigi idee? Keskaegne (eelmoodne) riik Isikulisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. (Balti kubermangud, allusid küll nt Rootsi või Vene riigile, aga säilitas oma erinevused luteri usk, saksa keel, rüütelkond.)
valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi (nt. Hans Arpi kollaažid). KUNSTNIKUD ● JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Zürichi grupist tuleb kõigepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne sõda kontaktis Kandinsky ja „Der Blaue Reiter’i“ ringiga, vahetult enne sõda viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaaži, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaažitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaže looma. Dadaistidele oli üldse
1 hierarhia. Erinevalt sõprusest ja armastusest, mis soosivad võrdsust. Au seondub sageli kuulsusega kiputakse austama neid, kes on kuulsad või tuntud, kuid see ei ole hädavajalik tingimus. Riik 32. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (feodaalsed suhted, isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone ei teosta mitte keskvõim vaid funktsioonid on laiali jagatud ja neid teostatakse kohapeal. Nt kohtuvõim, maksukogumine jne Konglomeraatriigid Nimeliselt on üks riik või struktuur, mis on tekkinud näiteks dünastiliste
Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast,
3a tajust lähtuv mõtlemine, teadusmõisted alates 7a mõtlemine must-valge ja süsteemmõisted alates 12a mõistetakse suhtelisust) - Operatsioonid: o Analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal algselt, hiljem funktsiooni alusel Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 8 o Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel aluste o Teadmiste seostamine ja faktide süstematiseerimine o .... jm operatsioonid samadel alustel - Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see
paigutamisel fotopaberile valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi (nt. Hans Arpi kollaazid). KUNSTNIKUD JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Zürichi grupist tuleb kõigepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne sõda kontaktis Kandinsky ja ,,Der Blaue Reiter'i" ringiga, vahetult enne sõda viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma. Dadaistidele oli üldse omane lähtumine ,,juhuslikkuse
valgustamisel ja ilmutamisel jne. Paljud dadaistlikud teosed tekkisid juhuse läbi (nt. Hans Arpi kollaazid). KUNSTNIKUD JEAN (HANS) ARP (1887-1966) Zürichi grupist tuleb kõigepealt mainida Arpi loomingut. Arp oli enne sõda kontaktis Kandinsky ja ,,Der Blaue Reiter'i" ringiga, vahetult enne sõda viibis ta Pariisis, kus vaimustus Picasso ja Delaunay töödest. 1915. aastal hävitas kõik vanad maalid ja alustas täiesti uue, abstraktsetel geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas ta kollaazi, vahel aga saagis kujundid välja puust. 1916. aastal avastas Arp juhuslikult hoopis iseäraliku kollaazitehnika: legendi järgi olevat Arp ükskord vihahoos katki rebinud ühe oma joonistuse. Põrandale kukkunud paberitükid moodustanud huvitava värvikombinatsiooni, mis inspireerinudki Arpi paberitükkidest käristatud kollaaze looma.
" Niisuguse pealkirja pani Peterson oma päevaraamatule, mis ei ole sisu poolest tegelikult päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule
muutust ja kapitalismi arengut) või teispoolsusele orienteeritud askeetlus, müstitsism, mille kohaselt lunastus on saavutatav vaid selle maailma, ihade ja soovide, hülgamise teel (budism). Teispoolsusele orienteeritud askeetlus ei too kaasa sotsiaalset muutust. Religiooni ratsionaliseerimine, preester ja institutsioon Kui prohvet sureb, luuakse organisatsioon/bürokraatia tema universaalsetel ja abstraktsetel ideedel põhineva õpetuste kehtestamiseks ja säilitamiseks. Prohveti õpetuse põhjal preesterkond institutsionaliseerib religiooni. Vastupidiselt prohvetile preestrid pole radikaalsed ja revolutsioonilised, vaid nad seisavad kehtestatud sotsiaalse korra alalhoidmise ja traditsiooni eest. Religioon ratsionaliseerub veelgi: preestrid tegelevad intellektuaalsete küsimustega, usulise ja eetilise mõtte edasiarendamisega, nad kõrvaldavad vastuolud ja kahetimõeldavused lunastuse õpetuses.
sõna esile kutsub. Sõnad "Lennart" ja "Meri" koos kutsuksid meil esile kujundi Eesti esimesest taasiseseisvumise järgsest presidendist. Kujunditeooria positiivseks küljeks on see, et ta lubab igal inimesel erinevate kujundite loomist samade sõnade peale. Nii tähenduse referentsuse kui kujunditeooria on küllalt head konkreetsete sõnade puhul, millel on üldiselt piisavalt üheselt mõistetavad tähendused. Ent kumbki neist ei sobi kuigi hästi abstraktsetel sõnadel (näiteks tõde, õiglus, ausus, õigus, siirus, sihikindlus jms.) kasutamiseks. Viimastele pole olemas hõlpsasti leitavaid esindusi osutusi ega kujundeid. Ka paljude tähendustega või ebamäärase tähendusega sõnadele (näiteks ujuk, taim, elusolend jms.) ei sobi ei tähenduse referentsuse ega kujunditeooriad. Liiatigi ei suuda kumbki teooria seletada funktsionaalsete morfeemide (ja, ei, või, lane jms.) tähendusi.
20. sajandi algupoolel Tartu geograafide poolt teaduses kasutusele võetud mõistet maastik kasutati algselt ennekõike maa geomorfoloogiliste omaduste iseloomustamiseks ning süstematiseerimiseks. Kuid ka Eestis on maastik oma algsest tähendusest tunduvalt laiemat kasutust leidnud. Küllap võib kasutusviis edaspidigi muutuda, seetõttu on lõpliku definitsiooni otsimine üsna tühi tegevus. Õigus on arvatavasti kõigil, kes seda mõistet kasutavad, alustades teadlastest ja lõpetades abstraktsetel teemadel filosofeerijatega. Igal juhul on maastik omandanud kindla koha inimeste igapäevases kõnepruugis ning see näitab, et tegemist ei ole ainult teadusliku ega erialaspetsiifilise terminiga, vaid üldkasutatava mõistega. 169. Maastikud ajas: ajajärgud maastikus. Erinevate ajajärkude maastikuelemendid Ajastud: Jääaeg (kivid, vallid, orud, tasandikud, künkad, kõrgustikud, voored, mõhnad) Muinasaeg (kivikalmed, linnused; muistsed põllud, asulakohad; hiiekivid, ohverdamis- ja
annaabi.ee 
