James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda kuningas ei või enam laiali saata, maksud kehtestatakse parlamendi nõusolekul Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister
Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism: Jean Bodin (1530-1596) ja absolutismiteooria- prantsuse jurist, kes sai absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks. Eelistas monarhiat kui üksikisiku võimu. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim. Majesteedil peaks olema õigus välja anda seadusi ilma, et ta vajaks alamate tingimusteta heakskiitu. Abolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi. Absolutistliku riigivõimu majandus põhines merkantilismil - see oli
Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides tekkisid kapitalistlikud suhted, Ida-Euroopas säilisid feodaalsuhted. Tööstuses: Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. sajandi teisel poolel, siis algas tööstuslik pööre - tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Vaimuelus: Kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning loodusteadustele tugineva maailmapildi süvendamine. 3. Absolutism, selle kujunemise põhjused. 17. sajandil kujunes paljudes Euroopa riikides välja ABSOLUTISM valitsemisviis, mille puhul monarhi võim on piiramatu ja jagamatu. Absolutism kestis 1789. aastani. Absolutismi kujunemise põhjused: · Ususõjad lõppesid lepingutega, mis andsid valitsejatele õiguse otsustada alamate usu üle. Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu
ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsustega kaheparteisüsteem, majoritaarne valimissüsteem, Ülem- ja Alamkoda 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Parlamentarism Absolutism Piiramatu võim Piiratud, seisused. Seadusandlik võim Absoluutne kuulub monarhia- piiramatu
euroopas säilisid feodaalsuhted. Muudatused tööstuse : Kõige suuremad muudatused leidsid aset 18. saj II poolel, siis algas tööstuslik pööre, tekkisid vabrikud ja algas inimeste massiline urbaniseerumine. Muudatused vaimuelus : kiriku mõju vähenes. Muudatused riigivalitsemises : Rahvusriikide moodustumine, absolutismi võidule pääs, Inglismaal algab parlamendi esiletõus, mis viib lõpuks parlamentaarse monarhia kehtestamiseni. 3) Absolutism, selle kujunemise põhjused. Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni veel usulised vastuolud. 4) Absolutismi tunnused. · riigivõim on jagamatu · valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja · kogu võimu koondumine ühe isiku kätte · merkantilistlik majanduspoliitika
sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul:
Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid pärast reformatsiooni ka usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (1530- 1596). Kolmest traditsioonilisest riigivormist demokraatia kui rahva võim,
· Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul
Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim Seadusandlik võim kuulub ainult rahva poolt valitud esinduskogule Kehtib alates 1689 aastast “Õiguste Bill” 4.Võrdle absolutismi ja parlamentarismi. Too näiteid riikide kohta 5p Absolutism: kuningal on piiramatu võim (seadusandev, täidesaatev ja kohtuvõim) , mõukogud ja ministrid. Prantsusmaa, Hispaania, Austria, Rootsi Sarnasus: päritava võimuga valitsemine Parlamentalism: piiratud võim ( ainult täidesaatev võim)
tootmises ja tervishoius. Teaduse arenguga olid seotud edusammud koolihariduses. Tekkis arusaam et haridus on mõeldud kõigile. valitsemises: *absolutistlik monarhia- valitsemisviis, mille puhul kuninga v keisri võim oli piiramatu, absolutistliku võimuga valitsejale kuulus ka piiramatu kohtuvõim.*Vastandina abso.monarhiale hakkas esile kerkima parlamentlik monarhia koos poliitiliste erakondadeg.* Parlamentismi rajajaks oli Inglismaa, kus parlament oli kujunenud juba keskajal kuid võitlus parlamentarismi ümber nõudis veel mitu sajandit.* Mõnedes maades kulges võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks.-revolutsioonid. Mille poolest erineb keskajast: Usk jäi ideoloogias tagaplaanile, maailmapildi avardumine, teaduse kiire areng. Absolutismi tunnused: *ainuisikuline võim *tugev keskvõim:pürgimine ühtsuse poole * alaline sõjavägi *tugev ametnikkond Eeldused: *Rahvusriik oluline *kindlad riigipiirid
katoliiklaste heitlus Saksamaal, sekkus uue jõuna 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta Karl XII - Rootsi noor kuningas. kui Põhjasõjas langesid rootslaste kätte kõik vaenlase suurtükid, uskus kuningas Karl XII, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud 5 keskaja põhitunnust Ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Sõjavägi Kutsuti kokku sõja korral. Seisused Peaaegu mingit sõnaõigust. Majandus merkantilistlik. Maadeavastused Aitasid kaasa kapitalistliku majanduse arengule ja andsid võimaluse paljudele eurooplastele rikastumiseks. Euroopa riigid uusaja algul Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Taani, Rootsi, Poola, Austria, Sveits, Madalmaad, Veneetsia, Kirikuriik, Türgi, Venemaa ülekaalus absolutism. Milline oli Euroopa riikide riigikord 17.saj. ja kuidas kujunes absolutism ? uusaja algul olid kõikides suuremates riikides monarhiad. enamikus riikides pääses
kalvinism ja anglikaani kirik. Põhjused: 1) ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla 2) vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 3) indulgentside e patulunastuskirjade müük, millega rahastati kirikut 4) kirik pidi olema lihtne, odav ning emakeelne, et kõik saaks kirikus käia ning aru saada · Absolutism keskajal valitsenud kristlus oli lõhenenud ning nüüd tekkis rahvusriigi idee. Sõjad määrasid kindlamaks riikide piirid ning hakati suhtuma üleolevalt teistesse rahvustesse. Esines: Prantsusmaal, Venemaal, Hispaanias, Portugalis, Taanis, Saksa-Rooma keisririikide vürstiriikides ning Itaalia väikeriikides. Absolutismi tunnused: [(absoluutne monarhia piiramatu kuninga võim(pärilik))] 1)kuningas valitseb riiki(sisuliselt peaminister)
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast)
· Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav · Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset. Absolutism varauusajal Euroopas 17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias · Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause ,,Riik, see olen mina" · Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea · Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi · Majandus põhines merkantilismil õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja
Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt
Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm Euroopa territoriaalne jaotus -Süveneb piir Lääne ja Ida/Õhtu- ja hommikumaa/Rooma-Ladina ja Kreeka-ortodoksia vahel:
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda
8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime. Traditsioonid püsivad. Ühiskond on seisuslik. Talupoegadel puuduvad õigused. On kas pärisorjad või renditalupojad. 17.sajand on tuntud kui absolutismi aeg. Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse
vanem, ning independendid, kes arvasid, et kogudus peaks olema sõltumatu. Puritaanid muutusid poliitilisteks parteideks Inglise revolutsiooni ajal. Rahvamasside hulka liikudes tekkis puritanismis palju erinevaid sekte. Ptk 3: Ilmalikud ühiskondlik-poliitilised suunad ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Independendid (ohvitserid) Levellerid Digerid Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad parlamendile kaotamine, võrdsena - maksumaksjatele isikuvabadus - maa- ühine, valimiõigus - valimisõigus võrdne õigus - monopolide kõigile - rahumeelne kaotamine - ühisomand
° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj.
Murranguliseks sai 12-13.saj vahetuse periood Pr hertsogiks sai Philippe Auguste (valitses 1180-1223), ta võttis ära olulised valdused inglise kuningalt. Ta kujundas tugeva liidu Prantsusmaa linnadega. Teda võib pidada Prantsuse tsentraliseeritud riigi murdekujuks, Pr riigi juhtimine käis edaspidi Pariisist lähtuvalt. Kuigi Inglismaa kuninga valdused Prantsusmaal püsisid ei kujutanud nad enam Prantsusmaale ohtu. Nüüd kujunesid Inglismaal ja Prantsusmaal seisuslikud monarhiad. Seisuste esinduste kujunemine Inglismaal toimus see altpoolt ülesse vastu kuninga tahtmist. John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest.
Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati otsest võitlust feodaalaadli vastu. Kõrgaadli losside kindlustused lõhuti maha. Seoti kuningavõimuga õukonda kutsumisega, anti kõrged ametinimetused. Tööd nad ei teinud nim. sinekuuriaks.
tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle
Valitsejad vabanevad moraalinormidest (makjavelism). Autoriteetide vaidlustamine. Ideede levikule aitab kaasa trükikunst (Gutenberg 1455). Reformatsioon pakub lihtinimestele piibli tõlgendamist. Reformatsioon on põhil Kesk- ja Põhja-Euroopa fenomen. Reformatsioon aitab levitada kriitilist mõtlemist. Uute protestantlike kirikute teke. Piiblid kohalikes keeltes (1520ndad). Mitmed usupuhastajad tekitavad erinevaid protestantismi voole. Uued kirikud alluvad kuningale. Olulseks muutub elementaarne lugemisoskus (piiblitekstide lugemisoskus). Kirjasõnas võetakse kasut rahvuskeeled. Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Ida-Euroopat. Kolmas vabanemise tunnus oli maadevastamine. Muutub arusaamine maailmast, globaliseerumine. Kinnistub heliotsentriline maailmapilt. Religiooni dogmasid õõnestab loodusteaduste kiire areng. Areneb uusaegne rahvusriik ja riigi ideoloogia. Rahvusriiki defineerib riigi ja valitseja usk. Religioon näitas riigitruudust
Ametlikuks kultuuriideoloogiaks sai klassitsism. · 1635. aastal asutas Richelieu Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele ja kultuuri eest hoolitsemine ja kirjanduse edendamine vastavalt nõuetele. · Asutas ajalehe Gazette de France mis ilmus kord nädalas ja pidi rahva seas populariseerima valitsust. LOUIS XIV (1643-1715) Pärast Louis XIII surma 1643. a. päris trooni tema poeg Louis XIV, kes valitses Prantsusmaad kuni 1715. a. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal oli olnud mitu katkenud rasedust ja kuningas hoidis abieluvoodist eemale. Hilja sündinud troonipärijat kasvatati algusest saadik kuningaks, millest ka tema iseteadvus, auahnus ja kuulsusejanu. Oma õukonna sai ta 7-aastaselt. Kuna Louis XIV oli isa surres alles viiene, valitses riiki Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin, ema armuke. Seaduslikult pidi riiki valitsema küll kuninga ema Austria Anna, kuid ta ei olnud selleks suuteline
tugevnes uuesti, kui riigi tegelik Absolutismi Kujunemine Prantsusmaal Juba keskaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Loius XIII oli Prantsusmaal kuningas aastatel 1610-1643.Tal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud. Ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu generaalstaatide nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali
tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 6. Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII (tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. Generaalstaatide seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel. 3. seisus nõudis fundamnetaalseaduste kehtestamist(aadlite nõrgestamine, kuningavõimu muutmine aadlitest ja vaimulikest sõltumatuks). Aadlid nõudsid aga oma võimu laiendamist; Generaalstaatide seast
Türgi ja Venemaa olid dekaade sõjajalal. Lisaks olid PL&V trianglis rootsiga. 1683 üritas Türgi Viini vallutada, kuid PL tuli appi ja purustas nad. Algas türklaste taandumine. PL ja R pidid ka taanduma, kuna V muudkui tõusis. Peeter I ajal jõudis V Mustale merele, vallutas Põhjasõjas Eesti ja kindlustus Ukrainas. PL nõrgenes ja Preisimaa hakkas tõusma. ______________________________________________________________________________________________________ UUSAEG 3.1 Absolutism ja Parlamentarism 17.-18. saj kujunesid välja kaks riigijuhtimise mudelit. Esimest esindas Prantsusmaa, teist Inglismaa. Mõlema valituse kõrvale kujunes seisuste esindus. Pr. monarhid maha suruda generaalstaadid 1614. Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed ja vallutas hugenottide kantsi. Louis XIV: “Riik, see olen mina.” Absolutism on kiirem ja efektiivsem kui parlamentarism/Demokraatia. Suurim riik, imetletud! internat, keel oli prantsuse
Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus. Teda peetakse ka liberalismi isaks. D. Diderot "Entsüklopeedia" Andis hävitava hinnangu feodaal- absolutistlikule korrale, usulistele ja õiguslikele institutsioonidele ja ideedele.
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa......................
ja seda nimetati ,,lühike parlament". Sotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal. Peeter I sattus konflikti Vene õigeusu kirikuga, kui ta suuri ümberkorraldusi läbi üritas viia. 1700 a. suri kirikupea Adrian ning siis loodi kiriku juhtimiseks Püha Valitsev Sinod. P I püüdis piirata munkade ja nunnade arvu. Esialgu ilmutas P I Vene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
