Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (2) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (3) Ametnikud ja abiteenistujad kuuluvad mõlemad asutuse teenistujate koosseisu. Ametnike ja abiteenistujate erisus seisneb nende teenistusülesannetes: ametnikud teostavad vahetult avalikku võimu, abiteenistujad tegelevad tehniliste töödega (nt koristamine, autojuhtimine, paljundamine), mis toetab avaliku võimu teostamist. Koosseisuväline teenistuja võetakse teenistusse juhul, kui asutuses on vaja täita ajutisi konkreetseid teenistusülesandeid. Olenevalt ülesannete sisust on
Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (2) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Tööõiguse ja avaliku teenistuse õiguse üldine võrdlus (3) Ametnikud ja abiteenistujad kuuluvad mõlemad asutuse teenistujate koosseisu. Ametnike ja abiteenistujate erisus seisneb nende teenistusülesannetes: ametnikud teostavad vahetult avalikku võimu, abiteenistujad tegelevad tehniliste töödega (nt koristamine, autojuhtimine, paljundamine), mis toetab avaliku võimu teostamist. Koosseisuväline teenistuja võetakse teenistusse juhul, kui asutuses on vaja täita ajutisi konkreetseid teenistusülesandeid. Olenevalt ülesannete sisust on
Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on tähelepanu pööranud sellele, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu
Seega ATS-i ja TLS-s vahe on see ,et töölepinguseaduse kohaselt ei pea toimuma ümberkorraldusi firmas või ettevõttes vaid koondamine on lihtsalt üks paljudest viisidest , kuidas öelda tööleping üles. Avalikus teenistuses on eelisõigus ennekõike teenistujate esindajatel ja siis põhikohaga ametnikel. Teenistujateks peetakse kõiki neid , kes on palgatud n.ö avaliku teenistuse seaduse alusel, seejärel tulevad põhikohaga ametnikud ning siis järgnevad abiteenistujad(TLS). Kui ametitasemed on võrdsed, siis võetakse järgmised parameetrid võrdlemiseks. Põhikohaga ametnike puhul võrreldakse teenistusalaseid näitajaid. Kui aga juhtub nii ,et teenistusalased näitajad on võrdsed, eelistatakse ametnikku, kellel on ülalpeetavad, saanud kutsehaiguse või pikema teenistusstaaziga inimene. Töölepinguseaduse kohasel on tööandjal on õigus lõpetada tööleping töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja
erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. Streiki saab liigitada 16'e erinevasse liiki : Üldstreik: kõikide töötajate streik mingis riigis Täisstreik või totaalstreik: streik mingi konkreetse majandusharu kõikides ettevõtetes;
· Tasustamata lapsepuhkus. Ema või isa saab seda kasutada igal aastal kuni 10 tööpäeva. Jällegi kuni 14a vanune laps. Või siis kuni 18a invaliid laps. 66 eeku on vanemapuhkuse 1 päeva taks. Avaliku teenistuse seadus (ATS) Aastast 1996 veebruarist. Reguleerib riigiasutuses ja kohalike omavalitsuste asustustes ametnike töösuhteid. Avalik teenistus meie teenistuses ametnikud. Teenistujad jaotatakse selle seaduse mõistes kolmeks: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad(ajutised pojad). Ametnikud grupeeritakse veel omakorda kolmeks: kõrgametnikud, vanemametnikud, nooremametnikud. Abiteenistujad riigiasutuses võivad olla sellised inimesed tööl, kes on hoopis lepingulised. Nt valvurid, elektrik, remondimees, koristajad.. jne. Nõuded ametnikele: · Vanus noorem kui 18 ei ole lubatud. Vanem ja kõrgem ametnik 21+ · Vähemalt keskharidus peab olema. · Eesti vabariigi kodanik · Teovõimelisus
15.03.2010 Kohaliku omavalitsuse ametiasutused 1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. Avalike teenistujate liigid 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. Avaliku teenistuse seadus Millist mudelit ja miks pooldad? Võidukas partei jagab ametid oma pooldajatele Ametnikud tegutsevad täidesaatvate organitena Juhtimine on ametnikkonnast võrsunud ministrite käes 7
või alla 3 aastane laps. Puuetega lapse vanemal on õigus saada igas kuus 1 päev puhkusele juurde. 6. Tasustamata lapsepuhkus: ema või isa saab võtta igal aastal kuni 10 tööpäeva puhkust, kui on kuni 14 aasta vanuseid lapsi või kui on puuetega kuni 18. Avaliku teenistuse seadus (ATS) · Avalik teenistuja: 1. Ametnikud: töötavad ministeeriumid, ametid, linnavalitsused, kantseleid jne. 2. Abiteenistujad: töötajad, kes töötavad asutustes 3. Koosseisuvälised teenistujad. · See seadus käib ametnike kohta, neil pole töölepingut; abiteenistujad töötavad töölepinguseaduse järgi s.t. et on sõlmitud tööleping. · Tingimused, et tööle asuda ametnikuks: 1. Nooremametnik: vanus vähemalt 18. 2. Vanemametnik: vanus vähemalt 21. 3. Keskharidus 4. Eesti Vabariigi kodanik 5. Teovõimeline 6. Riigikeele oskus · Kes ei saa ametnikuks: 1. Karistatud kriminaalselt. 2
Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse. Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid. Avaliku võimu kandja tegutseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RvastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud. Avaliku võimu kandja tekitatud kahjuna käsitletakse igasugust selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teeinistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muu alusel. Kui kahju tekitasid avaliku võimu kandja ja eraõiguslikul alusel tegutsenud isik, siis
Usalduse kaotus ei ole seotud kahju suurusega. Kollektiivse kahju tekitamise korral tuleb kindlaks teha süüdlane. Vääritu tegu (TLS § 105) Vääritu on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Isikud, kellele kohaldatakse: - pedagoogid, alaealiste juhendajad jm töötajad, kelle ülesandeks on noori õpetada või kasvatada; - riigi ja KOV abiteenistujad. Üleastumise võib toime panna ka töövälisel ajal. Töölepingu lõpetamine kui distsiplinaarkaristuse määramine Protseduurireeglite oluline rikkumine võib tingida töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise (ITVS). Tööandjal kohustus tõendada töötaja süülist käitumist. Distsiplinaarkaristuse määramise kord (TDVS §§ 6-9, 11-13) Määramise üldine aeg: 1 kuu jooksul teadasaamisest, 6 kuu jooksul toimepanekust.
Kuni 5 a (etteteatamine 2kuud, 2kuu keskm palka), kuni 10 a (3 kuud), üle 10a (4kuud). Kui tööandja venitab tööraamatu/lõpparve andmisega, iga päeva eest tööpva keskmist palka. Tööalased vaidlused: hea kui saab lahendatud kohapeal, töötajate usaldusisiku kaudu pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tähtajad: 4 kuud kõikide vaidluste osas on aega esitada avaldus, 1 kuu töölepingu lõppemise osas on aega. Avalikud Teenistujad: ametnikud- teostavad ametlikku võimu, abiteenistujad-lihttöötajad-kehtib töölepingu seadus, koosseisuvälised teenistujad. Ametnikud: kõrgemad ametnikud- valitsusametnikud, maavanemad, juhid, dirketorid, nõunikud, kantslerid. Vanemametnikud- insenerid, raamatupidajad, uurija. Nooremametnikud- abid, kohtuteenistujad, raamatupidaja. Ametnike teenistusse võtmine: vanus 18, kõrgemad ametnikud 21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike atesteerimine: ametliku hinnangu andmine töötaja
Kui palka ei maksta viimasel tööpäeval: 1) tuleb iga päeva eest maksta keskmist päevapalka, aga mitte rohkem kui 1 kuu eest. 4 18.09. (Kersti materjal) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1.jaanuar 1996 Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad). Teenistujad jaotatakse: - ametnikud - abiteenistujad - koosseisuvälised teenistujad Ametnikud jaotatakse: - kõrgametnikud - vanemametnikud - nooremametnikud Abiteenistujad on kõik need isikud, kes töötavad töölepingu alusel. Näiteks omavalitsuses koristaja, valvur, riidehoidja, elektrik, kojamees. Ametnikuks saamiseks peavad noorametnik olema 18, vanem- ja kõrgametnikud vähemalt 21. Peab olema teovõimeline EV kodanik, vähemalt keskharidus, eesti keele valdamine.
Riigi ametiasutused: 1)Riigikogu Kantselei 2)Vabariigi Presidendi Kantselei 3)Õiguskantsleri Kantselei 4)kohtud 5)valitsusasutused 6)Kaitsejõudude Peastaap 7)kaitsejõudude väeosad 8)Kaitseliidu peastaap 9)Riigikontroll Kohaliku omavalitsuse ametiasutused: 1)valla- ja linnavolikogu kantselei 2)valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega 3)osavalla ja linnaosavalitsused 4)linnavalitsuse ametid 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood Avalike teenistujate liigid: 1)ametnikud 2)abiteenistujad 3)koosseisuvälised teenistujad Haldusõigus: Haldusõigus on avalikuõiguse haru,mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega
kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus. 8.1 Streik Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate vahel. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba streikimine keelatud eriseadusega. Nendeks on näiteks politseinikud ja päästetöötajad. 10. TÖÖ- JA PUHKEAEG 9.1 Täistööaeg (§ 43) on 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta. Kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täistööajast lühema tööaja, on tegemist osalise tööajaga
1) valla- ja linnavolikogu kantselei; 2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksusteg ; 3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); 4) linnavalitsuse ametid; 5) kohalike omavalitsuste liitude bürood. 4. Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus. 5. Avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd riigi v6i kohaliku omavaIitsuse ametiasutuses. 6. Avalike teenistujate liigid : 1) ametnikud; 2) abiteenistujad; 3) koosseisuvälised teenistujad. 7. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. 8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja 9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise
vanuseks saamiseni; tasustamata lapsepuhkus antakse emale ja isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva alla 14 aasta vanuste laste puhul või kuni 18 aasta vanuste laste puhul, kui nad on invaliidistunud Avalik teenistus: Seadus, mis seda reguleerib "Avaliku teenistuse seadus" ehk ATS 1. aprillist jõustub uus ATS Avalik teenistus, see on töötamine riigivalitsuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused. Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses 5 töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud. Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse läbi haldusakti (käskkirjad ja korraldused). Nõuded teenistusse võtmisel: vanus
V korrus 268m². Toompea lossi kasutamise kellaajad: reeglina 9:18, kasutajate arv varieerub sõltuvalt Riigikogu töökorraldusest, mis on määratud Riigikogu kodu- ja töökorraga, samuti erakorraliste istungjärkude toimumisest. Üks kord aastas on Riigikogu Kantseleis lahtiste uste päev, mil külastajate arv on hinnanguliselt 1500. Kasutajate arv päevasel ajal/õhtusel ajal: Päevasel ajal viibivad Toompea lossis järgmised isikud: - Riigikogu Kantselei ametnikud ja abiteenistujad, kokku 200; - Riigikogu liikmed, kokku 101; - ekskursioonigrupid, grupi suurus 25 inimest. Õhtuse ajal: - osa ametnikke ja abiteenistujaid, hinnanguliselt 15; - Riigikogu liikmed (öised istungjärgud), kokku 101. 4 (20) Toompea lossis viibivate inimeste arv, kes ei ole võimelised iseseisvalt evakueeruma: üldjuhul on kõik lossis viibivad isikud võimelised iseseisvalt evakueeruma
5) Nii andministreerimine kui omandisuhted on alati kõrgema kontrolli all. · Bürokraatia ülesanded: 1) Info kogumine ja töötlemine 2) Politiilise süsteemi teadmistega varustamine 3) Rahva varutamine hüvede ja teenustega 4) Avaliku poliitika elluviimine 5) Ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine) · Avalik teenistus on töötamine riigi või OV ametiasutuses. 3 liiki töötajaid: ametnikud (otsutavad), abiteenistujad, koosseisuvälised teenistujad · Riigiametnikuks saab 21-aastaselt, OV 18-aastaselt. Tingimused - keskharidus, teovõimeline, eesti kodanik, eesti keele oskus · Ei tohi võtta teenistusse 1. Karistatus tahtlikult toime pandud kuriteos 2. Kes on eeluurimise all ja võib vangi sattuda 3. Kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada antud ametikohal. 4. Lähisugulus 5. Karistus korruptsiooni eest
Bürokraatia ülesanded: · Info kogumine ja töötlemine ühiskonna kohta. · Poliitilise süsteemi teadmistega varustamine. · Rahva varustamine hüvede ja teenustega. · Avaliku poliitika ellu viimine ja ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine). Avalik teenistusseadus Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses. On kolme liiki teenistujaid: · Ametnikud täpsed, viisakad, kompetentsed. · Abiteenistujad sekretärid, autojuhid... · Koosseisuvälised teenistujad Riigiametnikuks saamise tingimused: · 21 aastat vana · Vähemalt keskharidus · Teovõimeline · Eesti kodanik · Eesti keele oskus Ei võeta: · kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest · kes on eeluurimise all · kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal. · Lähisuhtlus · Karistus korruptsiooni eest Katseaeg kuni 6 kuud
väljaselgitamine 2. ajalooline õig mateeria ajalooline interpretatsioon · teleoloogiline seaduse eesmärgi ja mõtte väljaselgitamine · konsekventne kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega? Halduse toimimine eraõiguslikes vormides Avaliku halduse kandjad võivad esineda ka eraõiguse subjektina. · Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetamiseks (ostab kontoritarbeid, autosid; abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). · Osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi ja KOV äriühingud Eesti Energia, Riigi Kinnisvara AS) · Täidab av-õig ülesandeid, puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus haldusõigus Joonis Haldus võib av ülesannete täitmiseks kasutada eraõiguse norme eraõ n subsidiaarne rakendamine. Kasutatakse olemasolevate lünkade täitmiseks, kui haldusõigus on ebapiisavalt
10.Tööalaste vaidluste lahendamise võimalused, tähtajad. *Võib lahendada omavahel *võib kasutada usaldusisiku abi *lepituskomisjonid *On olemas ka töövaidluskomisjon ja kohus. Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu. Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11.Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmise kord. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Avalikud teenistujad on: *ametnikud (kõrg-, vanem-, nooremametnikud)*abiteenistujad (lihttöötajad- need kes on tool töölepinguga) *koosseisuvälised teenistujad (võetakse tööle teatud ajaks teatud töö tegemiseks) Ametniku teenistusse võtmine e teenistusse nimetamine, selle tingimused: 1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel
aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6. tasustamata lapsepuhkus emal või isal saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva puhkust (-14.a. lapsed ja puudega 18.a.) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS Kehtib alates 1.jaanuar 1996 Puudutab kõiki ametnikke, kes on teenistuses (avaliku teenistujad). Teenistujad jaotatakse: - ametnikud: 1. kõrgemad; 2. vanem; 3. noorem. - Abiteenistujad - Koosseisu välised teenistujad 4 Ametnike teenistusse võtmisreeglid: 1. Vähemalt keskharidus 2. teovõimeline 3. EV kodanik 4. valdab riigikeelt Isikud, keda ei võeta avalikku teenistusse tööle: - karistatus tahtlikult toime pandud kuritegu - parajasti eeluurimise või kohtu all - kohtuotsusega ära võetud õigus töötada teatud ametikohtadel.
Oluline faktid!! Ei saa määrata, kui on kollektiivne materiaalne vastutus kõigile tuleb leida süüdlane. Kahju suurus pole oluline. Eelnev distsiplinaarkaristamine pole vajalik. Rase, alla 3-a last kasvataja tööinspektor kontrollib, kas on enne karistatud ja kas on kõige õigem karistus. §86 p 8 vääritu tegu kehtib ainult nende suhtes, kes tegelevad alaealise õpetamise või kasvatamisega (pedagoogid) või KOV või riigi abiteenistujad saab ainult piiratult kohaldada. Vääritu tegu vastuolus üldlevinud moraalinormidega. Rakendatakse ka juhul, kui toime pandud väljaspool tööaega. Rase, alla 3-a last kasvataja tööinspektor kontrollib, kas on enne karistatud ja kas on kõige õigem karistus. Töötaja süülise käitumise puhul ei ole vaja TL lõpetamisest ette teatada ega hüvist maksta. §86 p 9 pikaajaline töövõimetus ERAND TL saab lõpetada ainult siis, kui T on töövõimetuslehel ja T on
3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). 8 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis
See on suures osas kohtupraktika ja õigusteooria loodud. 1. Usalduse kaitse printsiip EL-s on usalduse kaitse vähenenud, eriti EL õiguse rakendamise osas, vaatamata sellele, et kui isik ei olnud süüdi ebaõige toetuse saamisel, peab tagastama raha, hoolimata kas juba ära kasutatud või mitte. 7. §7 Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis
kehtivad üldosana kogu õiguse kohta 2. eraõiguse norme kasutatakse avalik-õiguslike lünkade tekkimises 3. kui on tegemist konkreetse viitega õigusaktis eraõiguse normile, siis saab seda kasutada. Kõige selgem ja kindlamalt määratud juhtum (nt riigivastutuse seadus §22 lg 2; haldumenetluse seadus §105). Halduse toimimine eraõiguslikes vormides 1. kasutab eraõiguslike vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid, abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja KOV äriühingud) 3. täidab avalik-õiguslikke ülesandeid eraõiguslikus vormis (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus). 12 - avalik-õigusliku organisatsiooni vormis - avalik-õiguslikus vormis - eraõiguslikus vormis
16 Toetudes õigusnormidele võib haldus sekkuda isiku privaat- autonoomiasse, õigustesse ja vabadustest Olemas on riigiäriühingud. Teatud juhtudel on ätiühingute moodustamise eesmärk... HALDUSE TOIMIMINE ERAÕIGUSLIKES VORMIDES 1. Kasutab eraõiguslikke vorme põhitegevuse toetuseks (ostab kontoritarbeid, autosid, kinnistuid jne. Abiteenistujad töötavad töölepingu alusel). 2. Osaleb majandustegevuses kui eraõiguslik ettevõtja (riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud) 3. Täidab avalik-õiguslikke ülesandeid (puudub eraõiguslik autonoomia ja valikuvabadus riik võib küll esineda äriühinguna, kuid ta ei saa otsustada, kas ta täidab seda ülesannet või ei, ta peab täitma selle ülesande, kui nii on otsustatud). Halduse toimimine
4) linnavalitsuse ametid; 5) KOV-de liitude bürood: avalik teenistuja- on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või KOV ametiasutuses. KOV teenistuja on KOV üksusega teenistussuhtes olev isik. Avalikud teenistujad jagunevad: 1) ametnikud - on ametiasutuse kooseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik a) riigiametnikud b) KOV ametnikud KOV ametnikud jagunevad: a) KOV juhid; b) nõunikud; c) vanemametnikud; d) nooremametnikud 2) abiteenistujad ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja; 3) koosseisuvälised teenistujad isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu Koosseisulistele ametnikele ja koosseisuväliste ametnike ülesandeid täitvatele isikutele laieneb ATS, koosseisulistele ja koosseisuvälistele abiteenistujatele TLS.
annaabi.ee 
