Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel: Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm seda nimetatakse nähtava valguse vahemikuks. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ning pikalainelisem infravalgus. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Ka loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlasel on vaid retseptorvalgud, mis eristavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel on aga spetsiaalsed nägemisorganid silmad. Sinna jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristumine sõltub eri organismide silma ja närvisüsteemi ehitusest
..1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele, millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega. Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suure intensiivsusega ultravalguse desinfitseerivat toimet kasutatakse nt op-saalides steriilimiseks. Temperatuuri mõju organismidele:
taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas) 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul),
omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Liiga suur Infravalgus on kahjulik. Selle pärast varjavad elusolendid ennast liiga suure soojuskiirguse eest. Taimedel on selle jaoks omad kohastumused. Ultravalguse toime on liiga suurel tarbimisel kahjulik. See võid isegi rakkude sisemusse tungida ja põhjustab seal DNA mutatsioone ja denatureerib valke. Võib tekkida nahavähk. Mõõdukalt UV kiirgust on aga kasulik
taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses, kuid võivad elada ka varjus(mustikad) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)]. 6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va. imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks
o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid.
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monit
nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus
nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: • Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. • reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) • Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID • Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond • Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus
nende elutegevuse jäänuseid s.o. summa kogu planeedi ökosüsteemidest ja mosaiik elukohtadest. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: · Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. · reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) · Kontrollib ja keskmistab temperatuuri KESKKONNATEGURID e ÖKOLOOGILISED TEGURID · Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus
Valgus jaotatakse vastavalt lainepikkusele kolmeks vahemikuks: a) ultraviolettvalgus - alla 380 nm b) nähtav valgus - 380-750 nm c) infrapunakiirgus ehk soojuskiirgus üle 750 nm Taimerakkude kloroplastides saab fotosüntees toimuda vaid nähtava valguse olemasolul glükoosi sünteesimiseks. Fotosünteesi intensiivsus on otseses seoses valguskiirgusest. 15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt
Kliimale ja elukeskkonnale lisaks veel kiirgus, pH, raskemetallide ühendid. Biootilised tegurid organismide vastastikused suhted. 1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni.
kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga täiskasvanud mitte. Karvad, ogad/astlad, vahakiht on taimede kehal kiirguse tagasipeegeldamiseks. Transpiratsioon aitab keha jahutada. Veevarustus. Taim omastab CO2 läbi õhulõhede ja vaid läbi niiskete rakuseinte. Sellega kaasneb veekadu ja –kulu. Osa veest kulutatakse orgaanilise aine ülesehitamiseks. Nt aeglane transpiratsioon
47. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sooline determinatsioon- soovahetuse mõistlikkus ja ajastatus sõltub paljunemisedukuse ja kehasuuruse vahelisest seosest emastel ja isastel. Fisheri reegli järgi sünnib mees- ja naissoost isendeid võrdselt. Haplodiploidia mesilastel 48. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp- tunnused ja käitumine; Suguline valik paralleelne loodusliku valikuga. Partneri valik järglaste saamiseks: a) isased võistlevad omavahel; b) emane valib. Viimasega seotud händikäp-tunnuste arenemine. See on isasele kahjulik tunnus, mis annab märku tema suutlikusest. Nt tutt lindude peas teeb ta nähtavaks vaenlastele, see tähedab, et peab rohkem pingutama, et elus olla. Ja kuna ta on elus, siis järelikult on ta võimekas. 49
sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugusest funktsioonist. Ntks putukate ja lindude tiivad. Homoloogia elundite sarnasus, mis johtub nende sisemise ehituse ja tekkelaadi ühtsuses. Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elunditega sarnaselt või on arenenud ühesugusest embrüonaalsest algest. Ntks nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. KONVERGENTS JA PARALLELISM
• Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised faktorid – elus faktorid Nt: Toit 1. Tingimusfaktorid - Tingimusfaktorid teevad meile võimalikuks ressursside akumuleerimise Nt: temperatuur, pH, soolsus, infovoog 2. Ressursid • PAR • CO2 • H2O • O2 • Mullamineraalid • Elusorganismid Kemosüntees – Orgaanilisi ühendeid saadakse keemilisest energiast (mitte footoni energiast)
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
Populatsiooni lained, kus kiskja populatsiooni maksimum järgneb saaklooma populatsiooni maksimumile veerand faasilise nihkega. 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 1. Mehhaaniline kaitse siil, kilpkonn 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused · varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast · segav värvus sebrade triibulisus · hoiatav värvus kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega, annab kiskjale informatsiooni. Paljud mürgised liigid on eredalt värvunud · mimikri millegi või kellegi jäljendamine. Mülleri mimikri kokkulepe saakloomade vahel, võtta mingi kindel
külmade alade liikidel (karu, tiiger) kehamõõtmed suuremad, kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile
Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Anabioos (kr. anabiosis taaselustumine) organismi seisund, milles eluprotsessid on sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi ei ole. Anabioosis on sageli mikroobid ja ainuraksed, nad elavad nõnda üle ebasoodsaid elutingimusi. Paljudel organismidel kuulub anabioos normaalsesse arengutsüklisse (seemned, eosed)
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
IX ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE PEAMISED ÖKOLOOGILISED TEGURID. Abiootilised: >nähtav valgus oluline fotosünteesi toimumiseks ja loomadel nägemiseks. >UV kiirgus suurtes kogustes kahjulik. Mõõdukalt soodustab nahas D-vitamiini sünteesi. >infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena. >temperatuur >vesi on vajalik rakkude elutegevuseks, lähteaineks fotosünteesile. Taimede kohastumused aurumise takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised
komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e
Sel põhjusel paljud Eesti rabad enam ei kasva tegelikult (piirdekraavid!). Sisuliselt on turvas taastumatu loodusvara (inimtegevuse jätkudes). Rabasid ohustab ka lubjarikas õhusaaste muutub turbasammalde liigiline koosseis raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. 11 Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab: · kohastumused elupaigale seega kui satub ohtu elupaik, on ka vastavad liigid ohustatud; · kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus, omastatava vee puudumine (hapnikuvaegus), vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid (eriti rabasid) iseloomustab reeglina põhjapoolse, alpiinse või tsirkumpolaarse levikuga liikide suur osakaal. Lubjarikastes madalsoodes esineb ka Kesk- ja Lääne-Euroopa atlantilisi relikte.
Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt.
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
(Energia jaotus : osa vabaneb soojusena, osa salvestatakse ja osa kasutatakse koheselt elutegevuse läbiviimiseks) + Kasv - Organismi mõõtude pöördumatu suurenemine, eesmärgiks saavutada paljunemiseks vajalkud mõõtmed. Elusorganismide kasv põhineb ainevahetusel ja toimub läbi rakkude arvu suurenemise. + Kohanemine ja Kohastumine. a) kohastumine - Pärilikud muutused, mis aitavad organismidel sobituda elukeskkonda. Tekkinud evolutsiooni vältel. N : Kalade kohastumused eluks vees. Kohastumused iseloomustavad isendite rühma. b) Kohanemine - Organismi poolt elu jooksul omandatud tunnused, mis ei pärandu järglastele. N: Tressur või keele oskus. Kohanemine on iseloomulik üksikisikule. + Areng - Protsess, mille tulemusena muutub organismi ehitus keerulisemaks ja muutub organismi elutalitus. (jaguneb : Otsene, moondega) + Mitmekesisus. Kirjeldatud liike maailmas : 2 milj. Kirjeldamata liike 3 milj. Kokku liike maailmas 5 - 30
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid. Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Lisa Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad seemnepakikesi, mida säilitavad erilistes seemnehoidlates. Kui munarakud on valminud, viljastavad partneri seemnerakud need ja kumbki tigu muneb munad mulda. Kuu aja pärast kooruvad väikesed teod. --- 54
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
