Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Abikaasade varasuhted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osapoole, abikaasad, osapoolel, varaühisus, abikaasade, juurdekasvu, varalahusus, varasuhe, ühisvara, seotatud, tehinguid, abieluvaraleping, varasuhted, tasaarvestus, abiellumisavalduse, jaotub, tarbeesemed, kingitud, kingitused, paberil, kestel, lahutust, teisena, iseseisvus, nõusolekuta, puutub, eluaseme, teeninud, teiselt, sõltumatus, vajadusteksEesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Abikaasade varasuhted Referaat õppeaines ,,Tsiviilõigus" MS.0107 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Reet Nurmla Tartu 2012 SISSEJUHATUS Abielu tähendab abikaasadele isiklike õiguste ja kohustuste kõrval ka varalisi õigusi ja kohustusi. Alates 01.07.2010 valitakse varasuhe abiellumisel või abieluvaralepinguga. Abiellumisavaldust tehes saavad abiellujad valida, kas neile sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kui avalduses jäetakse abieluvarasuhe valimata, siis kehtib varaühisus. Varasuhte eelistust võivad abiellujad muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks tuleb abielu sõlmijale esitada ühine avaldus. Ka hiljem saab varasuhet muuta, kuid siis üksnes notariaalse abieluvaralepinguga. Kui abikaasad valivad varasuhte
EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi
muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või
Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
UUEKS PEREKONNANIMEKS EI ANTA: Nime, mis ei ole sobiv (keerukas, eesti keelele mittevastav hääldus või kirjapilt) Nime, mille korral nimi ja sünniaeg ühtivad mõne teise isikuga Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel
päringu: 1) abieluvararegistrisse; 2) liiklusregistrisse; 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse; 4) kinnistusregistrisse; 5) rahvastikuregistrisse; 6) pensionikeskusesse; 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi. Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara, siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne. Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
Siseriiklik õigus EV Põhiseadus § 26: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS)
Abieluvaraleping. Kui on ostsustatud abielluda, oleks ka soovitatav sõlmida abieluvaraleping, sest kui abiellujate vahel tekivad arusaamatused on hea kui neil on olemas abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada;
Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud tarbeesemed, asjad mis on saadud enne abiellumist, asjad mis on saadud abielus olles
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
kokkulepitule või seadusele. Kui leping on sõlmitud määramata ajaks võib selle lõpetada igal ajal mõistliku tähtaja jooksul, arvestades lepingu kestvust, investeeringute suurust, aega uue partneri leidmiseks jmt. III LEPINGU SISU JA LEPINGULISED KOHUSTUSED Lepingu tüüptingimused on tingimused, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ning mille puhul pole lepingu teisel osapoolel võimalust neid muuta. Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisuga tutvuda. Leping võib sisaldada lahtisi tingimusi. Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata.
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta. 7.Abielu sõlmimine: Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt. Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. 8.Abieluvaraleping.Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata:
NB! ei tohi võtta perekonnanime, mis on keerukas ja tavatu; kelle ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg langevad kokku; liiga laialdase kasutusega perekonnanimed (500 isikut) nt Tamm, Saar jne; mida kasutatakse üldise eesnimena; isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips, punkt, ülakoma, sulud. 11 28. nädal, 14.03.13 PEREKONNASEADUS: Abikaasade varasuhted: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, vara lahusus Kui abielu sõlmitakse, siis kohe tuleb see valik ära teha. Vara ühisus- ühisvara ja lahusvara: Ühisvara: abielu kestel soetatud vara. Seda kasutavad mõlemad abikaasad võrdsetel võimalustel. Kui otsustatakse midagi maha müüa, siis on vaja teise poole nõusolekut. Jagamine- kuulub mõlemale poolele võrdsetes osades, võib jagada ka kokkuleppeliselt. Kui ei suudeta vara kokkuleppeliselt ära jagada, siis tuleb kohtusse pöörduda
normistiku loomine. Uus seadus sätestab mitmed eraõiguslikud nõudealused, mis võimaldavad isikul paremini taotleda oma huvide ja õiguste kohtulikku kaitset. Need puudutavad eriti varaliste õiguste regulatsiooni, ülalpidamiskohustuste, samuti vanema õiguste teostamise valdkondi. Oluliselt on täiustatud nt lapsendamist puudutavaid küsimusi. Abiellujatele antakse uue seadusega võimalus valida, kas nad soovivad varaühisust, varalahusust või vara juurdekasvu tasaarvestuslikku varasuhet. Teine perekonnaseaduse muutmise vajadus tuleneb läbiviidud tsiviilõiguse üldosa reformist. 4 6. ÜLIPOSITIIVSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD PEREKONNASEADUSES Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne ehk kehtiv õigus. Peale selle on leidnud laia tunnustuse ülipositiivne õigus. See õigus põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel
1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid
a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi,
Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus Varalised õigused ja kohustused 1) ühisvara abielu kestel omandatud vara 2) lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist saadud vara; abielu ajal kinke teel või pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka
abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara *pärast abieluliste suhete lõppu saadud vara *abielu kestel saadud vara pärandusena ja kingitusena *isiklikud tarbeesemed
Vallasasjade suhtes siduv õigusjärglaste suhtes kaasomandi valdamises ja kasutamises. Kinniasjade puhul ainult siis kui see on kinnistusraamatusse kantud. RKO 3-2-1-55-00 v oluline kaasomanike kasutuskorra puhul!!! §72 lg5. §74 eesmärk kaitsta kaasomanikke oluliste muutuste vastu. Siit tuleneb ka see et üks kaasomanik ei saa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta otsustada kas anda ühte ruumi kellelegi teisele kasutada v mitte. Kui ei ole abieluvararegistrisse kantud kehtivad nad abikaasade vahel ikka, aga kolmandate isikute vastu ei kehti kui ple abieluvararegistrisse kantud. PerS §10 lg6 - enne peab olema kanne tehtud siis ei saa nõuda kui kanne pärast laenu tehtud. Kaasus nr 20 M ja F abiellusid. Telekas, mis kingiti, oli ühisvara hulgas. Kui E on asja omandanud, siis ei kuulu asi M-le väljaandmisele omandikaitse või valdusekaitse läbi. Kas E on saanud omanikuks? §17, 14, 15 Antud juhul on tegemist siis nagu pulmakingiga. Antud juhul see, et pulmakink on üldiselt
võlasuhte rikkumise tagajärgede hindamist; kohustuse lõppemise viise; lepingu tühisuse tagajärgi Määrust ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ega haldusasjadele. Selle määruse reguleerimisalast jäetakse välja ka: ● füüsilise isiku õigusliku seisundi ning õigus- ja teovõimega seotud küsimused; ● võlasuhted, mis tulenevad perekonnasuhetest; abikaasade varasuhtest, testamentidest ja pärimisasjadest. ● võlasuhted, mis tulenevad vekslitest, tšekkidest ja lihtvõlakirjadest; ● arbitraažikokkulepped ja kohtualluvuskokkulepped ● küsimused, mida reguleerib äriühinguõigus ning muid juriidilisi isikuid ja organiseeritud isikute ühendusi käsitlev õigus; ● sihtfondi asutamine ning suhted asutajate, usaldusisikute ja kasusaajate vahel;
kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti. 50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on oma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õiguss
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
varaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigus, mis pannakse maksma täitemenetluses. OMANIK Omanikuks võib olla nii eraõiguslik (füüsiline ja juriidiline) kui avalik-õiguslik jur. isik (riik, KOV, muu). AÕS § 6 lg 2 - kõigil omanikel on võrdsed õigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt kinnisasja omandamise kitsendamise seadus). Asjal võib olla üks omanik, kuid erinevatel põhjustel võib asja omanikuks olla/ saada mitu erinevat isikut koos. Nt abikaasad, pärijad jne. 11. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühisomandi puhul on isikud reeglina rohkem isiklikult seotud (abikaasad), kui kaasomandi puhul. Peamine erinevus: kaasomandi puhul on omanike vaheline osade jaotus selge (mõttelised osad), ühisomandi puhul mitte. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Abielu lõpetamise võimalused olid suhteliselt palju kindlaks määratud. Aga kui mees pole suurem mees, võib naine minna tagasi isa majja koos kaasavaraga, aga enne peab tõestama, et naine ei valeta ega ole teinud pattu. Naised ei olnud ikka väga sunnitud seisuses abielus olles, mõndadel juhtudel võis naine lahkuda abikaasa majast. Naine pidi olema viljakas, kui lapsi ei sünni, oli süüdi ikka naine, mitte mees. Siiski võrdõiguslikkusest on asi kaugel. 6.3. Abikaasade varalised suhted Kaasavara jäi mõrsja käsutada. Abielu kestel tekkinud võlgade eest vastutasid mõlemad abikaasad. Pulmakinki sai naise lahkumisel tagasi nõuda. Kaasavara jäi lastele jagada. Mehe varandus jäi kõigi seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 20. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist.
Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed: Võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist Isik, kellel on võlgnkuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut Võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad Võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad Võlgniku abikaasa ülenejad sugulased, abikaasa õde ja vend Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed: Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik Juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest
Teema 1. Õigus ja ühiskond 1) Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. 2) Õiguse tunnused. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult,vaid kogumina, nad kujutavad endast tervilikku süsteemi, mis kujuneb vastastikku seotud elementidest (normidest, õigusinstituutidest, õigusharudest). See vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides ,
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankr
annaabi.ee 
