Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva
Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Peaaegu kaks ja pool tundi kestnud etenduses oli peaosatäitja Evelin Võigemast. Kalle Sepp etendas Juani ning Ché Guevara osas säras Vaiko Eplik. Kõrvalosades lõid kaasa veel Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Risto Orav, Indrek Ventmann, Kristiina Renser. Samuti tegi etenduses kaasa veel Vanemuise sümfooniaorkester, balletirühm, ooperikoor ja live-bänd. Evita looga ei olnud ma ennem kursis, seega oli mul natuke raskusi etenduse esimese poole mõistmisega. Kui tuli vaheaeg, soetas mu isa meie kava ning seda lugedes läks pilt selgemaks. Kõige loomulikumalt tuli Vaiko Eplikult Ché Guevara välja. See oli üllatav, sest ma ei olnud teda varem muusikalirollis näinud. Leian, et Eplik oli ka kõige parem vokaalselt. Ka Võigemast säras nagu alati ning oli sama hea, kui tema eelmised etendused, mida ma olen käinud vaatamas.
Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju muusikapalu, mis olid enamasti kõik dzäss zanris, sest see stiil oli iseloomulik 60-ndate Chicagole. Muusikapalu saatis sümfooniaorkester, mis avaldas muljet ja andis hea muusikalise elamuse. Kuna mina üldiselt sümfooniaorkestreid kuulamas ei käi, siis oli see uus ja põnev kogemus. Usun, et selline muusika ongi nauditav ainult reaalses elus, mitte televisioonist ega raadiost.
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda,
Kontserdiarvustus Ma käisin vaatamas muusikali nimega ,,Chess" . See linastus Tartus, teatris Vanemuine. Kontserdi teemaks oli muusikal, samuti nimega ,,Chess", mis rääkis maletajatest ja nende lavatagustest juhtumistest. Mängiti mitmesugust muusikat erinevatelt artistidelt. Muusikat esitasid Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor, popkoor ja bänd. Muusikali tegi eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt. Mu lemmikpalaks oli laul, mis kandis nime ,,Hymn to Chess". Esituse tase oli suhteliselt kõrge, suuri apsakaid ei tehtud. See lugu tekitas energilise tunde, kuna sisaldas kiireid rütme, sellepoolest see mulle juba alguses meelde
Retsensioon 18.detsembril 2010 käisin Vanemuises vaatamas muusikali ,, Evita" . Muusikal räägib Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elu, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelasepopikooni Ché Guevara suu läbi. Etenduses tegid kaasa teatri ooperikoor, sümfooniaorkester , bänd ja balletitantsijad. "Evita" heliloojaks on maailmas võibolla, et tuntuim muusikalikirjutaja Andrew Lloyd Webber ja libretistiks on Tim Rice. Muusikali pealkirjaks on Evita, kuna nõnda kutsuti Evat rahva seas . Muusikal algab Eva matustega. Muusikal " Evita " on justkui tagasivaade Eva elule . Muusikalis esitatud laulud olid suurepärased. Kõige lemmikumat välja valida ei oskagi , aga Eva laulud oli siiski kõige südamelähedasemad
Tihti on libretist, lavastaja ja koreograaf ühes isikus või toimub helilooja ja libretisti tihe koos-töö. 4) kujutav kunst (dekoratsioonid ja kostüümid) Koostiosad: 1. Pantomiim zestid ja miimika sündmustiku ning tegelaste läbielamiste kujutamiseks. Vt positsioonide nimetusi lk 101 laulikus. 2. Baleriin naistantsija, priimabaleriin juh-tiv naissolist balletis. Balletitantsija meestant-sija. 3. Kordeballett balletirühm, kes osaleb massi- tantsudes ja -stseenides (= ooperikoor). 4. Balletiking, tüllseelik ja varvasking võeti kasutusele 19 saj alguses 5. Avamäng alates 18 saj-st sissejuhatav teos orkestri esituses dirigendi juhatusel. Võivad olla ka iseseisvad orkestrinumbrid. Varem oli muusi-ka ainult tantsude sateks. 6. Vaatus (vaheaegadega eraldatud) - piltideks - stseenideks ehk numbriteks (lühikesed situat-sioonid).
Muusikalugudest olid mulle tuntud hitid näiteks ,,Someone Else's Story", "I Know Him So Well" ja "One Night in Bangkok". See on muusikal, mida peab nägema, eelkõige suurepäraste oskustega nii näitlemises kui muusikas, mille vaieldamatuteks lemmikuteks olid muidugi Gerli Padar ja Koit Toome, kuid ka teised tuntud tegelased, nagu Janika Sillamaa, Lauri Liiv, Lauri Pihlap, Aivar Tommingas, Mikk Saar, Susan Lilleväli jne. Kaasa tegid Vanemuise teatri sümfooniaorkester, solistid, ooperikoor, balletitrupp ja rockbänd. Väga meeldis ka see, et kui tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, millest tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus, siis seekord oma impulsiivse iseloomuga ameeriklane kaotab enesevalitsemise ja kogu matsi. Näitlejaid teeb huvitavamaks ja paeluvamaks see, kuidas nad suudavad pakkuda meelelahutust, draamat ning poliitikat samaaegselt. Selle näitemängu puhul võib eriti esile tõsta autori soovi näidata, et kõigile meeldib võita, aga
,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma.
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus
Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Peale
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on
lava nii, et kõik saalis viibijad said nautida etendust. Peaosades olid: Molina Lauri Liiv Valentin Koit Toome Aurora, Ämbliknaine Tanja Mihhailova Teistes osades: Molina ema Karmen Puis Marta, Valentini naine Siiri Koodres Vanglaülem Märt Jakobson Vangid, valvurid, arstid, patsiendid, Aurora saatjad, ohvitserid. Peale osatäitjate tegid kaasa: solistid, balletitrupp, ooperikoor, lisakoor, valvurid, bänd ja Vanemuise sümfooniarkester. Retsensioon nr 1
6. detsembril kell 19.00 toimus Vanemuise väikeses majas Giuseppe Verdi ooper ,,Rigoletto". Ooperi muusikajuhiks ja dirigendiks oli Lauri Sirp, lavastaja Taisto Noor ning kunstnik oli Aime Unt. Solistid olid leedulane Kristian Benedikt, kes mängis Mantua hertsogi, Rigoletto osas Atlan Karp, Rigoletto tütart Gildat mängis leedulane Viktorija Stanelyte, palgamõrtsukas Sparafucilet Taisto Noor ja tema õde Maddalenat Valentina Kremen. Soliste saatis Vanemuise Sümfooniaorkester ning Vanemuise ooperikoor. Ooperi ,,Rigoletto" tegevus toimub 16. sajandil Mantuas ja selle lähiümbruses. Rigoletto on Mantua hertsogi õuenarr, kellel on tütar Gilda. Gilda ja hertsog armuvad, aga Rigoletto üritab oma kaunist tütart välismaailmast eemal hoida ning ei luba tal eriti kodust väljas käia. Ühel ööl Gilda röövitakse ja kui Rigoletto avastab, et tütar on hertsogi lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab,
See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad. Muusikal räägib kahest sõbrast Joe'st ja Jerry'st, kes on tunnistajaks suure maffiabossi verisele teole. Olles sunnitud elu eest põgenema, nihverdavad nad end osavalt Sweet Sue juhitud tantsu- ja laulutruppi Josephine' ja Daphne nime all. Sealt saavad alguse huvitavad ja põnevad juhtumised, mis muudavad mõlema mehe elu. Joe armub säravasse, kuid
Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teatri staar
Menumuusikal ,,Evita" toimus 2. novembril 2010. aastal Tartus Vanemuise teatri suures majas. ,,Evita" on muusikal kahes vaatuses. Muusikal algas kell 19.00 ja kestis ühe 20. minutilise vaheajaga kokku kuni kella 21.00. María Eva Duarte de Perón'i ehk Evita't kehastas lauljanna Maarja-Liis Ilus, Ché Guevara't kehastas Vaiko Eplik ning Juan Perón'i Jassi Zahharov. Teistes osades astusid ülesse Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv jt. Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996
Clifford Bradshaw, ameerika kirjanik- Robert Annus/ Juss Haasma Sally Bowles, inglise kabareelaulja- Tanja Mihhailova/ Gerli Padar Preili Schneider- Eva Püssa/ Silvi Vrait Härra Schultz- Aivar Tommingas Preili Kost- Merle Jääger/ Kaili Närep Ernst Ludwig- Markus Luik/ Simo Breede Max- Jaan Willem Sibul Kaks daami- Maria Kallaste, Pirjo Püvi/ Helen Nõmm Gorilla- Janek Savolainen/ Aivar Kallaste Showgirlid, madrused, klubikülastajad, peokülalised, möödakäijad: ooperikoor ja balletitrupp Bänd: Klahvpillid- Jürmo Eespere, Andrus Rannaääre Basskitarr-Alari Piispea 6 Kitarr-Tiit Kevad Saksofonid-Ursula Chillaud, Toomas Peterson, Lirike Langer, Maret Melesk Peaosatäitjaid Tanja Mihhailova Sündinud 19. juunil 1983 Kaliningradis. Lõpetas 2004.aastal Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. On õpetanud lavaliikumist erinevates projektides: ,,Eesti otsib superstaari"
Vootele Vaher Janek Vill Heino Vompa Dirigent- Mihhail Gerts Lavameister- Karl Mikk Helipuldis- Kalev Timuska Valgust juhtis Anton Kulagin Lavapuldis- Markus Karmo Etenduse juht- Peeter Karell Rahvusooper Estonia ooperikoor Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester Sisukokkuvõte 1. vaatus Vihmaudusel Londoni õhtul põrkab Freddy Eynsford Hill kokku lilleneiu Eliza Doolittle`ga. Foneetikaprofessor Henry Higgins teeb märkmeid Eliza häälduse kohta , tõmmates sellega colonel Pickeringi tähelepanu. Higgins kiitlb, et suudab panna ükskõik millise tänavatüdruku rääkima kui daami ja teda seejärel kõrgseltskonnas hertsoginna pähe esitleda. Lepitakse kokku, et Pickering jab
juunil Tartu Lauluväljakul . Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve Pärnu 2010 oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Muusika 23. märtsil 1999 ilmus Aida laulude plaat. Sellel olid järgmised palad (sulgudes lauljad):
,,O fortnat" on kasutatud ka paljudes filmides ja reklaamides. Tuntumad lindistused Carmiona Buranast on: · Eugen Jochum koos Saksa Berliini ooperikoori ja orkestriga. Laulsid Gundula Janowitz, Gerhard Stolze ja Dietrich Fischer-Dieskau. Lindistati 1967 oktoober Berliini Ufa-Stuudios, avaldatud 1968 (Deuche Gramophon). See versioon oli heaks kiidetud ka Carl Orffi enda poolt ja võitis ka BBC auhinna "Building a Library" 1995. · Saksa Berliini orkester ja ooperikoor ja Knabenchoir Berliin Christian Theilemanni juhatusel. Sopran on Christiane Oelze, tenor David Kuebler ja bariton Simon Keenlyside. Välja antud 2003 Deuche Grammophoni poolt. Ära märgitud ,,Editors choise"(Teadjate valik) Gramophoni ajakirja poolt. Ma ise kuulasin ka seda varianti. Hea, et sain kuulata tasemel esitust. Sain väga palju uut teada Carmina Buranast. Ja ootan juba et saaks vaatama minna ka esitust. Oleksin palju targem
etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline teater Vanemuine soovib noorsootöö kaudu kasvatada tarka ja teadlikku publikut. Koostöös lasteasutuste ja -organisatsioonidega, huviringide ja -koolidega saame anda praktilist lisa õppekavadele. Vanemuse teater on eriline ja ammendamatu õpikoht. Tööd tehakse kolmes zanris: draama, muusika ja ballett. Vanemuisel on tuntud ja tunnustatud draamanäitlejad, professionaalne sümfooniaorkester ja ooperikoor ning balletitrupp, kus tantsib artiste rohkem kui kümnest erinevast riigist. Teatri töökodades valmivad dekoratsioonid, kostüümid ja rekvisiidid kingapandlast ja ballikleidist sõjakindluseni! Vanemuise majad http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967. aastal valminud teatrihoone, mis asub Tartu südames. Majas on 700-kohaline teatrisaal, 2004. aastal uuendatud teatri
Instrumentaalmuusika: Orkestrimuusika e. sümfooniline • concerto grosso • Kontsert • Orkestrisüit › Kammermuusika e. muusika väiksele grupile Ooperi teke ja areng 16.sajandi lõpp. 1597. aastal sai alguse, esimene ooper: “Daphne” (autor Jacopo Peri) . 1637 esimene ooperiteatrimaja Veneetsias. Seltsielu keskpunkt itallaste ooperoteartis. Ooper – näidend, mis kantakse ette lauldes. Seal on solistid, ooperikoor (rahva roll), saadab orkester. Barokk ooperi tunnused: * Itaalia keeles * Ainestikuna kasutatakse antiikmütoloogiat või võetakse ainestik ajaloost. Väga suured ja emotsioonaalsed, tehniliselt keerulised soolo-aariad 2 ooperi tüüpi kujuneb välja: * Opera seria e. tõsine ooper (peategelane kõrgest soost, lõpetab alati peategelase surmaga) • Opera buffa e. koomiline ooper (lõpp õnnelik, lihtne rahvas) 2 ooperi koolkonda:
juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Vampiiride tants "Tanz der Vampire" ("Vampiiride tants") on USA helilooja Jim Steinmani muusikal
juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Liina Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsidJanika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lungeansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Esimene vaatus Esimese vaatuse tegevus algab tänapäeval New Yorgi Metropolitan Museum'i Vana- Egiptuse ekspositsiooni juures
annaabi.ee 
