Tallinna Nõmme Põhikool Massihävitusrelvad ajaloo arutlus Koostaja: xxx Klass: 9b Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1.Aatomipomm.....................................................................................................................................4 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed........................................................................................4 2. Bioloogilised relvad..........................................................................................................................5 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused....................................................................................5 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine....................
rohkem, kui aasta eest. Ta oli 92 aastane. Nagasaki · 9. augustil 1945 purustas teine aatomipomm teise Jaapani linna, Nagasaki. · See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. · Nagasakile sai saatuslikuks hea ilm, sest esialgu plaaniti visata pomm Kokura linnale. Seal olid aga ilmastikutingimused lendamiseks viletsad, seepärast otsustatigi hävitada Nagasaki. · Aatompommi nimi oli Fat Man (paks mees) · Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. · Nagasakile tuumapommi visanud piloot Charles Sweeney suri nelja ja poole aasta eest. Ta oli 84 aastane. "Little boy" ja "Fat man" "Fat Man" "Little Boy" Aatompommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945 a. tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 kilomeetri kõrgusele. Nagasaki Paul W. Tibbets
2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09
Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Inimorganismis ei ole sellise ohu tunnetamiseks vastavat organit. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. *Plutoonium on ka see aine, mida läheb vaja aatompommi tegemiseks. Plutooniumi tuleb säilitada äärmiselt turvalises kohas. Plutooniumi osakaal tuumajäätmete koguhulgast moodustab küll vaid ühe protsendi, aga see element on nii tohutult mürgine, et miljonite inimeste tapmiseks piisaks teataval juhul paarist grammist. See keemiline element on oma nime saanud kreeka jumalalt Plutonilt,
kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi. Implosioonil põhineva tuumapommi koostisosade valmistamisel on äärmiselt oluline töötlemise täpsus, prilliklaaside lihvimine on "liiga robustne" tegevus võrreldes tuumapommi koostamisega! Tänapäeval on arenenud riikides tuumapomm vaid sütikuks termotuumapommile. Aatompommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. Samal aastal hävitati aatompommidega Jaapani Hiroshima ja Nagasaki linnad. NSVL sai tuumapommi neli aastat hiljem. Praeguseks on kaheksaüheksa riiki, kellel tuumapommid käepärast: USA,UK,prantsusmaa,Venemaa,Hiina,Iisrael,Pakistan,India,Põhja Korea(2005.aastal). Kokku on Maal 27 000 tuumapommi ning 1855 tonni plutooniumit.(2005. aastal). 1986. aastal oli 38 000 pommi rohkem. 1970
4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21.aprill Vene vägi tungib Berliini 28.aprill Itaalia vastupanuliikumine tapab Mussolini. 30.aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu. 7.mai Saksamaa kapituleerub 6.august USA heidab Hiroshimale aatompommi. 9.august USA heidab Nagasakile aatompommi. 2.september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud.
kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu. Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Tagajärjed. Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse. Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument, mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav
Kordamine: 1. Pane ajaliselt õigesse järjekorda a. Austria liitmine saksamaaga 1938 märts Ansluss b. Müncheni kokkulepe 1938 september c. Tsehhoslovakkia okupeerimine saksamaa poolt 1938 september d. Molotovi-ribbentropi pakti sõlmimine 1939 august e. Saksamaa kallaletung poolale 1939 september f. Talvesõja algus 1939 november g. Teise rinde avamine euroopas 1944.06.juuni h. Aatompommi esmakordne kasutamine 1945.06.juuli i. Saksamaa tingimusteta kapituleerumine - 1945 j. Saksamaa kallaletung NSV Liidule 2. Märkige õige aastaarv a. Aatompommi esmakasutamine 1945.06.juuli b. Teise rinde avamine euroopas (prantsusmaal) 1944 c. Talvesõja algus 1939 d. Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 e. Teherani konverents 1943 f. Potsdami konverents 1945 g. Kurski lahing 1943
poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali radioaktiivset materjali. Plahvatusega õhku paiskunud radioaktiivne tolm setib maha tuule suunas välja veninud ellipsina. Tuumarelvade ajalugu Tuumarelva kasutamisest hakkasid esimesena rääkima inglise teadlased kaua enne Teise maailmasõja puhkemist. Nõukogude Liidus ei peetud seda relva
Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaanis, kus nad omalt poolt tekitavad täiendavad purustusi. Üheainsa troopilise keeristormi ajal vabaneb sama palju energiat kui saja tuhande Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatamisel. Seoses maakera rotatsiooniga pöörleb orkaan põhjapoolkeral ümber oma silma alati kellaosuti liikumise vastassuunas. Kasutatud allikad Kiri: raamat ,,Loodusõnnetused mis vapustasid maailma" Guido Ilves http://www.wikipedia.org pilt. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Global_tropical_cyclone_tracks-edit2.jpg pilt. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/89/Cyclone_Catarina _from_the_ISS_on_March_26_2004.JPG/180px-
Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt: Lööklaine (Blast)--40-60% energiast Termiline radiatsioon (Thermal radiation)--30-50% energiast Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine Tuumapommide testimine annab informatsiooni: kuidas relvad töötavad, kuidas käituvad erinevates olukordades ja millist mõju ümbritsevale osutavad. Esimese aatompommi Trinity testimine oli USA-s 16. juunil 1945 (võimsus umb. 20 kt). Suurim, seni testitud, aatompomm on "Tsar Bomba" (võimsus umb. 50 mt). Katse viis läbi NSVL 30.okt. 1961. aastal Novaja Zemljas. 1963. aastal kirjutasid paljud riigid alla Testide Piiratud Keelustamise Lepingule (Limited Test Ban Treaty), et ära hoida tuumarelvade testid atmosfääris, vee all või kosmoses. Leping lubas maaaluseid teste. Testide Laiahaardelise Keelustamise Lepinguga (Comprehensive Test Ban Treaty) 1996
) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad piibli tegelaste tähendustest tänapäeval. Video ooperite triloogia "Three Tales" ("Kolm jutustust"). Käsitleb tehnoloogia võidukäiku 20. sajandil ja selle pahupoolt. Ooperid "Hindenburg" ( 1997) "Bikini" käsitleb aatompommi katsetusi 1945 1954 aastatel ja nende hukatavatest mõjutustest.
Tuumafüüsika · koos Dmitri Ivanenko esitavad aatomituuma protoon-neutroni mudeli · aatom koosneb prootonitest ja neutronitest Tunnustused · pälvis 1932. aastal Nobeli füüsikaauhinna · 1933.aastal sai ta Max Plancki medali · aastal 1937 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi ja 1965 Jaapani Akadeemia välisliikmeks Huvitavad faktid · osales surmatoova aatompommi tegemisel Hitleri vastu · "Breaking Badi" peategelane Walter White võttab Heisenbergi nimi Allikad · http://mateeriaharutus.blogspot.com/2012/03/ma aramatuse-printsiip.html · https://et.wikipedia.org/wiki/Werner_Heisenberg · https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantmehaanika · http://www.fyysika.ee/?p=29318 · http://ekspress.delfi.ee/news/areen/valgetes- aluskites-nohkarist-sirgub-monstrum? id=67382150 Tänan tähelepanu eest!
Saab rohkem energiat kulub rohkem energiat. Vajab spetsiaalset tehnikat. I tuumareaktsioon- 1919.a E Rutherford , He + N-> O+ H, alfa osake. Energia vabaneb siis kui osakeste vahelised jõud teevadtööd ja energia kulub kui osakesed on seotud nendevaheliste jõududega, süsteemi lõhkumisesk tuleb teha tööd . Kõige väikse mseose energia on H2. 2 3 4 1H + 1H -> 2He +n ( +17,6 MeV) Aatompomm- raskete tuumade lagunemine , vaja : U, Pu. Aatompommi ajalooliselt esineb tuumaenergia saamise viis põhines raskete tuumade lõhustumisel. Menedeljevi tabeli lõpis olevate radioaktiivsete elementide elenentide tuumad on juba nii suured, et tuumajõud ei suuda neid enam hästi koos hoida ja nad on n-ö lagunemise ääres. Neelates liigse neutroni, tuum ergastub , deformeerub ja laguneb kaheks kildtuumaks, millest kaepeale kokku väljub kaks-kolm neutronit. Tuumaeaktorites võimalvavad neutroneid neelavast materjalist juhtvardad ahelreaktsiooni
(praktiliselt silmapilkselt). Tohutu suure energiahulga eraldumine toimub tugeva plahvatusena. Ahelreaktsioon on võimalik uraani isotoobi U (ül 235, all 92) puhul. Plahvatus võib siiski toimuda ainult sel juhul kui uraani tükkide massid on suuremad teatud kindlast, nn kriitilisest massist (uraani puhul kriitiline mass on 50 kg kera raadiusega 9cm. Kui kera on õõnes, siis on võimalik kriitilist massi vähendada 250 grammini) AATOMPOMM Aatompommi plahvatusel toimub ahelreaktsioon. Pommi kestas on kaks uraani tükki, millede massid on väiksemad kriitilisest. Kokku nad ületavad kriitilise massi. Pommi lõhkemiseks lähendatakse neid tavalise plahvatuse abil ( see võib toimuda nt pommi kukkumisel). Seejärel toimub ahelreaktsioon ja aatompommi plahvatus. TERMOTUUMAREAKTSIOONID Tuumaenergiat võib saada ka kergete elementide tuumade ühinemise teel. Heeliumi tekkimine
·Läbimõõt 0,7 meetrit 235U, 7,5 tonni ·Lennuk - Enola Gay ·Surma tõi see 78 150 Aatompomm "Little Boy" inimesele Järeltulijad ·9. august 1945 kell 11.02 Nagasaki ·239Pu, pikkus 4,5 meetrit, läbimõõt Fat Man 1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus
(viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis kuidas raha kasutada · 1948-1949 o Berliini blokaad saksamaa lõhestumine kaheks riigiks Külmsõda oli ajajärk kui saksamaa oli lõhestatud kaheks. · 1949 o Lõhkes kaks pommi Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks · Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu
nad peenikeseks teeb Vägijook Ameeriklased tarbivad aastas umbes 37 gallonit alkoholi Enamikus osariikides on napsitamine täiesti lubatud ja normaalne Alkoholi on võimalik osta ka otse autoaknast, kuid on olemas ka poed, mis on riigi Kuritöö ja karistus Ameerika seadused on arvatavasti kõige absurdsemad maailmas, mõned näited: Ameerika ühendriigi kodanikul on õigus publitseerida aatompommi valmistamise detailseid instruktsioone, õigus Relvad Ligi 50% Ameerika peredes leidub vähemalt üks tulirelv Jahipidamine on ülipopulaarne Rahvuslikus Relvaliidus on kolm miljonit liiget Poliitiline korrektsus Lubamatu on mistahes olukorras rassiline religioosne või vastassugupoole diskrimineerimine Halvim sõna, mida ei tohiks iialgi kasutada algab tähega n Mitte kellelegi ei või öelda,
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist.
Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941). Toimus sundmobilatsioon, paljud eesti mehed pidid minema Punaarmee eest sõtta (umbes 32 000 eestlast). Toimus Juuniküüditamine. Lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Saksa okupatsioon (1941-1944). Eestist moodustati kindralkomissariaat. Samuti toimus sundmobilatsioon. Selle tõttu paljud eestlased võitlesid teiste eestlastega,
(Kui aatomituum laguneb, siis konverteeritakse aine energiaks vastavalt Einsteini võrrandile E = m c2. On kaks uraani isotoopi: haruldane U-235, mida kasutatakse pommides, ja rohkem levinud, raskem, kuid kasutum U-238. Looduslik uraan sisaldab vähem kui 1% U-235-st ning selleks, et saada kasutuskõlbulikku pommi, peab seda rikastama kuni 90% U-235-ni ja vaid 10% U-238-ni. Pommides võib U-235 asemel kasutada ka plutoonium-239-t. 5 kg U-235 (või pisut vähem plutooniumi) on kõik, mida vaja aatompommi jaoks. Vesinikupommi südameks on vesiniku ühinemisprotsess. Mitu aatomipommi pannakse lõhkema selliselt, et tekitada eriti kõrge temperatuur (100 miljonit kraadi Celsiust), mis on vajalik liitiumdeutriidi (LiD) muutmiseks heeliumiks. Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia.
hoidmiseks vajalikke neutroneid saadakse kiiresti. Selle rakendamine muudab elektrienergia tootmise ohutumaks, sest reaktsioon lakkab kiirendi seiskamisel. Kriitiline mass nim lõhustuva aine väiksemait massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Eesti on kaasa aidanud aatomitööstusele tooraine tootmises, mis toimus Sillamäel. Siin saadi tõenäoliselt esimene maagist erladatud uraanikontsentraat ning on võimalik, et NLiidu esimese aatompommi tooraine oli siit pärit. 40date lõpul sai Eestist lõhustuvate tuummtaerjalide tootja. Tuumarelvakatsetuste keelustamise leping - 1963. a. sõlmisid NSVL, USA ja Suurbritannia tuumarelvakatsetuse keelustamise lepingu, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1974. a sõlmisid USA ja NSVL maa-aluste tuumarelvakatsetuste piiramise lepingu. Radioaktiivne lagunemine:
okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teises maailmasõjas tuli eestlastel võidelda nii Saksa kui ka Nõukogude armees. 25.08.1944 vabastasid liitlasväed koos De Gaulle'I vägedega Pariisi ning samal päeval langes Tartu Punaarmee kätte. Mõlemad rinded liikusid edasi Saksamaa suunas ja kohtusid 1945 aastal Elbe jõel. Berliinis kapituleerus Saksa väejuhatus 08.05.1945. Teine maailmasõda jätkus Aasia rindel. 6.08 ja 9.08 1945 aastal kasutas USA Jaapani vastu aatompommi. Teine maailmasõda lõppes 02.09.1945 Jaapani kapituleerumisega.
oli kuulnud selle võimalikust sõjaotstarbest ja otsustas müüa selle Prantsusmaa agentidele, kes smuugeldasid kauba läbi Inglismaa Prantsusmaale. Saadetis läks lõpuks siiski tagasi Inglismaale. Teise Maailmasõja ajal Norras, kui toimus Saksamaa Okupatsioon, saboteeriti raskevee tootmisjaama, et takistada Sakslaseid valmistamast endale aatompommi. Hiljem selgus, et sakslased polnud sellele nii lähedalgi kui kardetud oli. Raskevee tootmist peeti piisavalt tõsiseks ohuks, et Teise Maailmasõja ajal oli suunatud selle vastu üle viie rünnaku. · 18 Oktoober 1942. aastal laskusid neli Norra SOE (Special Operations Executive) agenti langevarjudega luureoperatsioonile nimetusega ,,Grouse" (Metsis) · 1942. aasta novembris sooritati brittide poolt ühisoperatsioon Freshman (Uustulnuk),
Millised olulised sündmused toimusid järgnevatel daatumitel Teise maailmasõja ajaloos? 01. septembril 1939 Esimese maailmasõja algus 22. juuni 1941 Saksamaa ründas NSV liitu 07. detsember 1941 Jaapan ründab USA mereväebaase Pearl Harboris 06 juuni 1944 Liitlasväed tungisid Saksa poolt okupeeritud Euroopasse 08. mai 1945 Teise maailmasõja lõpp USA heitis Teise maailmasõja ajal kahele Jaapani linnale aatompommi. Nimeta need kaks Jaapani linna. Hiroshima ja Nagasaki Mis aastal leidsid pommitamised aset? 6 august 1945- Hiroshima, 8 august 1945 - Nagasaki Anna oma hinnang USA tegevusele. Aatompomm polnud hea mõte, kuna hukkus palju tsiviilisikuid, ka hjustused, hävitas loodust. Dateeri ja reasta ajaliselt, alustades varaseimast sündmusest. 4 Jalta konverents 1945 1 Atlandi harta 1941 5 Potsdami konverents 1946
6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu..............................................................................................
Teiseks maailmasõjaks olid paljud riigid ennast varustanud suurte gaasivarudega, sest suurriigid eeldasid, et uus sõda toimub suurel määral mürkgaasidega. Mürkgaase, aga sõjas ei kasutatud, sest kardeti, et ka vaenlane teeb sama. Teise maailmasõja ajal osutus ratsavägi täiesti kasutuks, põhjuseks oli tankiarmeede kasutusele võtt. Sõda muutus motoriseerituks ning lennukid ja allveelaevad arenesid võimsalt. Kõige murrangulisemaks oli aatompommi valmistamine ja Teises maailmasõjas selle kasutamine. Sõjatehnika arenes hoogsalt külma sõja ajal, kus sõdisid demokraatlik ja kommunistlik leer. Külma sõja käigus suurriigid omavahel ei sõdinud, kuid võitlesid väiksemate riikide ja territooriumide pärast ning laiemalt oma mõju pärast maailmas. Varsti oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiseks valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii Nõukogude Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut
Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks. toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Ülikõrge rõhk. Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni lähteproduktidena vesiniku ja tema isotoope. Looduslikult esineb termotuumareaktsioon tähtedel. Nende mass on niivõrd tohutu, et nende sees tekib tohutu rõhk, mis tekitab tohutu temperatuuri, mis paneb vesiniku reageerima. Täht ei plahvata, kuna suure massi gravitatsioon hoiab teda koos. Näiteks, element heelium avastati Päikeselt. Radioakt kasulikkus: tuumaenergeetika,
olla otstarbetu vaid kavatsetakse ehitada, nii öelda ujuv reaktor, sest kütust ei olevaja tihti vahetada. Jaam asuks praami peal ning oleks ühenduses kaevandus piirkonnaga. Selline reaktor peaks suutma ülal hoida kolm Pärnu suurust linna. Samas võib see ka ohtlikuks osuttada, sest siis saab põhimõteliselt minna, kuhu tahes ja reaktori tööle panna. Nii saab segamatult teha kurje plaane. Tuumafüüska mängib tähtsat rolli sõjatehnikas. Teise maailmasõja ajal oli näha aatompommi võimsust, mille ameeriklased leiutasid. Arvesse võtta tänapäeva tehnika arengut on tuumapommi võimsus suurenenud. Töö põhimõte on sama, mis tuumareaktorites kui pommis kasutatakse uraani või plutooniumi. On ka olemas vesinikpomm, mis on hävitusjõult tugevam, kui võtta üks tonn vesinikku või tonn uraani. Külma sõja ajal oli oht, et võib alata kolmas maailmasõda, mida oleks ilmselt kutsutud tuumasõja nime all. Kuna sel ajal oli võidu relvastumine
VÕIDURELVASTUMINE 1950-1980 NSV Liidu ja USA vahel *Tuumapomm (USA 1945 ja NSV Liit 1949)*Raketitööstus:*Algas NSV Liidu Sputnikuga (1957)*Lõpes USA kosmonaudi Neil Armstrongi kuule astumisega (1969)*Võisteldi tuumarelvade, viiruste ja gaaside/mürkide valmistamises. II MS lõppedes ei jäänud relvatehased seisma. Tööd hakkas neile andma kujunev külm sõda.kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1949 sai ka NSVL aatompommi. 1953-54 katsetasid NSVL ja USA esimesi vesinikupomme PINGELÕDVENDUS 1970-NDAD USA maine vähenemine maailmas tänu Vietnami sõjale *Relvakulud kasvasid liiga suureks *Liiga palju tuumarelvi *Saksamaade leppimine *Koostöö kosmoses *Suhete paranemine USA ja Hiina vahel *Tuumarelvade leviku tõkestamise leping *USA ja NSV Liidu kokkulepe relvastuse piiramise kohta AFGANISTAANI SÕDA 1979-1989 1979 tungisid NSV Liidu väed Afganistani *See näitas,
TUUMAREAKTOR: seade tuumaenergia saamiseks. Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Reaktsiooni alustamiseks tõstetakse juhtvardad osaliselt aktiivtsoonist välja. Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. TUUMAPOMM: on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Aatompommi e tuumapommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktori skeem ja kirjeldav seletus, ehitus: tuumareaktoris on neutrone neelav materjal, juhtvardad, neutronipeegeldi, turbiin, generaator, kondensaator, soojusvaheti, välje ja aeglusti. Aeglusti Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine
· Kui kodanik halvale teele sattus, saadeti ta töölaagrisse ümberõppele. · Ei õnnestunud luua isikupäratuid inimesi. KUNSTLIK NIISUTUS Siberi jõed tuli panna teistpidi voolama · Nõukogude juht Nikita Hrustsov tutvustas 1961. aastal plaani põllumajandusele uue kasvuhoo andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist. · Eesmärk oli suunata vesi põhjast lõunasse, põuastesse Kesk-Aasia steppidesse. · Aatompommi plahvatused pidid ümber pöörama kuus Siberi suurimat jõge. · 1970. Aastatel insenerid lõhkasid aatompommidega teed, et pöörata Petsora ja Kama jõgi voolama Volga jõe suunas. · Projekt peatati, sest meetod pani keskkonnateadlased protesteerima. KUNSTLIK NIISUTUS (2) · 1947. aastal suri nälga umbes miljon inimest Nõukogude Liidus. · Seetõttu alustas Stalin kava, mida nimetati "looduse ümberkujundamise plaaniks".
Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi. Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a
Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete
6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. § Hiroshimale tuumapommi heitnud lennuk kandis nime Enola Gay § Tuumapomm kandis nime "Little Boy" (väike poiss) § 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Linnakohale aatompommi viinud lennukit juhtis Paul Warfield Tibbets § Ta suri 2007. aastal, olles 92 aastane Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TUUMAPOMMIST § 3,3 meetrit pikk ning 4131 kilogrammi raske § Pommi lennukisse toimetamiseks tuli kaevata spetsiaalne süvend, kus pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. § 1944
katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA. Võidurelvastumine: vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises. Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil. Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid,allveelaevu. Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk
Voodi Miks tantsivad baleriinid varvastel? Et vaatajaid mitte ärritada. Miks on inimesel selgroog? Et pea tagumikku ei vajuks Millal tuleb Hiinas nälg? Siis kui hakatakse ülemaailmselt sööma noa ja kahvliga Mis on sardell? Viiner ärritatud olekus Miks kannab tsukts kõrbes autoust kaasas? Kui palav hakkab, saab lahti lükata Millal söövad sandid saia? Siis kui nad saia saavad. Millal käivad pardid mööda järve põhja? Siis kui jalad põhja ulatuvad. Kas pärast aatompommi plahvatust võid peeretada? Jah, kui oma tagumiku üles leiad. Kes on kana? Kuke abikaasa Kuidas saab elevant puu otsa? Külvab seemne maha ja isub sellele peale ning ootab kuni see suureks kasvab. Kuidas saab elevant puuotsast alla? Isutab lehe peale ja ootab sügist. Kuidas värvida mune? Kui kõdi ei karda siis pintsliga. Kuidas isasiil ja emasiil armastavad? Ettevaatlikult Mis on suurim kannatus? Istuda pliidi peale ja oodata kui vesi suus keema läheb mis on suurim laiskus?
ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel (lisa, pilt 3). Selle tagajärgi on näha jällegist Jaapanis, seekord aga Hiroshimas ja Nagasakis. 3.1.2.3.1. Hiroshima “1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fašistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega,” on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Leo Szilard töötas koos Nobeli preemia laureaadi James Frankiga Chicagos. Nad esitasid oma järeldused aatomirelva sõjalise kasutamise võimalike tagajärgede kohta. See esitati 15. juunil 1945 USA sõjaminister Stimsonile. Ettekande autorid
vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Hiljem naases Pr-le ja teda valiti korduvalt presidendiks. Quisling Norra sõjaväelane ja poliitik. Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra alitsusjuht. Tema järgi nim. Anastajatega koostööd teinud kvislingiteks. Petain Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele. Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS. Hiljem Kaitseminister. Pidas kõige suuremaid lahinguid. Põhiliinil ründas ja vallutas Berliini. Kallio Soome president 39-40 Ryti Soome president Talvesõja ja Jätkusõja ajal Mannerheim marssal, rootsi aadlik, vabamees. Soome vägede ülemjuhataja, 44-46 oli President Paasikivi Soome president aastatel 46-56
mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlasre tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahind oli jaapanlastele hävituslik. · Usa jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Aastal 1945 heitsid Ameeriklased 2 aatompommi Jaapanile. 6.august linna Hiroshima ja 9. august Nagaskile. Teine rinne · 6. juunil 1944. aastal algas operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid Lääne-Prantsusmaal Normandias. See oli Teise Maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, millega Euroopas avati teine rinne. Sõja murrang · 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud
Bockscar- nimelisest B-29-masinast, mida juhtis major Charles Sweeney. Pommi võimsus oli ligikaudu 20 kilotonni ja plahvatuse kõrgus maapinnast ligi 550 meetrit. Tänu Nagasaki mägisemale maastikule jäi hävingu mõju mõnevõrra väiksemaks kui Hiroshimal, kuid pomm tappis ikkagi koheselt 73 900 inimest. Mõlema pommirünnaku puhul kasutati just B-29 Superfortress - pommitajaid, sest ainult need suutsid lennata Mariaanidelt Jaapanisse ja tagasi. 4.1. Hiroshima ja aatompommi kukkumine Objektiks olnud Hiroshima linn oli tavaline Jaapani sadamalinn. Ameeriklased vältisid linna pommitamist enne aatompommi kasutamist, sest nad tahtsid täpselt uurida pommi tekitatud kahju. Hiroshima plahvatuse põhjustas aatompomm nimega Little Boy ("väike poiss"), mis oli kolm meetrit pikk ja 71 cm lai. Pomm oli piklik, veidi tavalist lennukipommi kuju meenutav. Tänapäeva mõõdupuu kohaselt Hiroshima pomm ei olnud väga turvaline.
28.aprill Mussolini tapetakse Milaanos 29.aprill Saksamaa väed alistuvad Liitlasvägedele Itaalias 30.aprill Hitler ja Eva Braun teevad enesetapu 2.mai Saksa vägede juhataja alistub Berliinis 2.mai Kuninganna Wilhelmina saabub Hollandisse 4.mai kõik Saksa väed alistuvad Liitlasvägedele 5.mai Taani vabastati Liitlasvägede poolt 9.mai Saksa armee alistub Punaarmeele Tsehhoslovakkias 16.juuli testitakse aatompommi New Mexicos 6.august USA heitis tuumapommi Hiroshimale 8.august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile 9.august USA heitis tuumapommi Nagasakile 2.september Jaapan kapituleerus/sõda lõppes
marssal Zhukovi juhtimisel Berliini piiramisrõngasse. Viimane alistus 2.mail. 30.apr. sooritas Hitler enesetapu, kaks päeva varem oli hukatud Mussolini. 8.mail Saksamaa kapituleerus. Sõda Euroopas oli lõppenud. 15.Jaapani purustamine & kapituleerumine 1945.a:Kuna taganevad Jaapani väed osutasid tulist vastupanu USA vägedele, siis olid viimased Filipiinidest Jalta konverentsiks veel kaugel. Abi paluti Stalinilt, kes oli meeleldi nõus. 6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva
Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. 73. Mis toimus 1944. a. 6. juunil ? Normandia dessant. 74. Millal lõppes II maailmasõda Euroopas? 8.mai 1945 75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel?
ärritavale alale. Samas kaotatakse selge mõistus, kui kahe riigi juhid, kes tahavad olla kõige kõigemad ja arvavad, et neil on õigus tõmmata-lükkata väikeriike ja juhtida seda Maailma, hakkavad laastavalt hävitama meie kõigi kohta päikese all, mille tulemusena surevad tuhanded inimesed ja hävinevad sajad majapidamised. Näiteks USA tahab kontrollida kõiki maailma tuumarelvi, et tagada ohutus terves maailmas, kuigi ainukesena on nemad kasutanud aatompommi Hiroshimas. Niisis tekib küsimus mis õigusega nemad otsustavad teiste julgeoleku eest. Samas kui vaadata asja teise nurga alt, on vaja sõda, et ei oleks ülerahvastust. Inimkond reguleerib enda arvu ise, aga selle tagajärjel hävineb kujuteldamatu piirkond viljakat maad, mis heal juhul alles kolmandaks põlvkonnaks taastub. Inimesed on siia ilma loodud soojuslemestena. Iga inimene vajab kodu. Olenevalt geograafilisest paiknemisest vastavat tüüpi. Paratamatult raiume puid, põletame
Kehtib põhimõte: mida lühem on poolestusaeg, seda suurem on elemendi järjekorranumber ning seda intensiivsem ja ohtlikum on tema poolt emiteerunud rad kiirgus 11. Isotoop: X elemendi lisa, mis erineb põhielemendist neutronite arvu poolest. Tuntumad isotoobid: (esimene number on ülaindeks, teine alaindeks) H1 2 - deuteerium. (Tema ühend hapnikuga on raske vesi) H1 3 - triitium. (Beetaaktiivne aine, mille poolestusaeg on 12 aastat) U92 235 - rikastatud uraan (aatompommi põhikomponent) 12. Nihkereegel: Alfalagunemine - tuuma laeng väheneb kahe võrra, mass 4amü värra, ning element liigub tabelis kaks kohta ettepoole (valemites on esikohal ülaindeks, teisel alaindeks): Xz m > Yz-2 + He2 4 Beetalagunemine - Tuuma laeng suureneb kahe võrra, mass 4amü võrra ning element liigub ühe võrra tahapoole: Xz m > Yz+1 m + e-1 0 Gammalagunemine - sellist asja ei ole olemas, aga energia siiski eraldub teatud määral tuuma massi arvelt
.. Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada mis hoiab tuuma nii stabiilselt oleks. See ei saanud olla gravitatsioonijõud , ega ka elektromagnet jõud. Hakati oletama ,et tuuma hoiab koos
Henry Wallace, ta oli küll populaarne, aga tema vaade oli liiga vasakpoolne ja Roosevelt arvas, et ta ei sobi presidendiks. Roosevelti tervis oli kehvas seisus ja selletõttu Roosevelt ja tema nõustajad tahtsid vahetada Wallace Trumani vastu. Truman sai asepresidendiks 20. jaanuaril 1945. Roosevelt harva kontakteerus Trumaniga, isegi siis kui oli vaja teatada tähtsatest otsustest. Trumanile ei teatatud sõjalistest otsustest ja salajasest Manhattan Projektist, mis oli aatompommi ehitamise projekt. Truman sai olla asepresident 82 päeva, kui 12. aprillil 1945. aastal president Roosevelt suri. Trumanist saab USA president 12. aprillil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. Truman palus Roosevelti administratsioonil jätkata tööd. Trumanile teatati alles 25. aprillil, et tema käsutuses on massihävitusrelv ehk tuumapomm. Mai alguseks oli sõda Euroopas läbi ning Truman keskendus Jaapanile. Jaapani
vastaseisu Moskvaga. Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1 AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures, vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes) .nt kosmose hõivamine/ tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta.Juri Gagarin- esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong. KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine) 2.Berliini blokaad. 1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast.
annaabi.ee 
