Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1
15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma.
Inimesed elasid sugulaste gruppide ehk sugukondadena, mille liikmed küttisid ja jagasid saaki ühiselt. Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad X-VIII aastatuhandel eKr hakati põldu harima ja karja kasvatama, savinõusid valmistama ning kangast kuduma. Põlluharimine sai alguse Ees-Aasiast, kus tekkisid ka esimesed suuremad asulad, mille seas üks olulisemaid oli Jeeriko Palestiinas. Põlluharijad austasid loodusjõude ja uskusid, et nende üle valitsevad jumalad, kelle soosingu võitmiseks tuleb neile annetusi tuua. 3 4. Kujuneb klassiühiskond
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti. Sellised uuendused viisid ehituskunsti täiesti uuele tasemele. Kaared laoti akende ja uste kohale. Nüüd oli võimalik ehitada ka väga suuri neljakandilisi ruume. Silindervõlv Ristvõlv Arhitektuur - ...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik
Egiptlasi peetakse kirjanduses novellivormi leiutajateks. Samuti on Egiptus kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaaks. Ehitati monumentaalseid püramiide ja templeid, mille kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Egiptuse skulptuurid olid modelleeritud realistlikult, nende näojooned olid individuaalsed. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Nii tekkis Egiptuses portreekunst. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajasid sumerid. IX aastatuhandel eKr hakkasid sumerid valmistama vasest tööriistu ning võtsid tarvitusele ratta, mis leidis rakendust nii vedudel kui ka potikedrana keraamikas. Euroopa seadusandlust on mõjutanud Hamurabi seadustekogu. Seadustekogu hõlmas enamikku eluvaldkondi. Seadused olid raiutud kivvi ning kõikidesse tähtsamatesse linnadesse olid püstitatud tulbad nende seadustega. Karistuste määramisel kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte.
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level
Hiina kunst Hiina kunstikultuur on kestnud juba peaaegu pronksiajast tänapäevani välja.Juba IV aastatuhandel eKr loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel eKr kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikkuse, kohandatavuse ja mitmekülgsuse. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür (nt
teraviljakultuure. · Tunti ja kasvatati 7000 9000 aastat tagasi Ees-Aasias, Egiptuses jm. · Harilik oder (Hordeum vulgare) arenes välja metsikust odrast (Hordeum spontaneum), mis kasvab looduslikult Lähis-Idas. 11 · Metsiku odra teriseid on leitud 1012 tuhande aasta tagusest perioodist Süüriast. · Seda perioodi loetakse odra kultiveerimise alguseks. · Esialgu kultiveeriti peamiselt kahetahulist otra. · Neljandal aastatuhandel eKr ületas kuuetahulise odra kasvatamine kõiki teisi kultiveeritavaid teraviljasorte. 12 · V aastatuhandel eKr kultiveeriti otra Niiluse deltas, kust levis: - Etioopia mägismaale, - Taga-Kaukaasiasse, - Kaukaasiasse, - Hindustani poolsaare mäepiirkondadesse. · IV aastatuhandel eKr levis oder Vahemeremaade lääneossa. · III aastatuhandel Kesk- ja Põhja- Euroopasse. 13
Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule. Vana-India riik tekkis Hindustani poolsaarel. Selle meresõitjad jõudsid alguses, nii 2.ja 1. aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni (Tigrise nö kõrvaljõgi, mis asub Edela- Aasias), Araabia poolsaare lõunarannikuni ning ka Aafrikasse. Oma meresõitudel kasutasid nad abiks eelkõige mussoontuuli. Idasse rännates jõudsid nad Indo-Hiina idarannikuni.
TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE Maailmas elab praegusel ajal ligikaudu 6 miljardit inimest. Riike, rahvaid ning rahvusi on maailmas sadu ning kõigil rahvustel oma keel. Me saame kõik omavahel vabalt suhelda, lennata erinevaisse paigusse maailmas ning tutvuda teiste rahvaste kultuuriga. Kuid see kõik on kunagi alguse saanud ning võrreldes Maa eksisteerimisega üldse, üsna hiljuti. Esimeste tsivilisatsioonide tekkimine ning kujunemine algas III aastatuhandel eKr. Tsivilisatsioonid hakkasid esmalt kujunema suurte jõgede ja veekogude ääres, kuna seal oli võimalik maad harida ning karja kasvatada, maa oli seal tunduvalt viljakam ning lõi seega alused esimeste tsivilisatsioonide tekkimiseks. Peamisteks eeldusteks tsivilisatsioonide tekkimisel peetaksegi just nimelt küttimiselt ja koriluselt üleminekut viljelusmajandusele ning samuti ka metallitöötlemist. Just nendel põhjustel tekkisid esimesed tsivilisatsioonid suurte jõgede äärde ning
Vana-Rooma Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus 1.aastatuhandel eKrjõudsid tänasesse indo-euroopa rahvad ehk roomlaste esiisad. 1. aastatuhandel eKr tekkis Rooma kohale esimene asula. Assüüria ajal tekkis Roomas inimasula. 1800 eKr levis raud hetiitidelt. 1. aastatuhat eKr Tumeaeg- Kreekas unustatakse tsivilisatsiooni tunnused, Rooma vallutatakse. 8. -5. saj. Ekr Põhja-Itaalias etruski linnriikide õitseaeg. Legendide kohaselt asutati Rooma linn 753 eKr. 8. -4. saj. Oli Roomas kuningate periood; etruskid valitsesid. 510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13
palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu. 1 Judaism Hinduism Tekkimise Tekkis II aastatuhandel eKr esimesel aastatuhandel eKr aeg Tekkimise Siinai mägi kus Mooses sai Jumalalt India koht kümme käsku Levik Kesk-Euroopa (Saksamaa, Austria, Indias on umbes 80% protsenti Ungari, Poola), Leedu, Valgevene, elanikkonnast hinduistid. Suured Ukraina, Põhja-Aafrika, Itaalia, Serbiasse, hinduistide kogukonnad on Nepaalis,
Iisrael Merilin Viigimäe 11HB Pärnu täiskasvanute gümnaasium Sisukord · Iisraelased · Noa laev · Iisraeli riik · Iisraeli rahva ajalugu · Iisrael ja Juuda · Moosese seadused · Babüloni vangipõlv · 10 käsku · Vana Testament · Seadused · · Prohvetid Vana Testamendi sisaldab · Vana Testamendi ülesehitus Iisraelased · Hiljemalt II aastatuhandel eKr elasid Kaanani lõunaosas · XVI sajandil sattusid iisraelased Egiptusesse · XIII-XII sajandil eKr lahkusid iisraelased Egiptusest ja asusid vallutama Kaananimaa lõunaosa · Sellel retkel juhtis neid Mooses Iisraeli riik · X sajandil ühendas Taavet kogu Kaananimaa lõunaosa oma võimu alla · Seejärel tekkis Iisraeli riik · Pealinnaks sai Jeruusalemm · Saalomoni käsul rajati pealinna iisraelaste jumala Jahve tempel
Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond ATEENA JA THESSSALONÍKI referaat Tallinn 2014 Arvuti töövahendina 2014 kevad Arvuti töövahendina 2014 kevad Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda lühiülevaade Kreeka pealinnast Ateena ja suuruselt teisest linnast Thessaloniki. Ateena on rajatud Akropolise mäele Vahemere ääres 1.aastatuhandel eKr. 2011. aasta andmete kohaselt elas linnas 3 074 160 elanikku, mis teeb sellest neljanda asustatuma pealinna Euroopas. Thessaloniki asub Therme lahe ääres ning on tuntud kui Kreeka kultuuripealinn. Maavärinaohtude tõttu ei ehitata sinna kõrgeid hooneid. 2011. aastal elas seal 322 240 inimest. Arvuti töövahendina 2014 kevad Ateena Ateena (vt Joonis . Ateena akropol) on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on
Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon), ka Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu, araabia kaupmehed rajasid nn
( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia) · Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas. · Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat. · Kuskil pole, aga kirjas ,et suur tähtsus oleks old preesterkonnal, arvatavasti oli seal suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. · Foniikia kultuuri silmapaistvaim saavutus on esimese tähestiku leiutamine ( 2 aastatuhandel eKr.) Tähestik sai alguse piltkirjast nagu kõik teisedki tähestikud. Märgid hakkasid siin tähistama üknes häälikuid esmalt märkisid nad silpe. Semiidi keelad on väga kaashääliku rohked leitigi, et piisab silbi keskse kaashääliku tähistamisest. Täishäälikud mõeldi juurde. Kujuneski 22 kaashäälikut koosnev tähestik. See oli lihtsam , kergemini omandatav, nii sai kirjutamine ja lugemine võimalikuks ka laiemale ühiskonnale.
Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni
Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga veeuputusi ja põlluharijatel tuli kasutusele võtta kunstlik niisutus. Pikka aga oli populaarne alepõllundus, ent siis mindi üle ka kunstpõldudele, mis andsid sobiva niisutamise korral aasa läbi väga head saaki. II aastatuhandel kujunes põlluharimine järk-järgult peamiseks elatusallikaks. Ameerika tsivilisatsioonile panid aluse olmeegid. 1200. aastal ekr hakkasid Mehhiko lahe lõunarannikul, madalikul ja Mehhiko kiltmaa piiraladel üles tekkima väiksed linnad, olmeekide linnad. Linnad olid ennekõike poliitilised ja usulised keskused. Põlluharijad, kes moodustasid olmeekide elanikkonna enamuse, elasid ümberkaudsetes külades. Linna keskel kõrgus tavalisel püramiidikujuline tempel
Siim Reimand Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Judaismist on välja Testamendile, eriti kasvanud kristlus ja islam. viiele Moosese Judaism on Iisraelis raamatule ning valitsev usund. Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. aastatuhandel eKr Judaismi rajajad Esiisad on Aabraham, Iisak ja Jaakob (2000 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale (tänapäevane Palestiina ja Iisraeli alad). Jaakob võitles Jumalaga ja sai teise nime Jisrael e Iisrael "see, kes võitleb Jumalaga". Tema 12st pojast pärinevad 12 juudi rahva suguharu, neid kutsuti BeitJisraeliks e Iisraeli kogukond.
Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000 km 2. Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria. 3 Esialgne asustus Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel e.m.a asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate- karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja/või liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb. Varajased hõimud liikusid Niiluse orgu, kus arenes välja püsiasustusega, põllumajanduslik ja varasema perioodiga võrreldes
Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb kuulus seadusteandja Hammurap , muutub tähtsaks kultuurikeskuseks Babüloni linn
Hiina Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Hiina kunst Hiina kunsti arengust on üldiselt olemas märksa selgem ja täpsem ajalooline ülevaade kui näiteks India või Aafrika kunstist, sest hiinlased ise on juba väga ammu hakanud oma kunsti arengut teadlikult jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina kunstikultuur on peaaegu katkematult jätkunud pronksiajast tänapäevani välja. Juba IV aastatuhandel e.m.a loodud kõrgetasemeline keraamika ja II aastatuhandel e.m.a Shangi dünastia ajal kujunenud arhitektuurivormid elavad järgmistel aastatuhandetel edasi. Hiina arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste
FOINIIKIA TÄHESTIK Merlin Kitsingi 10 h Paide Gümnaasium Kujunemine Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada maailma esimese tähestiku leiutamist 2 aastatuhandel eKr.Foiniiklased panid aluse kirja levikule ja arenemisele. Tähestik leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Nagu paljud teised muistsed kirjasüsteemid sai ka foiniikia tähestik alguse piltkirjast. Algul tähistasid märgid silpe ja hiljem hakkasid märgid tähistama ainult häälikuid. Tähestik koosneb 22 kaashäälikust ja täishäälikud olid semiidi keeles juurde mõeldavad. Tänu oma lihtsusele varasemate kirjasüsteemidega võrreldes oli foiniikia tähestik hõlpsasti omandatav.
mustsete indialaste usku kombeid ja ühiskonnakorraldusi. Veedad koosnevad mitmest osast. Nende seas on jumala õpetusi, ülistus laule ja arutlusi maailmakorralduse üle. Algul pärandati. Kõige rohkem on budiste Aasia maades: Tiibetis, Kagu-Aasias, Hiinas ning Jaapanis. Indias on Buddha õpetuse pooldajaid vähe. India kirjandus · India kirjanduse aeg algab umbes II aastatuhandel eKr. Seega on india kirjandus maailma vanim kirjandus, olles ligi neli tuhat aastat vana. Järelikult pole antiik-kreeka kirjandus sugugi vanim kogu maailmas, vaid ainult Euroopas. · 1) India kirjanduse alguseks on usuliste hümnide kogu "Rigvedat", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. · Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest.
Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri kõrgused varemed on säilinud tänaseni.
Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asustatud Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud ning rahvaarv kasv aeglaselt Hiinas on rahvastiku kasv aeglustunud Väljaränna väike Huvitavat regioonist Hiinlased räägivat seitset päris erinevat keelt
India, Hiina, Jaapani kunst Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti. Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem. Teada on, et erinevates maades on erinev religioon. Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda
19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid
mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Suuri edusamme piltkirja kasutamisel saavutasid egiptlased. Sealsed valitsejad - vaaraod - tahtsid olla maailma kõige rikkamad, targemad, kuulsamad, võimsamad jne. Järelikult pidi nende kirigi olema midagi erilist. Tänagi võime imetleda egiptuse piltkirja märke, mis on väga hoolikalt välja joonistatud. Sumerite kiri (Sumerid olid vanaaja rahvas. Elasid 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr Mesopotaamia lõunaosas). Ex libris Raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk. Raamatu omaniku nimi või nimetähtedega piltkompositsioon. Kollaaz Kollaaz ehk kleebing, kujutava kunsti tehnika, mille puhul pilt kleebitakse kokku siltidest, ajalehelõikeist, riidetükkidest, nööpidest jms. Kollaaziks nimetatakse ka selles tehnikas valmistatud teost. Ootamatult kõrvutatud igapäevased materjalid omandavad teose tervikus üllatava mõtte
Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava
asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade transiitkaubandusel foiniiklased olid osavad meresõitjad, rajasid hulgaliselt kolooniaid (Küprosel, Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED
Tulekivi ja kvartsi töödeldi kivi küljest tükke välja lüües. Veel üheks töötlemiseks viisiks oli retussimine- eseme serva teritamine väikeste kivikildude eemaldamisega. Suuremaid tööriistu nt. kivikirveid valmistati kristalsetest kivimitest. Kristalsed kivimid andsid tööriistale sitkuse ja tugevuse. Tööriistad olid küllaltki tahumatud ja algelised- kirvestel polnud silmaauke ja nad kinnitati varre külge nahast rihmadega. Keraamika võeti kasutusele V aastatuhandel eKr, siis sai alguse ka neoliitikum ehk noorem kiviaeg. Vanimad nõud valmistati savist, millesse segati kivipuru, taimi ja ka teokarpe. Kujult olid anumad alt teravnevad pajad, mida hoiti augus või kivide keskel, selle ümber tehti lõket. Umbes IV aastatuhandel eKr võeti kasutusele savinõud, millede pindasid kaunistati ka ornamendiga. Ornament on kammipiide sarnase templiga tõmmatud joon, mis on sellele ajastule väga iseloomulik. Sellest tuleneb ka nimetus "kammkeraamika kultuur"
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid
1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga
Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus
Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla.
Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aastatuhandel Ekr Kesk- ja Lääne-Euroopat nüüdseks enamasti teiste rahvuste hulka sulandunud; nende järglased on bretoonid, gaelid, iirlased ja kõmrid. Kergetööstus- Tööstusharu, mis tegeleb rõivaste ja jalatsite valmistamise ning nende valmistamiseks vajalike materjalide tootmisega, nagu näiteks riie (tekstiilitööstus) ja nahk (nahatööstus) Keskmine oodatav eluiga ehk keskmine eluiga- Kõigi antud aastal sündinute tõenäoline keskmine eluiga sünnihetkel või kõigi mingis vanuses
Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. Judaismi alused-Pühakiri Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu. Seadusekoodeksid - Talmud. Lisaks on olemas n.ö
tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu pragmaatilisus jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse h sti kombetalitlused olid seotud ennustamisega Indoeuroopa rahvad : Hetiidid ja P rsia suurriik Indoeurooplaste algkodu paiknes ilmselt IdaEuroopa vi Kasahstani stepivndis.III / II aastatuhandel eKr algas nende r nne uutele aladele: umbes 2000 a. eKr r ndasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad ja V ikeAasia hetiidid umbes 1700 a. eKr juavad Iraani ja Indiasse aarjalased Iraani p rslased Kesk ja L neEuroopasse keldid, germaanlased ja italid (itaalikud) Ida Euroopasse slaavlased ja latlased Hetiidid (17001200 a. eKr)
Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest. Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket tööd selle nimel, et riik püsiks. Samas ülemkiht tegeles edukalt ühiskonna korraldusega. Tänu nendele püsiski riik edukalt. Orienteerumiseks 1. 3. aastatuhat eKr 2. 2. aastatuhande esimesse poolde 3. 2. aastatuhande teise poolde 4. 3. aastatuhandel 5. 2. aastatuhandel Lk 57 2. Mesopotaamias oli kuningas ühtaegu sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja kuningas ise oli samaaegselt ülempreester. Lk 63 1. Kiilkiri 2. Kirjaoskuse levik muutis inimesed haritumaks, see mõjutas suures osas hariduse levikut ja teaduse arengut. 4. Matemaatika, sest seda kasutati aja ja nurkade mõõtmisel.
Kreeta-Mükeene egeuse kultuur egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr. välja egeuse kultuur. aladeks Kreeta saar ja mõned piirkonnad Kreeka mandril( Mükeene, Tiryns) õitseaeg 2000-1250 eKr. Tähtsaimateks ehituskunsti saavutusteks olid suured lossid nagu näiteks: Knossos Phaistos Hagia Triada Tiryns losside seinad kivist ning laotud ilma mördita ja lisaks sellele olid laed tehtud puust
Monoteismi sünd juutide ajalugu Vana testament - heebreakeelsete tekstide kogum - kirjutatud sajandite jooksul - kajastatud iisreallaste usk, kombed, arusam minevikust, mütoloogilised jutustused - varasemad osad päris Taaveti ja Saalomoni ajast - lõpliku kuju omandas lll - ll saj. eKr, mil ta tõlgiti kreeka keelde - põhineb suuliselt levinud legendilaatsetel lugudel Vana testamendi tuntumad lood: - maailma loomine - meeuputus - Aadam ja Eeva - Taaveti võitlus Koljatiga - Moosese kõrbelugu Moosese seadused - seadused, mille Jahve andis Moosesele Siiani mäel - seaduste juurde kuulus ka nn. kümme käsku, mida võib pidada iisreallaste usu - ja moraalireeglite kokkuvõtteks - konkreetsed seadused: raskemate kuritegude puhul kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte - pedekonnaõigus patriarhaalne - hammurapi seaduste kõrval kõige paremini tuntud mustse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist ...
annaabi.ee 
