Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0?
Kasutatakse PLC, DCS ja PC- põhistes automatiseeritud süsteemides. Avatud tehnoloogia. Tihe juhtmestik valdkonna seadmetel AS-Interface on süsteem, mis vajab nelja põhikomponendi. Üks võrgu juht võrgu orjad Ühte toite voolu kasutatud, et toita ära võrgu orjad ja võimaldada suhtlemist võrgu juhiga. Juhtmestiku infrastruktuur AS-Interface andmevahetused põhinevad Juhi kutse, kus andmed koosnevad 5-bitisest seadme aadressist. Pikim Master-call on 14 bitti Saadud orja vastus on 7 bitti pikk, sisaldab 4 bitti kasutaja andmeid (nt orjade sisendite väärtused) Pinge tase võrgus on 29,5 … 31,6 V DC ja andmekaitse viiakse läbi Manchester-II kodeerimine Interneti biti aeg on 6 ms Segmendi pikkus on piiratud 100 meetrini Mitut segmenti saab kasutada koos, et tekitada pikemaid internette Tänan kuulamast!
4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin kas ruuterile ligi oma seadistatud IP aadressiga. Login sisse. 9. Kontrollin kas ise saan internetti ja seejärel vaatan kas teised saavad internetti. 10. Teen ruuterile restarti ja seejärel ühendab ta vooluvõrgust lahti. 11. Võtan maha staatilise IP aadressi. 12. Kontrollin ''ipconfig'' käsu abil ja ''ipconfig /release'' lasen IP aadressi vabaks ja
Kuna igal programmil on oma PSW olekusõna, siis igale PSW-le kinnitatakse teatud hulk mälukoode. On olemas erandid, superviisori programid, kelledel on 0 võti ehk juurdepääs kõigile võtmemälus fikseeritud lehekülgedele. 7. Segmenteerimine Segmenteerimine on programmi organiseerimis viis, kus programmi aadressstruktuur peegeldab tema sisulist liigendust. Selleks, et tagada segmenteerimist peab olema segmentide tabeli registris, kaheosaline aadress. Aadress peab koosnema segmendi aadressist ja vajaliku info aadressist segmendil e. kaugusest segmendi alguses. Segmentide linkimine loogilisel tasemel, kuna segmendid on nii sise- kui välismälus. Iga programmi element on määratud segmendiga ja asukohaga segmendis, seega pöördumine programmi poole on kahe etapiline. Eelis. Vahetult toetub moodulprogrammeerimist 8. Overlay Overlay (ülekatte) idee seisneb selles, et mälus hoitakse vaid seda koodi osa, mida tõesti
Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00 bsf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 1 bcf STATUS,RP1 movlw b'00000000' ;Kogu portD on väljund movwf TRISD movlw b'00000000' ;Kogu portC on väljund movwf TRISC movlw .0 movwf ADCON1 ;PORTA seadistatakse
Avatud paisksalvestus – kõik elemendid tuleb mahutada tabelisse. Uue võtme paigutamise eelduseks on vaba lahter. Kui uue võtme jaoks arvutatakse selline aadress, mis on juba hõivatud, siis tuleb leida vaba aadress. Selleks kirjeldatakse iga võtme jaoks mingi lahtriaadresside järgnevus, kuhu võtmeid paigutada proovitakse, kuni leitakse vaba koht. Vaadeldavate aadresside järgnevust nimetatakse järelekatsumise järjekorraks. 1. Otsimine – alusta lahtri aadressist i = h(k); otsi kuni leiad K või kuni lahter t[i] on vaba; järgmine i arvuta valemist i=(h(k)-s(j,k)) mod m selliselt, et j kasvab 0 ... m-1; kui t[i] on vaba või kustutatud, siis oli otsimine edutu, vastasel juhul edukas. 2. Lisamine – eeldame, et võtit K tabelis pole; alusta aadressist i = h(k); jätka lahtriaadresside leidmist valemiga i=(h(k)-s(j,k)) mod m kuni lahter aadressiga i on vaba või kustutatud. Pane sinna uus võti K ja andmed
· Kuulata hoolikalt, mida kiendid ütlevad · Küsida regulaarselt, kuidas kliendid ennast tunnevad, kas kõik on korras, kas on tekkinud mingeid probleeme jne · Teha tagasiside saamise küsitluslehed klientidele kättesaadavaks ja pakkuda neid klientidele, et nad saaksid teenindust hinnata · Pakkuda klientidele võimalust oma arvamuse kirjutamiseks külalisteraamatusse · Teavitada kliente telefoninumbrist või kodulehe aadressist, millel nad saaksid anda oma tagasisidet pärast külastust · Tänada alati klienti tagasiside andmise eest · Paluda teistel töötajatel küsida sobival hetkel klientidelt tagasisidet · Edastada koheselt tagasiside tekkinud veast, anda kliendile tagasisidet vea lahendamisest ning kontrollida, kas asjad said korda · Registeerida klientidelt saadud tagasiside vastavas kohas (nt selleks ettenähtud kaustas)
väärtust 4 (kahendkoodis 0100). IP aadresside klassid A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa D klassil ainult viimane osa. Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku. Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti tähistamiseks. Default gateway ehk vaikimisi võrgulüüs määratakse ära selleks, et arvuti teaks, kellele paketid saata kui soovitud sihtkoht ei asu samas võrgus. Lüüs tegeleb nende pakettidega ise edasi. Marsruutimine TCP/IP võrgus pakettide vahetust nimetatakse marsruutimiseks (routing), ning see toimib järgmiselt: Arvutist saadetakse teele pakett 1, see reisib läbi kolme marsruuteri (nendeks
osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi bitikohad
Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis
12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 1202000 W. · Emaplaat trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad: · Protsessor mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest. · Muutmälu arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi. · Helikaart genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga · Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed:
IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis
tase. Win95's kasutatakse ka terminit kaust (folder). Kuna kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja kiirkorraldused (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. Teek (library)- infoobjektide (failide, objektmoodulite, makrode) kogu. Faili täisnimi koosneb aadressist ja failinimest. Faili aadress omakorda koosneb kettaseadme nimest ja teest e. otsingurajast (path). Absoluutne tee algab juurkataloogi märgiga (langkriips ), millele järgnevad langkriipsuga eraldatud kõikide kataloogide nimed, mis tuleb failini jõudmiseks läbida. Faili nimi koosneb pärisnimest ja laiendist. Olenevalt operatsioonisüsteemist võib faili pärisnime pikkuseks olla kas 1-8 sümbolit (DOS) või siis kuni 255 sümbolit (Win95)
Mere 45 Meie 18.05.2008 nr 3-7/120 3) Üldjuhul peab saaja aadress paiknema ümbriku aadresskülje paremal pool. 12890 TALLINN Aknaga ümbriku korral võib saaja aadress paikneda aadresskülje vasakul poole saatja aadressi all (saatja aadress ei tohi paikneda saaja aadressist allpool). Eesti Posti kodulehekülg http://www.post.ee/?id=6845 Telefoninumbrite õigekiri E kirja vormistamise elemendid Soovituslik juhend telefoninumbrite grupeerimiseks, mis on Kellele vastavuses ITU (International Telecommunication Union) Koopia
tarnijat esindava isiku meiliaadress, tarnijat esindava isiku telefoninumber. > Tellija andmed ostutellimusel: tellijaettevõtte nimi, tellijaettevõtte firma logo, tellijaettevõtte aadress, tellijat esindava isiku meiliaadress, tellijat esindava isiku telefoninumber. > Tellimusega seotud andmed ostutellimusel: tellimuse number, tellimuse kuupäev, soovitud / kokku lepitud tarneaeg, saaja aadress, tarnekoht, tarneaadress (võib erineda tellija aadressist), viide makse garanteerimisele (kui pole tegemist ettemaksuga), tarnetingimus (vajadusel), tarneviis, logistikateenuse pakkuja jne (vajadusel), transpordijuhised (vajadusel), arve saatmise aadress (postiaadress, e-posti aadress), lisainformatsioon (vajadusel). Tarned peavad olema läbipasitvad ehk info tarne erinevatest eteppidest peab jõudma tellijani. Eetilisi ning juriidilisi probleeme võivad tekitada müüja ja ostja erinevad konkureerivad eesmärgid.
aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9
allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 (Post Office Protocol 3) Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti
aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9
aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9
4? andmed oleks tapselt samad mis valja saadetud. (asunkroonedastuse Kuna IPv4 on 32bitine ehk 4baidine aadress ja ,sunkroonedastuse ja kohtvorguportokollid ) MAC aadress on *asunkroonulekanne kus edastatakse uks mark 6baidine aadress ning teades ,et ARP tabel korraga ja ajavahemiks koosneb IP kahe margi edastamise vahel on ebauhtlane. Start aadressist ja MAC aadressist kuna ARP protokolli ja stopp bitt ulesanne on annavad arvutile teada millal uhendus algab ja siduda seadme MAC aadress seadme IP millel loppeb. aadressiga siis. *sunkroonedastuse korral edastatakse korraga 10 Ethernet terminali , igal uhel on 1 IP aadress aga terveid stringe (4baiti) ja e
meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt. POP3 (Post Office Protocol 3) - Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail
registermälus või põhimälus kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPUde vahel autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop), aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) ja resultaat pinusse segmenteerimine kk + aadress segmendis, kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe > kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris
Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k. candidate key) on supervõti, mille alamhulk ei ole korrektne supervõti. See tähendab, et kandidaatvõtmest ei saa enam ühtegi atribuuti eemaldada, ilma et ta kaotaks unikaalsuse. Relatsioonil võib olla mitu kandidaatvõtit. Kandidaatvõtme omadused on: unikaalsus - iga kandidaatvõtme väärtus identifitseerib üheselt ühe relatsiooni kirje ehk korteezi. Kandidaatvõtme väärtusest võib mõelda kui korteezi aadressist, mille alusel on võimalik korteez relatsioonist leida. täielikkus - kandidaatvõtmest ei saa eemaldada atribuute, ilma et ta kaotaks unikaalsuse omaduse. Supervõti (ingl. k. superkey) on atribuut või atribuutide kombinatsioon, mis identifitseerib unikaalselt relatsioonis olevaid kirjeid. Supervõti võib sisaldada atribuute, mida pole unikaalsuse tagamiseks vajalikud, st. et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse. 5
.. mälukujutise (täidetav fail - .com/.exe/a.out/...) sõltuvused, piir-ajad mitmeväärtuseline loogika rakendusprogrammid OS määrab mälu kaardi Planeerimist tuleb teostada süsteemi loomise Silumise käigus on ligipääs riistvarale keeruline kompileeritult või teekidest .o-failidena programm (code) aadressist 0 (ainult loetav) käigus SpecC sys.f-ns andmed loetavas ja kirjutatavas segmendis korduvalt interface L {void Write(int x);}; standartsed alamprogrammid Staatiline linkimine Teatud ülesannete hulk on planeeritav
o Kaja vastus (echo reply) (0) o Sihtpunkt kättesaamatu (destination unreachable) (3) kood=1 - host kättesaamatu kood=2 - protokolli ei toetata kood=3 - port kättesaamatu kood=4 - fragmenteerimine vajalik o Eluaja ületamine(11) ... IP-aadress 32 bitti - 4 oktetti koosneb o võrguaadressist o hosti aadressist võrgus kirjutatakse kümnendkujul nt 123.45.67.89 o (sama IP nt 16-ndsüsteemis 7B 2D 43 59) Võrguaadress - host bitid kõik nullid Leviaadress (broadcast) - hosti bitid kõik ühed o RFC 919 Algselt võrguaadress esimene oktett Unicast, multicast, broadcast Võrgumask network mask, subnet mask Võrgu- ja hostiosa piiritlemiseks võrguosa bitid ühed hosti osa bitid nullid
Peab olema tagatud, et muutuste korral vahemälus muudetakse ka vastavat osa põhimälus. Vahemälu on tavaliselt SRAM. Arvuti käivitamisel läheb vahemälu juhuslikku olekusse. Lihtsama lahendusena kasutatakse kehtivuse bitti, mis määrab ära põhimälust vahemällu tulnud info kehtivuse (1). Kasutatakse ainult kõrge kehtivuse biti väärtusega sõnu. Lõpuks on vahemälu täidetud õige infoga. Üldjuhul koosneb aadress vahemälu poole pöördumisel ploki aadressist ja sõna aadressist ploki sees. Andmevahetus toimub plokkidena. Kirjutatakse eelisjärjekorras vabadesse plokkidesse, nende puudumisel kirjutatakse plokk vahemälus üle. Otsevastavusega vahemälu – üks lihtsamaid organiseerimise viise, kus infot loetakse plokkidena. Mälu on jaotatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Aadress sisaldab segmendi, ploki ja sõna aadressi. Ühe numbriga plokke eri segmentidest võib olla ainult üks
algoritmidest? On kiiremad Krütograafiline meetod takistab võtme puudumisel avada saadetud sõnumeid. Sertifitseerimisasutus sertifitseerib kasutajate avalike võtmete korrektsuse Millist võtit on vaja salastatud ja allkirjastatud sõnumi saatmiseks? Saatja salajast võtit ja vastuvõtja avalikku võtit Millist krüpteerimismeetodit kasutab turvasoklite kihi protokoll? Sümmeetrilist ja asümmeetrilist krüpteerimismeetodit Milline osa aadressist www.riik.ee näitab tipptaseme domeeni? .ee Kuidas registreeritakse domeeninimed Eestis? Registripidaja vahendusel DNS päring algab kliendipoolse nimepuhvri kontrolliga Puhverdatud DNS kirje kehtivust kontrollitakse kirje TTL väärtusest MX kirje viitab E-posti serverile Klient-server rakenduse korral alustab alati klient ühenduse loomist päringuga serverile Küpsis (Cookie) võimaldab lihtsustada autentimist Mis on HTML? Märgistuskeel Veebipäringut andmebaasi vahendab DNS
keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti; C-klass) on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass) on mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hostiosast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time- to-live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot (näiteks saatmise aeg (timestamp) või natuke lisainfot marsruutimise jaoks), aga see pole kohustuslik.
registermälus või põhimälus Kaudne adresseerimine – käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel Autoinkrementne adresseerimine – pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi Autodekrementne adresseerimine – registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse Segmenteerimine – kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil Indekseerimisega adresseerimine – aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) Baseerimisega adresseerimine – käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris
registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse 6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9
Plokid ei ole järjestatud, nii nagu otsevastavuses. Kui protsessor pöördub mõne ploki poole siis pole teada, kas ta on vahemälus ja kui on siis kus ta asub. Assotsiatiivmälu on selline mälu, kus pöördumine sõna poole ei toimu aadressi järgi vaid sõna ühe osa sisu järgi. Soovitakse leida sõna teis osa või aadressi. Sõna sisu järgi otsimine toimub väga kiiresti sest sõnu otsitakse läbi paralleelselt. Sel juhul on protsessori aadressist teada, millise ploki poole protsessor pöördub ja kontrollitakse kas kuskil vahemälus on selline aadress. Kui on siis saadakse juba vajalik sõna. Kui ei siis pöördudakse põhimälu poole. Põhimälu poole pöördumisi on vähe, kuid assotsiatiivmälu on väga kallis. Ploki asendamisel kasutatakse kontrollerit, kasutusel on erinevad strateegiad. Kõige vähem, harvem, kõige kauem olnud, juhuslik, rotatsioon. Kogumassotsiatiivne vahemälu on kompromiss kahe eelneva vahel.
Kahebaidine pikkuse väli näitab kaadris sisalduva LLC-protokolli andmete (LLC- Protocol Data Unit) hulka baitides LLC-PDU pikkus võib olla vahemikus 46-1500 baiti - Kui edastatavaid andmeid on vähem kui 46 baiti, siis lisatakse vajadusel täidis (padding) - Suurem kui 1500 bitine andmehulk edastatakse mitme järjestikuse kaadriga Kontrollkood (Frame Check Sum) kaitseb kogu kaadri sisu, alates sihtkoha MAC aadressist, ülekandel tekkivate vigade eest Kahe järjestikuse kaadri vahele jääb vähemalt 12 baidi pikkune vahe (9,6 μs)s) 56. Meediumi jagamine, ALOHA ja CSMA/CD A shared medium is a medium or channel of information transfer that serves more than one user at the same time Puhas ALOHA – edasta kaader millal tahad Peale kaadri edastust oota kinnitust ACK aja tmax jooksul- Kui kinnitust ACK ei saabu, siis edasta kaader uuesti
y0 ... ym Joonis 1.36. Wilkesi mikroprogrammautomaat 67 Küllalt suurte maatriksite korral täidab automaat mitmeid mikroprogramme, mis kõik koosnevad kindlast käsustikust valitud mikrokäskudest, kuid mille järjestus mikroprogrammides on erinev. Igale makrokäsule vastava mikroprogrammi täitmine algab sel juhul kindlast mikrokäsu aadressist ning jätkub kuni mikroprogrammi lõpuni automaatselt. Iga järgmine makrokäsk käivitab uue mikroprogrammi. Mikroprogramme saab salvestada ka pooljuhtmällu. Mälul põhineva mikroprogramm- automaadi struktuur on näidatud joonisel 1.37. Mikrokäsu aadress salvestatakse aadressi- registrisse. Aadressi dešifreerimisel leitakse mälus sellele vastav mikrokäsk, mis sisaldab järgmise mikrokäsu aadressikoodi ja antud mikrokäsule vastava mikrooperatsiooni koodi.
Eelised suul. suhtlem. ees: edastatavat on võimal. kavand. ja anal. Kirjal. sõnu- mit saab säilit. Maj.tegevuses kasut. 3 kirjal. suhtlem. vormi: · Memo org.sisese kirjal. teabe saatm. ja saamise meetod. Suunat. konkr. isikutele ja selle toon on ärikirjaga võrreldes isiklikum. Koosneb: pealdisest ja teatest. Memod on dateeritud ja saatja on identifitseerit.; · Ärikiri levinud org.välises suhtlem., tingib vajad. kasut. üldtunnust. keelt ja kujundust. Koosneb: kirjapeast, saaja aadressist, pealkirjast, pöördumisest, tekstist, lõppsõnast, allkirjast, lisa- dest, koopiate saajate andmetest ning kuupäevast; Sisu alusel liigit.: informatiivsed ja veenmiskirjad. Org. vajadusi silmas pidades liigit.: palvekirjad ja pakkumiskirjad. · Ettekanne e. aruanne kirjal. suhtlem. viis, milles ant. ülevaade sündmustest, tegevustest ja nende tulemustest. Sisu mõistm. on vaja isel. tausta, milles nähtusi käsitl. Faktid ja sündmused näit probl. toimum. üksikasju täpselt ja konkr
1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. IMAP. (Internet Message Access Protocol) internetisõnumitele juurdepääsu protokoll:
a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. IMAP. (Internet Message Access Protocol) internetisõnumitele juurdepääsu
IPv4 iga IP on 32 bitti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP aadressid on jagatud nelja klassi: A-klass võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. B-klass võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas võrgus). Aadressid 128.0.0.0 kuni 191.255.255.255
· Toob sisse ühe katkimineku punkti · Toob sisse ühildumatuse paljude protokollidega · Ei lahenda IPv4 aadresside kitsikust AGA: · Leevendab IPv4 aadresside kitsikust · Aitab lihtsalt ja praktiliselt võrku turvalisemaks teha IPv6, tulemüürid ja NAT · IPv6 reserveerib iga kohtvõrgu jaoks 264 IPv6 aadressi · Niimoodi on mugav teha automaatset IP-aadresside jagamist -- iga arvuti saab genereerida oma IP-aadressi võrgu prefiksist ja oma MAC aadressist · Kohtvõrgu arvutite skaneerimine on liiklusmahu tõttu võimatu · Globaalne suur aadressivaru, NAT pole IPv6 jaoks kasutusel -- lihtsalt lubame või keelame sisenevad ühendused, sisevõrgu struktuuri niikuinii teada ei saa eriti · Uus probleem: privaatsus -- sama MAC aadressiga arvuti on ära tuntav erinevate võrkude vahel liikudes, kuna IP-aadressi automaatselt genereeritud osa on sama · Lahendus: IPv6 privaatsuslaiendused (juhuslik arv MAC aadressi asemel), oma piirangutega
Alamvõrgud Ühise aadressiosaga võrgusõlmed, kusjuures nende vahel ei ole ühtegi IP-aadressiga adresseeritavat võrgusõlme. IP-aadress jaguneb kaheks: Kui kogu aadress on näiteks 223.1.1.1 või 223.1.1.2 või 223.1.1.3, siis alamvõrgu aadressi osa on 223.1.1 ja arvuti aadressiosa 1, 2, 3 lõpus. Alamvõrgu mask (Subnet mask) see ütleb ära, kui suur osa täisaadressist on võrguaadress ja kui suur osa on hosti aadress. Kaldkriipsu järel olev arv ütleb ära, mitu bitti aadressist on võrguaadress ja ülejäänud jääb hostide aadressiteks. IP-aadressi on võimalik saada nii, et see on võimalik konfigureerida arvutile ning see on fikseeritud IP-aadress, mis arvutil on ja ka jääb niikaua kuni võrguadministraator leiab, et see tuleb ära muuta. On ka teine võimalus IP- aadressi konfigureerida ja see on dünaamiline hosti konfigureerimise protokoll ehk DHCP. Aadressite jagamine toimub nii, et iga teenusepakkuja saab oma aadressiruumi,
C-klass - mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti; D-klass - mõeldud multiedastusvõrkudele. Aadress koosneb kahest loogiliselt osast: võrgu- ja hosti osast (kusjuures esimesed bitid näitavad ka aadressi klassi). Võrguosa identifitseerib alamvõrgu ja hostiosa identifitseerib konkreetse masina selles alamvõrgus. Näide: aadress 223.1.1.0/24 tähendab seda, et 24 esimest biti aadressist moodustab alamvõrgu aadressi ja viimased 8 bitti moodustab hosti aadressi. IP-datagrammi päises on kirjas IP-protokolli versioon, päise pikkus, datagrammi pikkus, lähte- ja sihtkoha ip-aadressid (source ja destination), time-to- live ehk datagrammi eluiga (maksimaalne läbitavate võrgusõlmede arv), fragmenteerimisinfo ja kontrollsumma. Päises võib olla veel ka muud lisainfot
Tülikas lahendus. Kui mingi NS kaardistab midagi ära, siis ta salvestab selle vahemälusse. Iga mingi aja tagant vahemälu tühjendatakse. TLD serverid on tavaliselt LNSide vahemäludes, tänu sellele ei käida eriti palju root NS’ides. See teeb ka päringute aja lühemaks, iga kord kui facebooki lähed (või ükskõik kes selles samas võrgus) siis ei ole vaja kuskilt kaugelt hakata seda IP-d otsima vaid see on LNSis juba olemas. DNS RR ehk resource records - koosneb hostname-to-IP aadressist ja mappingust. Iga DNS vastus edastab ühe neist RRidest. Koosneb (name, value, type, ttl) Type A - nimi on hostname ja value on IP - Kasutatakse kui see DNS on mingi hostname jaoks authorative DNS (isegi kui pole, siis tal võib see päring ikkagi vahemälus olla) Type NS - nimi on domeen, value on authorative DNSi host-nimi kelle käest IPd küsida (kui antud NS ei ole authorative, ta sisaldab sel juhul ka Type A sõnumit(?record) mis pannakse NS tüübi Value väärtuses)
1) Packet-filtering firewall - pakettfiltriga tulemüür (opereerib võrgu layeril e. tasandil). Tavaliselt toimub pakettfiltreerimine välise ISP-i ja firma võrgu vahel olevas ruuteris. Kõigepealt vaatab pakettfilter läbi datagrammi päise (header) ning siis kasutab võrgu admini poolt seatud reegleid paketile - kas lasta datagramm läbi tulemüüri või mitte. Tavalisemad filtreerimise alused - a) Sihtkoha või saatja IP aadress (Filtrina võib kasutada ka kombinatsiooni aadressist ja pordi numbrist (nt tulemüür võib läbi lasta kõik Telneti datagrammid (port 23), välja arvatud need, mis lähevad admini poolt määratud IP- aadressidele.) ; b) TCP või UDP saatja- või sihtport (Nd: blokeerida kõik UDP ja Telneti ühendused (väliskasutajad ei saa logida sisse organisatsiooni võrku, sisekasutajad ei saa logida välistesse võrkudesse); c) ICMP sõnumitüüp; d) Ühenduse initsialiseerimise
Tellimuse/tarnega seotud andmed • tellimuse number • tellimuse kuupäev • soovitud / kokku lepitud tarneaeg • saaja aadress, tarnekoht, tarneaadress (võib erineda tellija aadressist) • viide makse garanteerimisele (kui pole tegemist ettemaksuga) • tarnetingimus (vajadusel) • tarneviis, logistikateenuse pakkuja jne (vajadusel) • transpordijuhised (vajadusel) • arve saatmise aadress (postiaadress, e-posti aadress)
annaabi.ee 
