Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema kasvatada, noormehi ei tohtinud hellitada, vaid siis juba kästi neil teha julgust nõudvaid tegevusi. Päris relvade asemel mängisid nad siis juba puidust relvadega ja õppisid neid käsitlema. Ma arvan, et se...
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine
Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada
Ka aadlid pidasid ise füüsilise töö tegemist matslikuks, see oli rumalate talupoegade töö. Mõõtteviis et füüsiline töö ei ole eriti uhke töö. Ainult ühte füüsilisse tööse suhtusid aadlikud hästi , ja selleks oli sõdimine ja sõjaks treenimine. Sõjas edukalt olemine oli väga suur au ja kõrgelt hinnatud. Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi on aadlike sõja uhkus mingil määral kandunud edasi tänapäeva meestesse kes vabatahtlikult valivad sõjamehe elukutse. Aadlike haridus seisnes selles , et kuni seitsmenda eluaastani harisid poega vanemad , edasi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde , kus temast sai paaz. Talle õpetait häid kombeid ja seltskonnas käitumist: daamidega vestlemist , tantsu ja mingil muusikariistal mängimist.Hiljem lisandus relvade tundma õppimine , ratsutamine ja jahipidamine.
1.Milles erines Harju-Viru vasallide õiguslik seisund ülejäänud Liivimaa aadlike omast ? Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nenge sõna maksis kõige rohkem. 2.Mil moel muutus aadlike positsioon ühiskonnas keskaja jooksul? Mis neid muutusi põhjustas? Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks, sest maaisandatele kuulunud õigused läksid vasallidele üle. 3.Millest tulenes keskaegse Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus? Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi õiguslik vahekord oli jäänud täpsemalt määratlemata. 4.Andke hinnang maapäevade rollile Vana-Liivimaa poliitilises elus?
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid
talu majanduslikule olukorrale, seega kasvatasid talupojad rohkem vilja, ning ei pidanud kartma, et mida rohkem nad saaki korjavad, seda rohkem nad peavad ära andma. Lisaks sellele, ei sõltunud talupojad enam nii suuresti mõisnikust, ning neile anti riigi poolt õiguslik kaitse. Sunnismaisuse puhul on minu arust oluline see, et talupoegadele anti koguaeg lootust vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis. Aadlike kohapealt ei oskagi seisukohta võtta, kas Rootsi aeg oli nende jaoks hea või mitte, sest reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad. Nad said küll seal edasi elada, kuid vaid rentnikena. Aga kui vaadata asju, mis olid aadlikele Rootsi ajal plussideks siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega.
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud
Maarahvas XIV-XVI sajandil Pärast Jüriöö ülestõusu mahasurumist muutus eestlaste õiguslik seisung kehvemaks ning neid karistati sageli ja julmalt. Üha rohkem asusid sakslased elama mõisadesse ja 16.sajandi keskpaigast küündis mõisade arv juba 500-ni. Mõisades tegeleti peamiselt teravilja kasvatamisega, mida müüdi lääne-Euroopasse ja madalmaadesse. Aadlike jõukus kasvas ja tekkis juurde uusi mõisasid ning 16.sajandi keskel oli Eestis juba üle viiesaja mõisa. Talupoegadelt hakati nõudma teoorjust. Künnis, mis algeselt tähendas kümnendikku ulatus nüüd vaid kuni veerandini viljasaagist. 16.sajandil mingi üle paljudes mõisades raharendile. Suurenenud surve eest põgenesid paljud talupojad Venemaale, Rootsi või Soome. Mõisnikud hakkasid neid karistama, trahvima ning hiljem jõuga tagasi tooma. Kui
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine
1629- sõlmiti Altermargi rahu Poola ja Rootsi vahel ning kogu mandri-Eesti läks Rootsile 1642- Bruomsebro rahu, sõlmiti Taani ja Rootsi vahel ning Saaremaa läks Rootsile 1660- Oliva rahu, sellega Ruhnu saar Rootsile. Rahvas Ruhnul oli 100% rootsikeelne Hariduskorraldus Eesti ala oli jagatud kaheks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Kuninga esindajateks olid kindralkubernerid. Eestimaa kuberner asus Tallinnas ning Liivimaa kuberner Riias. Kindralkubernerid valiti aadlike seast. Neid vahetati iga kolme aasta tagant. Kuberneride tööks oli sildade ja teede korrashoidmine. Rüütelkonnad Kuningas hakkas piirama kohalike aadlike õigusi, hakkasid tegutsema rüütelkonnad, kes kaitsesid end kuninga vastu. Oli kolm rüütelkonda: Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad. Maapäevade vaheaegadel tegutsesid maanõunikud. Toimus iga kolme aasta tagant. Maanõunikud olid eluaegsed. Valiti aadlike seast. Valiti rüütelkonna pealik, kes igapäevaseid asju ajas.
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000
Eesti ala peale Liivi sõda : Põhja-Eesti kuulus Rootsile, Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Poolale, Saaremaa Taanile. Eesti ala peale Põhjasõda : Vene võimu all. Eestimaa oli jagatud Rootsi ja Vene ajal : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang ROOTSI AEG Kestvus- Liivisõjast Põhjasõjani Talupoegade olukord Sunnismaised Vaimuelu ülikool, talurahvaste kool Aadlike olikord reduktsioon VENE AEG Kestvus- Põhjasõjast kuni 1918 Talupoegade olukord talupoegade olukord halvenes Vaimuelu Piibli tõlkimine eesti keelde Aadlike olukord Balti erikord Reduktsioon aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond aadlike seisusliku omavalitsuse organ, selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja- järgse Vene riigi koosseisus
Seisuseportree Aadel kui seisus Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja
Balti erikord iseloomustab 200 järgnevat aastat riik riigis kuigi tegemist Eesti- ja liivimaaga vene riigi koosseisus, siis oli tegemist riigiga riigis kohalike aadlike privileegid olid nii tugevalt kaitstud, et vene riik ei saa eriti sekkuda nende tegemistesse Aleksander III ei huvitu nendest privileegidest aluseks 1710 aasta kapitulatsiooniaktid väejuht ütleb, et venemaa tuleb appi lõpetama rootsi türanniat ja tahab laiendada aadlike õigusi vene võim tunnistab aadlike õigusi venemaa lubab aadlike privileegid taastada põhimõtted fikseeritud 1721 uusikaupunki rahuga lepinguga rootsi tunnustab, et mingid alad lähevad vene koosseisu suure eristaatuse allikaks need alad rootsi ja venemaa vastastikune ülepakkumine ulrika eleanora armukiri rootsi kuningavõim oli nõus aadlikele kehtestatud piirangud tühistama
neil oli koguaeg tööd, jälgiti et pidi mahtuma kogu pere + talvel ka talupoegadelt ei nõutaks kirjapandust loomad, pidid pidevalt tööd tegema ja neil suuremaid koormisi oli üksluine toit Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus,
aastal. Samas Balti erikord hakkas juba välja kujunema Rootsi ajal, kus balti aadlikud astusid võimudele vastu opositsiooniga. Balti erikord seisneb baltisaksa aadli nõutud privileegidele kehtestatud korrale Venemaa valitseja Peeter 1. poolt. Balti aadlikud nõudsid, et nad saaksid mõisad endale jätta ja jääks püsima nende aladel senised seadused ja maksukorraldused. Sellega kaasnes eestlastele pärisorjuse süvenemine ja õiguste maha surumine. Venemaa tuli baltisaksa aadlike nõudmistele vastu, kuna niimoodi võidab kohaliku balti aadli poolehoiu ja jäävad püsima vallutatud alad. Balti aadlike abiga saab Venemaa muuta euroopalikumaks ja võimaldas säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Asehalduskord hakkas kehtima Katariina ajal 1783. aastal, ta oli Venemaa keisririigi valitseja Peeter naine, kes võttis võimu ka valitsemisel ning tõi kaasa muudatusi. Katariina lõi
keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika ladina ja kreeka keel, vaja selleks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid algkeeles ülikooli maiguga ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte kindralkuberner: talupojad on oodatud kuulutas seda avalikult provokatsioon aadlike suunas, sest aadlikud polnud kuigi huvitatud sellest, et talupojad haritud oleks, see tõmbas nad põllult ära kooli ja selle tõttu kannatasid saagid jne kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada talle, miks ta peaks looma kombel isandat orjama 1631 Tallinna gümnaasium ei arene ülikooliks erinevad tartu ja tallinna õppeained tartu rohkem ülikooli moodi
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette
nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi
Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg. 3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang. Rootsi aja alguses P-eestis ja hiljem ka L-eestis kujunes välja suur aadlike võim, sest kuningas oli kaugel. Tallinnas oli olemas kindralkuberner, hiljem ka Riias, kes oli kuninga nn asevalitseja, kuid esialgu polnud tema võim eriti suur. Rootsi aeg eesti ajaloos on vastuoluline. Suur kultuuri tõusmine ja areng, teiseltpoolt aga eesti talupojad lõplikult pärisorjadeks. Põhjus, miks Rootsi siin kehtestas pärisorjuse oli aadlike surve tõttu ja kuningas vajas aadlike toetust, muidu oleks Vene võimu toetanud
Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja keelati taluperemeeste karistamine. Talupoja koormised fikseeriti vastavalt talu majanduslikule kandevõimele. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning nad said ka õiguse mõisarentniku peale kaevata. Seega võib öelda, et kasulik oli Rootsi aeg kroonumõisate talupoegadele, kuid erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund ei paranenud. Aadlike jaoks muutus elu Rootsi ajal märgatavalt. Algselt proovis Rootsi allutada aadlikke tugevamalt keskvõimule, kuid see ei andnud tulemusi. Tühja riigikassa tõttu alustas Karl XI reduktsiooni ehk erakätes olevate riigimaade tagasivõtmist. Aadlikud ei olnud sellega rahul, kuna nad pidid hakkama Rootsile renti maksma. Liivimaal riigistati 4/5 maadest. Karl XI tegevuse tagajärjel peaaegu kaotati aadli omavalitsus ning kehtestati oma tahe. Aadlike
Sõda lõppes Kärde rahuga, millega Venemaa kinnitas Rootsi võimu siinsetel aladel. Täielik Rootsi aeg saabus alles 1660, 1661 kinnistus täielikult. Kuni aastani 1700 oli võim tugev. 1917 alles piirid Eesti ja Läti vahel. Vahepealsel ajal jaotatud kolmeks kubermanguks: Liivimaa,Eestimaa ja Saaremaa Rootsi aeg Kolme kuninga ajal öeldi Eesti hertsogkond,hiljem kubermanguks. Rootsi aja alguses kujunes välja suur aadlike võim, kuna kuningas oli kaugel. Koha peal tln-as oli kuberner, kes oli kuninga asevalitseja pm , aga esialgu tema võim ei olnud väga suur, aadlikud tegid, mida tahtsid. Roosi aeg väga vastuoluline. Ühelt poole kultuuri arendamine jms aga teiselt poolt kinnistus täielikult eesti talupoegade pärisorjus.Kuningal oli vaja aadlike toetus, aadlikud surusid peale pärisorjust ja sellepärast ka järeleandmine ja pärisorjuse kehtestamine. Rootsi ajal muudeti ümber kohtukorraldus ja kohtuvõim
Poniatowskiga. . Valitsemisaeg Venemaal 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak ning vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja Vene Õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas toetust sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropsa kindlusse, kus ta tapeti valvuriks
Paralleelselt kuningavõimuga olid riigi etteotsa tõusnud Louis XIII ja Louis IV valitsusajal kardinalid. Algselt piiskopi ametit pidanud Richelieu tõusis pärast mõningaid keerdkäike Louis XIII perioodil kardinaliks, olles kuninga usaldusalune ning paljude aastate jooksul Prantsusmaa tegelik valitseja. Richelieu pani aluse ka Prantsuse absolutismile, kes tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks riigis. See saavutati läbi peetud võitluste aadlike ja hugenottide vastu, kõrgaadli koondamisega kuninga õukonda ning n-ö karistuskirjade sisseseadmisega. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4-aastane Louis XIV, kelle regendiks sai tema ema Austria Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur.
Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president. ● Vastureformatsioon - jäi pooleli. Rootsi aeg ● Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: ○ Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang. ○ Liivimaa kubermang Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Keskus Riia. Valitsejaks kindral kuberner. ● Mõlemas kubermangus olid aadlike rüütelkonnad, mis teostasid kohalikku võimu. Kolme aasta tagalt toimusid tähtsate otsuste langetamiseks maapäevad. Jooksvalt lahendasid probleeme maanõunike kolleegiumid. ● 17. sajandi keskpaigaks oli tekkinud Balti maariik (aadlike eesõiguste ja omavalitsus asutuste süsteem), mis püsis 19. sajandi lõpuni. ● Kohtusüsteem koosnes kolmest alamastmest: ○ I alamaste - Adrakohtunikud Eestimaal, sillakohtunikud Liivimaal. Kohtunikud olid
Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
Aadli omavalitsus: 1)maapäevad iga kolme aasta tagant 2)Rüütelkonnad (1.Eestimaa, 2.Liivimaa, 3.Saaremaa) 3)maanõunikud maapäevadel valitud 12 aadlit(kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste lahendamine) Eestimaa Liivimaa Adrakohtunikud Kohalik politseivõim (kohalike mõisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: 1.Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon mõisate taasriigistamine. 2.Liivimaa aadliopositsiooni mahasurumine:
jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlike, kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal aja l kõiki kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel(Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(Saaremaal 6) maanõuniku(landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse
õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid oli
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond
kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa. Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ja Saaremaa=Liivimaa kubermang, kindralkuberner asus Riias: *Võnnu mk, *Tartumaa, *Pärnumaa, *Riia mk., *Saaremaa. Maariik ehk Landerstad Eestimaa ja Liivimaa aadlike laialdaste õigustega omavalitsus, mis säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal ja likvideeriti lõplikult alles EV poolt. Maanõunike kolleegium Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ehk omavalitsused kõrgeim kohus: *Eestimaa, *Liivimaa, *Saaremaa rüütelkonnad Maapäev Aadlike üldkogu, 1583-Pljussa rahu Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1629 Altmargi rahu Lõuna-Eesti Rootsile, 1685 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile
lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina
Mõiste-Eesti ja Läti eriõigused Vene ja Rootsi riigi koosseisus 17.-19. sajandil. Tunnused: *talupoegade pärisorjus *Saksa mõisnike suured õigused *viidi läbi restitutsioon *tolli piiride säilitamine Eesti-Vene kaubavahetuses Miks kujunes, kellele kasulik? Vene võim oli huvitatud balti saksa aadlikest, et nad oleksid neile lojaalsed. Kasulik oli BEK Saksa mõisnikele. Haldusjaotus: Ei muutunud, jäi Eesti ja Liivimaa kubermang. Kubermangu valitsemine: kubermang määrati Peterburist. Aadlike positsioon: Põhimõtteliselt sama, aga olukord paranes. Mõisate restitutsioon ehk mõisate tagasi andmine, mis võeti Rootsi ajal ära tagasi nende endistele omanikele. Talurahva olukord: pärisorjus (+ Roseni dek. (all pool kirjas) ja 1765 seadus, kaebamisõigus jms). Usk: luterlus Haridus: õpetajate koolitus, 17. saj talurahva koolid, süsteemi polnud kuni 1765.a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur:
rüütelkond. Koondasid siinseid eesõigused uustulnukate eest. Ainult aadlikke jakaitsesid nende põlisaadlikud said rüütelkondadesse õigusi ja huve. Lahendasid astuda. . Katariina II valitsusaja paiku kohalikke küsimusi. saadeti rüütelkondade ja maanõunike VAHELÜLI KEHTIVA VÕIMU kolleegiumid laiali, selle järgi said kõik JA AADLIKE VAHEL. Käisid mõisnikud Eesti ja Liivimaal võrdsed maapäevadel (landtag).iga 3 õigused. Kadus rüütelkonna senine aasta tagant. Vahepeal ajasid tähtsus. Katariina II ajal olid nii rüütelkonna asju 12 aadlikud kui rüütelkonnad suurema maanõunikku, kes valiti riigi kontrolli all. maapäevadel eluks ajaks. Igapäevaküsimusi lahendas
Võimukorraldus · Rootsiaegne võomukorraldus jäi kehtima ka Vene ajal · Eestimaa kubermang Harju-, Järva-, Lääne- ja Virumaa · Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a.ka Baltimaadele · Reduktsiooni alla kuulusid Rootsi ajal annetatud
Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda: Põhjus: halb ilmastik 1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks 1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon:
põhja eesti vasallid vannuvad rootsile truudust varem, lõuna eestis hiljem lõuna eesti positsioon nõrgem, sest põhja eesti tuli vabatahtlikult lepinguga aga lõuna eesti vallutati ja järelikult võib seal jõudu kasutada Maapäev toimub iga 3 aasta tagant ja kestab mitu nädalat kõigile aadlikele kohustuslik oluline figuur suguvõsas peab kindlasti minema arutatakse kõige olulisemaid küsimusi aadlike seas Maanõunike kolleegium maapäevad vahepealsel ajal, igapäevasteks asjaajamisteks ära sunrud maanõuniku asemele valivad ülejäänud kolleegiumi liikmed uue (nagu raes kunagi) kogu aeg koos vaatavad igapäevasel aadlike huvide järele ja otsustavad asju kindralkuberneri nõuandja 12 liiget Rüütelkonna peamees/maamarssal liivimaal maamarssal, (põhja eestis) eestis peamees (nimetamine) valitakse maapäeval igapäevased otsused
linnu ning Riia. Samal ajal vallutasid Rootsi väed Põhja-Eestit. 1582 Poola ja Venemaa vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, millega Venemaa valdused Liivimaal läksid Poolale. 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile. Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks. POOLA AEG LÕUNA-EESTIS: * säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse.
riigiasutuste süsteem kirikureform vaimulikud vaid koguduste valitud, kiriku maad müüdi oksjonitel maha, vaimulikele määrati kindel palk majandusreformid õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida. Rahvas keeldus makse maksmast, rünnati aadlike losse ning pandi põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre.
elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks oli Tartu, kuhu loodi kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlke seminar. Avaldasid e. k. vaimulikku kirjandust. Rootsi võimu kehtestamine: vt üleval olevaid rahusid;) Talurahva olukord jäi enamasti samaks st. aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli
Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas
baltisaksa aadlike privileegid, mis neile tagasi anti olid: 1) taastati nende kontroll maaomandi üle (restitutsioon) 2) taastatakse aadlike omavalitsus 3) tagatakse luteri usu püsimine (ülejäänud vene riik õigeusklik) 4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg
omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest ministeriaalid kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused võtsid neist eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused.
Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid. Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka
omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik.
Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine. Uurida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid ja karistada süüdlasi. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohtud, Liivimaal Liivimaa Õuekohtud seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Igat kohtuotsust võis muidugi edasi kaevata Rootsi kuningale, mis aga jäi ka viimaseks sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest
annaabi.ee 
