kavas ka kujundujumine.Olümpiakavva jõudis kujundujumine sooloesinejate ja paaride esituses 1984. aastal Los Angeleses, 1996 oli kavas vaid kaheksa ujuja rühmaharjutus, alates Sydneyst lisandus sellele uuesti paaride võistlus.Aastatel 19731994 võitsid kõik tiitlivõistlused kõigis kolmes kategoorias vaid kas USA või Kanada kujundujujad. Järgnevatel aastatel on domineerinud venelannad, ühe kulla on saanud ka Prantsuse ja Jaapani kujundujujad. 3.3 Veepall Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees. Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht.Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisvee...
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Suurima võistkonna pani välja Belgia - 332 sportlast. 1 sportlasega osales Argentiina. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe);
8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24
1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika)
ROOTSI Koostasid:Maiko Runtal ja Hardi Liimets Rahvus toidud Klenäter serveeritud jogurtiga Kapsavorm Janssoni kiusatus Oasupp singiga Rosinakompvekid Kevadetort Rootsi spordi alad Korvpallkergejõustik, kreeka-rooma maadlus, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, sõudmine, purjetamine, ratsutamine, moodne viievõistlus, laskmine, jalgrattasõit, võimlemine, jalgpall, tennis. Rootsi 28 rahvusparki mille pindala on 699 863 ha. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides Rootsi-Poola sõda (16001611) Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-,
1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus
Ujumisstiilid * Koeraujumine - kaapeliigutusega ujumine * Küliliujumine - kasutusel vetelpäästes * Krool * Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn" * Seliliujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli
Naiste osavõtt olümpiamängudes t Keity Vaistla 12.C 1900. aasta suveolümpiamängud Leidsid aset Pariisis 14. maist 28. oktoobrini 1900. aastal. Alad: kroket, tennis, purjetamine, ujumine, jalgpall, võimlemine, ragbi, veepall, sõudmine, vehklemine, golf, kergejõustik, ratsutamine, jne. Kasutati esimest korda motot: Citius, altius, fortius. Eesti sportlased Pariisis ei osalenud Pierre de · Coubertin Kaasaegsete Click to edit Master text styles Second level Third level olümpiamängu Fourth level Fifth level de algataja. · Valiti juhtima ROKi. · Naiste osavõtt oli vastuolus tema vee...
Võistluspaigad Mitteametlik avatseremoonia ning jalgpallispordi-, kriketi-, ragbi-, jalgpalli- ja võimlemisvõistlused toimusid staadioniks ümberehitatud Vincennesi velodroomil. Kergejõustrikuvõistlused peeti halvas seisukorras Racing Club de France'i spordiväljak Boulogne'i metsas. Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is. Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries´s. Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal. Mitteametlikud spordialad Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük
28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus vabakaalus) ja 1 pronks (Mart Kuusik - sõudmine) 10
a. Kristen b. Kristjan c. Kristel d. Krista 17) MIS ON JALGPALLIVÄRAVA KÕRGUS MAAPINNAST? a. 3 meetrit b. 2 meetrit c. 2.7 meetrit d. 2.4 meetrit 18) KES VÕITSID 1978 AASTAL JALGPALLI MAAILMA KARIKA? a. Kreeka b. Hispaania c. Itaalia d. Inglismaa Pilleriin Tamm spordiviktoriin 19) MIS SPORDIALA ON BADMINGTON? a. Sulgpall b. Tennis c. Veepall d. Lauatennis 20) KUI MITU SULGE ON ÜHEL SULGPALLIL? a. 26 b. 19 c. 6 d. 16 ÕIGED VASTUSED: 1. Kolm 2. 1989.a 3. Seitse 4. Sveitslane 5. Tsehhoslovakkias 6. Kümme 7. Üheksa meetrit 8. Sada meetrit 9. 1960.a 10. Teise 11. 7,27 kg 12. 100 meetri jooks 13. Üksteist 14
Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Küll aga on meie omad Võroksesed lõuna Eestist andnud ujumisele hea selgituse ja hinnangu, nimelt: Ujominõ om inemise vai eläjä liikminõ vii sisen ilma kõrvalidsõ abilda. Ujominõ om tervüsele hää. .
Martti Aljand, Triin Aljand, Andres Olvik. Jah, Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel (Martti ja Triin aljand ning Martin Liivamägi). 18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Lahtises veekogus peab jälgima sügavust, et mitte liiga sügavale sattuda ning ümbruskonda, et tundmatus kohas mitte ära eksida. Basseinis tuleb arvestada teiste basseinis viibijatega. 19. Nimeta veespordialasid. Aerutamine, purjetamine, sõudmine, ujumine, veepall, vesiaeroobika, sukeldumine. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Ujumine on hea füüsilise vormi hoidmiseks. See treenib lihaseid ning kopse. Ujumisoskus tuleb alati pigem kasuks. Ujumine on ka hea ajaviide.
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri ...
1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe Mängis
· Spordiala kergejõustik(kõrgushüpe) · Tulemus 223 cm · Võitis 1972 kulla Aavo Pikkuus · Oli Eesti jalgrattasportlane · Spordiala jalgrattasport(meeskondlik maanteesõit) · Võitis 1976 Mondreali OM'il kulla · Võitis 1977 MM'il kulla, 1975 ja 1978 hõbeda · Võitis NVSL meistrivõistlustel 1974-1982 kokku 19 medalit: 12 kuld-,4 hõbe-, ja 3 pronksmedalit Mait Riisman · On Eesti treener ja endine veepallur · Spordiala veepall · Võitis 1980 olümpia · 1976 võitis karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja)
mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni olümpiakülaga olümpiapark. Medalitabel Riikide järjestus on järgnev: esiteks on kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja pronksmedalite arvu järgi. Kui selle järel on riikidel erinevate medalite arv sama, siis jäävad nad kohta jagama tähestikulises järjekorras
AMD(maakula degeneratsioon) tekkimise vahelised seosed. Kokku osales uuringus 3800 inimest. Ka siin tõestati, et neil, kes teevad nädalas vähemalt 3 korda trenni, on haigestumise risk palju väiksem kui vähemaktiivsetel inimestel. Spordialad ja traumad Madal risk- võimlemine, jalgrattasõit, ujumine, kergejõustik, suusatamine, sõudmine jne Kõrge risk- poks, võitluskunstid, korvpall, pesapall, jäähoki, tennis, vehklemine, veepall, jalgpall Kõige ohtlikumad on spordialad, kus kaitseprillide või maskide kasutamine pole võimalik. Silmatraumad http://www.aafp.org/afp/2003/0401/p1481.html KASUTATUD KIRJANDUS http://prillidestpriiks.weebly.com/silmaharjutused.html http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/kuidas-nagemist-looduslikul- moel-parandada#.UqNPLts-sVY http://marismaripu.planet.ee/arvuti/tervis.html http://www.50pluss.ee/arvuti http://www.annaabi
Mait Riisman (sündinud 23. septembril 1956 Tallinnas) on eesti treener ja endine veepallur. Tal on kolm last ja ta on abielus. Ta tegeles veepalliga. Veepalli hakkas ta mängima aastal 1966 Tallinna Kalevis. 1982. aastal lõpetas Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandusteaduskonnas televisiooni eriala. Saavutused:1976. aastal võitis Mait koos meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks. Aasta : 1980 Spordiala : Veepall Viljar Loor Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011 Tallinn) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidukoondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3
suveolümpiamängudega. London 27. aprill 29. oktoober 1908 ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine, vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine, jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine, ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine. Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks
1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4
1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint)
Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistl...
18. Milliseid ohutusnõudeid peab jälgima sukeldumisel (basseinis, lahtises veekogus)? Sinu vastus oli: Lahtises veekogus peab jälgima kindlasti sügavust, et mitte liiga sügavale minna. Basseinis tuleb arvestada palju kaasujujatega. Üldiselt tuleb jälgida enda varustust, hapniku piisavat olemasolu, hoida tähelepanu enda tervisel. Lahtises veekogus tuleks jälgida ka ümbrust, et mitte ära eksida. 19. Nimeta veespordialasid. Sinu vastus oli: Ujumine, sukeldumine, veepall, kujundujumine, vettehüpped. 20. Miks on ujumine inimesele (sulle) vajalik? Sinu vastus oli: Ujumine on kasulik minu kehalisele vormile, kiirendab ainevahetust, parandab vereringe tööd ja suurendab kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2
atleetvõimlemine* võimlemine* Tõstmine 1,7 1,5 Võrkpall, maahoki 17 Ujumine, kesk- ja Maahoki 1,8 1,6 pikamaajooks Jalgpall, sõudmine 1,9 1,8 Jalgrattasport Ujumine, veepall 2,0 2,0 Sõudmine Uisutamine 2,2 3,4 Suusatamine Jalgrattasport 2,5 Triatlon 2,6 Jalgrattasport 3,3 Suusatamine 4,0 Toidu energeetilist väärtust ei saa samastada toiteväärtusega. Toidu toiteväärtus seisneb selle toitainelise koostise vastavuses füsioloogilistele vajadustele. Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid. Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla
määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas basseini ääres on tühjad rajad ( rajad 0 ja 9), et vältida külgseintest tagasipõrkuvat lainetust. Stardiseinast 15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Iga raja mõlemas seinas on pöördekohtunik, lisaks sellele on võistlustel starter ja peakohtunik. Lisaks on ujumisega väga tihedalt seotud: sukeldumine, kujundujumine, veepall ja vettehüpped. Koolikohustuslik ujumine Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine. Kursuse lõpuks peaks õpilane valdama vähemalt kahte ujumisviisi (üks rinnuli ja teine selili) ning läbima 25m sügavas vees ilma kõrvalise abi ja abivahenditeta. KASUTATUD MATERJAL http://www.kullo.ee/Koolikohustuslik%20ujumine http://sport.postimees
d Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 15 km
· Maadlus, poks, judo, vehklemine, karate, sumo jm · Oleneb ka kaalukategooriatest · Kehakaalu kaotus 1 -2kg veel töövõimet ei langeta Saunas vabaneb vesi vaid rakuvälisruumist, intratsellulaarset ei mõjuta Aeglane vedelikukaotus on kasulikum kui kiire Üle 4% kehakaalust mõjutab juba töövõimet · Õhtune kaalumine annab ligi 20 tundi aega rehüdratatsiooniks SPORTMÄNGUD JA VEDELIK · Jalgpall, käsipall, võrkpall, korvpall, tennis, jäähoki, veepall, lauatennis · Sisetingimustes on koormus suurem Organism soojeneb enam Dehüdratatsioon · Vedelik sisaldab süsivesikuid ja elektrolüüte TEHNILISED SPORDIALAD JA VEDELIK · Võimlemine, sportvõimlemine, iluuisutamine, vettehüpped, lumelauasõit, laskmine, purjetamine, kelgutamine, bobi jm · Vedelikukulu on treeningul suurem kui võistlustel Võistlustel vaid 100-150ml higi Väike kehakaal tekitab aga vedeliku vajaduse
Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8 Erika Salumäe 198 Calgary trekisõit (sprint) 8 Erika Salumäe 199 Calgary trekisõit (sprint) 2
Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008
toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast
-Matkamine - Meeste rühmvõimlemine - Monopol - Moodne viievõistlus - Mootorpaadisõit - Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine · Rackets - Rannavõrkpall - Raskusheide - Ratsutamine Rendzu Riistvõimlemine - Rogain - Rogue - Rugby - Rula - Rullhoki - Rullpall - Rulluisuhoki Rusikavõitlus · Vabamaadlus - Valikorienteerumine - Vasaraheide Veelauasõit - Veemoto - Veepall - Veesuusatamine - Vehklemine - Vettehüpped - Vibulaskmine - Vigursuusatamine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võimlejate kolmevõistlus - Võimlejate viievõistlus - Võistlustants - Võrkpall 27 Kasutatud materjalid: · http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tervislikud_eluviisid_kadri.htm · http://www2.sm.ee/esf2007/index.php?id=2 · http://www.taninfo.ee/?id=22164
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
