Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 18. veebruaril streikisid Putilovi tehase töölised nõudes palgatõusu. 23. veebruaril (8. märtsil) 1917. alanud naistepäevademonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjaväg...
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid ...
Veebruarirevolutsioon 1917 3.03.1917 Nikolai 2.> ajutine valitsus> määrab uued kubermangukomissarid Petrogradi saadetakse Eesti autonoomia eelnõu! 26.03 40 000 eestlast Petrogradis Ja 30.03 Eesti sai autonoomia: 1. Korda ühtne eahvuslik Eesti kubermang Juhiks Vene Ajutise valitsuse määratud komissar+2 abi Valitakse ajutine Maanõukogu. Okroobirevolutsioon 26.10.1917 Tallinnas võimul Sõja-Revolutsioonikomitee, üks juhte Viktor Kingisepp 27.10 tõdesaatev võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, juht Jaan Anvelt
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon · 1917. a mässust puhkes reveolutsioon, mille käigus loobus vene tsaar Nikolai II oma kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalit...
Ajalugu Veebruarirevolutsioon ja autonoomia saamine. Ajutise valitsuse võimuletulek: 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. Majandust õõnestas inflatsioon, sõjaävgi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu, tugevnesid äärmuslikud meeleolud, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Valitsuse suutlikkust vähendasid aga pidevad konfliktid tööliste ja soldatite saadikute iseeneslikult tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Pet...
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALK...
Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1890 - II MS oli Venemaal peaaegu iga aasta nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Pani aluse Serglei Djagilev. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev, Pavlo. 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.02.1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.02 hommikul oli kesklinn Peterburi sõjaväe kontrolli all, sama päeva õhtul aga hakkasid esimesed
Venemaa kokkuvarisemine: Kriisi küpsemine Venemaal-1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süveneva kriisi nähtused: Rahutused sõjaväes-1917.a veebr. oli Venemaa kaotanud üle 6 milj. sõduri; Majanduslik kaos-1917. a alguseks oli majandus tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud; Keisrivõimu autoriteedi langus- moraalne laostumine, Grigori Rasputin, kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas; Rahulolematuse üldine kasv-Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu. Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine. Sõda oli Venemaa elu segamini pööranud. Veebruarirevolutsioon-Revolutsioon puhkes veebruari lõpul (23. veebr. 1917), selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. 27. veebr. 1917...
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918) Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõu...
Venemaa kokkuvarisemine 1917.a. alguseks oli Venemaa revolutsiooni lävel. Maailmasõjas osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist olid tunnistuseks: Rahutused sõjaväes palju hukkunuid, halb varustamine Majanduslik kaos tööjõupuudus, toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, majandus halvatud Keisrivõimu autoriteedi langus moraalne laostumine Rahulolematuse üldine kasv aktiviseerus töölisliikumine, isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke Veebruarirevolutsioon Puhkes Petrogradis veebruari lõpul. Põhjuseks oli linna halb varustamine toiduga. Ülestõusnute poole läksid üle ka sõjaväelased. 27.veebruariks oli võim pealinnas mässajate käes. Nikolai II andis 3.märtsil 1917 allkirja dokumendile, millega loobus oma troonist ning riigijuhtimine läks üle Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal Pärast keisrivõimu langemist tekkis Venemaal kaksikvõim. Ühel pool oli Petrogradi Tööliste ...
56. Millal avati Tartu Ülikool eestikeelsena? 57. Millal avati Tallinna Tehnikaülikool? 58. Millal avati Kunsti Akadeemia ,,Pallas"? 59. Nimeta 3 tuntumat teadlast. 60. Millal loodi kirjandusselts ,,Siuru"? Kes olid liikmed? 61. Nimeta 3 tuntumat romaani ja kirjanikku. 62. Nimeta 3 tuntumat kunstnikku. 63. Nimeta 3 skulptorit. 64. Kes oli graafik? 65. Millal ja mis oli Eesti esimene ooper? 66. Millal toimusid läbirääkimised Balti sakslastega? 67. Millal ja millega algas Veebruarirevolutsioon? 68. Millal hakkas sõjavägi mässajate poolega ühinema? 69. Millal loobus troonist Nikolai 2? Kes hakkas riiki juhtima? 70. Millal liideti Eesti ja Põhja-Liivimaa üheks kubermanguks? Kes sai kubermangu komisariks? 71. Kes olid nõuandvateks organideks? 72. Millal toimusid KOV valimised? 73. Millal toimus Oktoobrirevolutsioon? Kes sai võimule? 74. Iseloomusta uusi muutuseid kui Lenin võimule sai. 75. Millal määras end Maapäev riiki juhtima ja kui kauaks?
Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917-1918 Veebruarirevolutsioon · 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. ·Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis · 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti.
1 MS põhjused-20 saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, saksa soovis juhtpositsiooni euroopas ja selleks tuli purustada prantsusmaa, alahinnati ohtu kuna valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks, sõda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine, sõjaline mõtlemine kaalukam kui diplomaatia. Ajendiks A-U troonipärija franz ferdinandi tapmine 28 juuni 1914, venemaa toetas serbiat, saksa õhutas A-U serbiale sõda kuulutama, venema kuulutas mobilisatsiooni ning saksa võttis seda sõjakuulutusena, esitas ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks, seda ei tehtud ja saksa kuulutas sõja. Sõda laienes kiirelt. Sõjaplaanid- saksa(schlieffeni plaan, prants kiire purustamine läbi belgia pariisi ja vägede paiskamine venemaa vastu) prants(eesmärk vältida 1870-71 kogetud katastroofi, prants-saksa piirile rajati tugev kindlustus, belgia piirile seda ei tehtud) ingl...
REVOLUTSIOONID JA KODUSÕDA VENEMAAL Kalle Pärt Kriisi küpsemine Venemaal 1917 • Rahutused sõjaväes: suured inimkaotused sõjas, vilets varustamine. • Majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi-, kütuse- ja toidukriis. • Keisrivõimu autoriteedi langus. • Rahulolematuse üldine kasv: rahvuslikud vastuolud, aktiviseerunud töölisliikumine. Grigori Rasputin Veebruarirevolutsioon • 17. dets 1916 – tapeti Rasputin • 1917. a algas rahutustega Petrogradis • 23. veebr (8. märts) - revolutsiooni algus, “Leiba!” “Maha sõda!” • 27. veebr – pealinn on ülestõusnute käes, “Maha tsaar!” • 1.-2. märts – sama teistes suurlinnades • 3. märts – tsaar loobub troonist Eestlaste meeleavaldus Petrogradis Kaksikvõimu aeg I • Revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM koostaja IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: ............ Tallinn 2007 Sissejuhatus: Arvatavasti poleks toimunud Oktoobrirevolutsiooni ilma Leninita.Kui poleks olnud oktoobrirevolutsiooni poleks olnud ka sotsialismi ehitamist Venemaal,poleks toimunud sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai t...
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki t...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks ...
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912. aastast õukonnas suure mõju usumees ja müstik Grigori Rasputin (1869-1916), kuni selleni välja, et tema ettekuulutuste ja sümpaatiate järgi hakati ametisse nimetama tähtsaid ametnikke ja sõjaväelasi. Teistele õukondlastele, sh. keisri sugulastele, see loomulikult ei meeldinud. Nii keisri vend suurvürst Mihhail...
Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa ) · Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa) · Alahinnati ohtu Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt · Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav. Oodati põnevusega sõda. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon- polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia- Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida. Maailmasõja ajend : Austria-Ungari trooni...
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). 4. poli...
kuulutas Austria Ungari Itaaliale sõja. Itaalia rindel ei saavutanud kumbki pool esimesel aastal edu. 1917.a.tulid AustriaUngarile appi Saksa väed, koos alustati üldpealetungi.Sakslased vallutasid Campporetto. "Lousitania" Inglise reisilaev, mis uputati, hukkus üle 1200 inimese. Jüüti merelahingToimus 31.mai Taani ranniku lähedal. Kumbki pool ei saavutanud võitu. Saksamaal jäi mereblokaad läbi murdmata ja ta oli sunnitud loobuma mõttest inglise laevastik purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis
Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai umbes 20 miljonit. Sõda neelas füüsiliselt ja vaimselt terve põlvkonna nim nn kadunud põlvkonnaks. Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, mille asemel tekkis hulga väikseid rahvusriike. Algas USA esiletõus. Demokraatia kriis. Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid teise etapini ehk Teise maailmasõjani. ** Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakakuks, sõjavägi läks üle ülestõusnute poolele. 27.veeb. 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Järgnesid teised suured linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha surud, kuid asjatult. Ta sai aru, et on kaotanud nii rahva toetuse kui sõjaväe toetuse ja kirjutas alla 3.märts 1917 Riigiduuma
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati ...
Venemaa 20 saj. alguses- Venemaa oli impeerium ning kolooniad asusid tema küljes. Neil oli poolabsolutistlik monarhia(isevalitsus).Võimul olid Romanovid(1613-1917) Venemaa oli sekkunud ülemäära maailmasõtta, mille tõttu tekkis riigis majanduslik laos, riigiaparaadi lagunemine ning sotsiaalsete pingete kasv rahva hulgas. Sellele lisandus ebaedu sõjarinnetel ning sõdurite mässumeelsuse kasv. Süvenes usaldamatus tsaarivalitsuse suhtes. Tööjõu-ja toorainepuudus, trantspordi-ja kütusekriisi tõttu oli majandus halvatud.Suuremates linnades võis ees oodata näljamässe. Revolutsioon-Pidi lahendama: talurahva kehva olukorra,valitsemiskorra, Venemaa kui rahvastevangla küsimuse, liigselt sõjaka riigi küsimuse-kuid Revolutsioon ei lahendanud probleeme. Veebruarirevolutsioon- põhiküsimuseks oli võimu küsimus. (3. märts-25. okt. 1917) Algus: kriis oli saavutanud haripunkti. Vallandusid miitingud ja streigid-hullunud ja näljas rahvahulk rüüstas poode. T...
Venemaa 1917 Veebruarirevolutsioon · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi. Tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega kiht. Need, kes olid sõjast väsinud, olid tsaarivõimu vastu seepärast, et tema oli ju sõja alustanud ning need, kes soovisid sõda võiduka lõpuni, ei toetanud tsaari seetõttu, et nn patriootide arvates kukkus sõjapidamine valitsusel halvasti välja. Keisrit ei toetanud ei ametnikkond ega ka ohvitserkond. Tsaarivastast agitatsiooni ei teinud ainult põrandaalused enamlaste rühmad. Kõik liberaalse suunitlusega ajalehed ja suurem osa kõnesid Riigiduumas olid suunatud tsaari vastu. Selline kihutustöö mõjus kõigile rohkem või vähem haritud venelastele ning sõjaraskused ja toiduai...
VENEMAA REVOLUTSIOON JA KODUSÕDA Adamson lk 38 45 Laar lk 55-59/66-71 Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölis...
a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erkondi · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi Välispoliitilised: · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa, mille tulemusel keisrivõim kukutati · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine I maailmasõjas andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused: · toidu ja tarbekaupade puudus. · Nikolai II halb maine · Vägede nõrkus I maailmasõjas · Korruptsioon Sündmused ja muutused venemaal: · Meeleavaldus petrogradis · Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik · Võim ajutisele valitsusele · Tööliste soldatite saadikute nõukogud. Sündmused ja muutused Eestis: · Tallinnas korratused · Esindajaks komissar Jaan Poska · Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13
· sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
28. juuli 1914- 11. november 1918 Inimohvrid ja materiaalsed kahju väikesed, Suured sõjalaagrid, mobilisatsioon-100000 eestlast, Halb mõju majandusele, Halvenes tööjõu kvaliteet: armeesse mobiliseeriti oskustöölisi, Hävisid suurettevõtted, Põllumajanduse hobuste, kariloomade ja põllusaagi rekvisitsioon, polnud võimalik soetada uusipõllutööriistu ega kunstväetist, katkesid maaparandusetööd. Suurematel linnadel näljaoht, Rahvusliku liikumise elav tõuge- organisatsioonid. 3) Veebruarirevolutsioon 1917 Autonoomia Põhjused: puudus kütusest, toiduainete ja tarbekaupa, transpordi süsteem ei töötanud, sõjavägi kaotas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kujunesid äärmuslikud meeleolud Käik: veebruari lõpus Petrogradis toidurahutused kasvasid kiiresti üle kiiresti revolutsiooniks. Mässu maha surujad liitusid rahvaga, Keiser – vabariik, võim ajutiselt valitsuse käes, üritati
· Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale. · Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan. · Venemaa sõjaplaan: kõigepealt lüüa Austra-Ungari ning siis vallutada Budabest ja Viin. 5. Venemaa kokkuvarisemine Veebruarirevolutsioon ja Oktoobipööre. · 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: · Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist.
................... 2 Sotsiaaldemokraatia............................................................................................ 2 Kriis..................................................................................................................... 3 1905. aasta revolutsioon..................................................................................... 3 27. Aasta 1917....................................................................................................... 5 Veebruarirevolutsioon......................................................................................... 5 Autonoomia......................................................................................................... 5 Oktoobripööre..................................................................................................... 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.......................
Landeswehr- loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitsi juhtimisel moodustatud nõukogude võimu vastane relvaüksus Maapäev- Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Autonoomia- osaline iseseisvus, riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus-, valitsemis- ja kohtuasutuste 27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes. 25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia -Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koossei...
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis su...
Peamiselt Vladimiri tõttu oli toimunud ka 1903. aastal lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist, ehkki Lenin väitis tihti nii, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolsevnikeks ja mensevikeks, kusjuures viimase toestuskond oli tunduvalt suurem.4 3 http://www.bbc.co.uk/history/historic_figures/lenin_vladimir.shtml 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin#Tegevus_emigratsioonis Veebruari- ja Oktoorbrirevolutsioon Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 1917. aastal, kuuldes Veebruarirevolutsioonist, hakkas Lenin koheselt otsima võimalusi Venemaale naasmiseks, sest ta elas siis Sveitsis. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, lubades Vladimiril sõita vabalt läbi Saksamaa ning toetades teda rahaliselt. Saksamaal oli ka tagamõte
masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks "Louisitania" uputamine koos 1198 reisiaga). · Sõja lõpp: 1916. aastaks oli Venemaa oma ressursid ammendanud, suurenes rahulolematus tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja
Sõja algus : 1914 puhkenud sõtta ja Saksa-vastasesse propagandasse suhtusid eestlased hästi. Vene riigivõim alustas baltisakslaste vastu suunatud repressioone. Balti erikorda ründas Vene Riigiduuma ja ajakirjandus. Positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid nüüd omavalitsuste ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem ...
Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega. Revolutsiooni tulemusena loobus Nikolai II troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim. Ühe poole moodustasid Ajutine Valitsus ning teisel
Kontrolltöö materjal, peatükid 3640 Peatükk 36 1917. aasta Veebruarirevolutsioon Usk Vene keisririigii püsimisse ei murenenud mitte ainult Eestis. Teravaimaks muutus olukord impeeriumi (kõige euroopalikumas keskuses) pealinnas Petrogradis. Rasputini mõrvamine kõrgaadlike poolt ei teinud olematuks tõsiasja, et Vene vägesid tabas üks lüüasaamine teise järel, et tarbekaupadest valitses suur puudus, et valitsusasutustes lokkas korruptsioon ja et rahvast vaevas üha üksmeelsem sõjatüdimus. 1917. aasta veebruaris puhkesid pealinnas toitlusrahutused, mis kasvasid kiireti üle revolutsiooniks. Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma. Venemaast sai vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga. Praktikas kujunes siiski välja kaksikvõim, sest Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama kõigis tähtsamates keskustes loodud tööliste ja soldatite sa...
Kommunistlik Venemaa http://g1.nh.ee/images/pix/noukogudeliit-punalipp-sirp-ja-vasar-67627964.jpg Sisukord Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Lenin ja Oktoobrirevolutsioon Kodusõda Stalini elulugu Stalini lähikondlased ja poliitika põhijooned Stalini terror Totalitaarse NSVL juhikultuse kujundamise võtted Kultuur ja elustiil Allikad Nikolai II ja Veebruarirevolutsioon Nikolai II Aleksandrovits Romanov (1868-1918) Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Valitsemisaeg lõppes Veebruarirevolutsiooniga (1917) Keiser Nikolai II loobus troonist Vangistati perega Aleksandri paleesse Võim läks Ajutisele Valitsusele Viimane tõi riigi edasise languse http://study.com/academy/lesson/nikolai-ii- as-the-last-emperor-of-russia.html Lenin ja Oktoobrirevolutsioon
Tallinna Arte Gümnaasium Venemaa 1917. aasta revolutsioon Referaat Daniil Kustov Tallinn 2016 Sisukord 1)Sissejuhatus lk-3 2)Veebruarirevolutsioon lk-4 3) Oktoobrirevolutsioon lk-5 4)Tagajäried lk-6 5)Kokkuvõtte lk-7 6)Lisad lk-8 Sissehjuhatus Esimesena toimus 1917. aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris (vkj oktoobris) toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena
Miks Venemaa jaoks lõppes sõda mitte võidu vaid revolutsiooniga Venemaa jaoks lõppes Esimene maailmasõda kaotusega. Pärast kaotust eraldusid venemaast Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. See oli väga suur kaotus Venemaa jaoks. Esimese maailmasõja ajal, täpsemalt 1917. aastal, puhkes Venemaal veebruarirevolutsioon. Veebruarirevolutsiooni alguseks oli mitmeid põhjuseid, mis juba alguse saanud kaugemast minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline reziim oli autokraatia, kuigi Venemaal oli olemas ka parlament, omas see väga vähest tähtsust ja mõjuvõimu ning võis vaid kergelt tsaari tegevuse üle nuriseda. Nikolai II sai kokku väga tihti inimestega, kes olid suurelt vastu riigi reformeerimisele. Ajapikku hakkas aga tekkima ka palju
Eesti maailmasõjas 19141917 I Maailmasõda (19141918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeerumist. (Saksa , Venemaa , Austria ja Türgi). I Maailmasõda on nimetatud ka positsioonisõjaks. Kuna kaitseretked olid tugevamad kui ründerelvad. · Idarindel kaotasid venelased Tannenbergi lahingu 1914.a ja peale seda on Sakasaväed Venemaale ainult pealetungil · 1915.a jõudsid saklased juba Riia linna alla ja oktoobril 1917.a vallutasid Saaremaa ja Hiiumaa. Sõda ja Eesti Eestlast võitles vene poolel u 100 000, kellest u 10 000 hukkusid. Kokkuvõttes sõjas Vene poolel osalemine oli meile kasulik, kuna andis väärtuslikku lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loob...
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused:
oodati vastast. b) Kas eesmärk saavutati? Ei saavutatud - lõppkokkuvõttes võitsid prantslased. Sakslaste kompaniiülemad ning pataljonikomandör olid surnud, laskemoona ja toidu defitsiit. Samuti oli järel vaid 1/5ndik meestest. Sakslased ei suutnud prantslasi võita. Lahingul ei olnud otsest tulemust - sõdivad osapooled jätsid lahinguväljale kokku miljon langenut. 5. 1918-1920 kodusõja intensiivne periood. 1) Veebruarirevolutsioon 26. 02. 1917 2) Oktoobripööre 24. - 25. 10. 1917 3) Veebruarirevolutsioon oli kõige tähtsam, sest see oli ajendiks kõikidele järgnevatele sündmustele. Rahutused kasvasid üle poliitiliseks üldstreigiks ning need suruti jõuga maga: sõjaväe üksused läksid rahva poolele üle, rahvast hakati relvastama. 27. 02 õhtuks oli pealinn ülestõsunud tööliste ja sõdurite käes. 6. Woodrow Wilson - USA president, kes tegi ettepaneku õiglase rahu sõlmimiseks, mis lükati sõdivate poolte poolt tagasi (töötas väljas 14 punkti).
õnnestunud. Rinne stabiliseerus Riia juures. 1916 Verduni lahing, SM ei suutnud Pariisi vallutada. (PR kindral PETAIN ,,PR uhkus ja SM tungis edasi häib!", Pariisi lukk) Somme'i lahing, I korda kasutati lennuväge ja tanke. 1917 Tankirünnak Cambrais linna lähistel. (476 tanki, ING-PR) 17. aprill astus sõtta Veebruarirevolutsioon VM-l, N II USA. kukutati. SM vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa 1918 Märts 1918 VM lahkus I MS-st; SM üldpealetung Läänerindel; SM kurnatud! 29. sept väljus sõjast Bulgaaria, 31. okt väljus sõjast Türgi, 3.november A-U, 3. nov revolutsioon SM-l, W II loobus troonist.
Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
