KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine keelati (Idakristluses on see keelatud tänapäevani). Kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid ja vaimuli...
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaal...
Bütsants ja Varakristlus Vladislav Härm Varakristlus Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees- Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse Sümboolika Kala sümboliseeris Jeesus Kristust Kristuse võimu sümbolid Katakombid Ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid
Apostel Pauluse elu ja tegevus Kõik inimesed on vähemalt midagi apostel Paulusest kuulnud. Kui just täpseid fakte ei teata, siis selge on, et varajases kristluses ta tähtis mees olevat olnud ning Uuest Testamendist saab tema kohta lugeda ka. Paulus on esimesel sajandil elanud Jeesuse järgiatest kõige tuntum just tänu Luuka kirjutatud ,,Apostlite tegudele" ja paljudele tema kirjadele Uuse Testamendis. Esimesi viiteid tema kohta leiabki Apostlite tegude raamatust, mis on jätk Luuka evangeeliumile ning kirja pandud umbes 1. sajandi lõpus. Selle kirjatüki eesmärgiks on näidata, kuidas kristlus levib üle maailma. Raamatu seitsmendas peatükis kohtumegi Paulusega, keda siis veel Sauluse nime all tunti. Räägitakse seal aga hoopis esimesest kristlikust märtrist Stefanosest, kes oma usu pärast kividega surnuks loobiti. Saulus, kes sealsamas viibis, oli tema hukkamise poolt. Pauluse vanemad oli...
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt s...
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik
Ld Pastor - karjane Sakrament /ld sacramentum – püha armuand Kr Euharistia – armulaud Transsubstantsiatsioon – leiva ja veini täielik muundumine Kristuse ihuks ja vereks, kuid väliselt on nad leib ja vein (kreekakatoliikluses ja roomakatoliikluses Konsubstantsiatsioon – leiba ja veini siseneb Püha Vaim, kuid nad jäävad leivaks ja veiniks (enamikus protestantlikes vooludes) Sümbolism – leiba ja veini võetakse Kristuse ristisurma mälestuseks (kalvinismis) Varakristlus kuni 4.sajandini. Uue testamendi kujunemine Roomakatoliiklus – kirikupea on paavst Kreekakatoliiklus (14 autokefaalset ehk oma patriarhidega) kirikut Protestantism – palju voole alates renessansiajast Luterlus (al. 1517) Kalvinism (Johann Calvin) ehk reformeeritud kirik Baptism
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj
· arvati , et tulutoov on tegeleda põllumajandusega. · Kritiseerisid merkantilismi ja kaubanust · füsiokraatia aluseks oli põllumajandus, mida abistab töötlev tööstus Majandusik liberalism: · Esindaja Smith · teooria , et riigi rikkus peitub töös · Oli vaja vaba võitlust ehk konkurentsi · riigi ülesandeks oli inimse töö lihtsustamine. Pilet 6 *Kristluse teke; varakristlus;ristiusu kiriku lõhenemine;Rooma Paavst ja paavstiriigi teke. Kristluse teke, varakristlus: · Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil · Aluse pani sellele Jeesus · 30. aastal hakkas ta usku propageerima · Läks vastuollu Rooma võimudega ja juutidega · 33. aastal löödi ta risti, kus ta suri · ta pani aluse maailma usule Varakristlus: · kristlased oli tõsiusklikud · kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu. katedraal - piiskoplik peakirik, toomkirik...
Varakristlus Kristlus saab alguse meie ajaarvamise algul Palestiinas. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kultuur, kus põimuvad erinevate kultuurida traditsioonid. Seal on jooni Lähis-Ida maadest, Vana-Kreeka kultuurist, Rooma impeerium lagunemise ja Suure rahvasterände perioodist. Esimesed kristlikud kogudused asusid Antiookias. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Ka pühakirja tekstid olid pärit vanast testamendist Juutide pühakirjaks on Vana Testament Kristlaste pühakirjaks on Piibel- mis koosneb: Vanast testamendist- Jumala leping Iisraeli rahvaga Uuest Testamendist- Jumala leping kõikide rahvastega kes usuvad Jeesusesse Kristusse. Esimesed kristlikud kogudused Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias, Väike-Aasias, Egiptuses ja Põhja-Aafrikas. Kloostrikorraldus sündis Süürias Ühise keelena kasutati kreeka keelt Palju oli rahvakeelset laulmist Ro...
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti
vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste. Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid.) 33. -Kuidas suhtus keskajal eesti maarahvas katolikku usku? Mida tähendab ,,külakatoliiklus"? 2p Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid uude usku vaimustusega. Nendel jäid vanad Jumalad, aga sellele lisaksid ka uued - katolikud. Segunes varakristlus Eestis paganlusega - kujunes välja omamoodi külakatoliiklus, mis sai rahvale omaseks.
- Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri - Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju) - Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming) - Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul - Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal - Varakristlus on väga oluline üleminekuetapp antiik-kultuuri ja keskaja vahel KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool - Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil - Religioon tegi võrreldes antiik-ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus - Üldajaloos sai kristlus üleüldiseks religiooniks 5. sajandi alguses ning tänu sellele sai teoks suur murrang inimese mõtlemisviisis - Keskaja saab jaotada stiiliperioodidesse:
Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal ...
sajandist, vaid on koostatud paavsti kantseleis 8. sajandi keskel. · Järeldus oli, et paavstidelt tuleb võtta nende õigustamatu võim. · Ta püstitas ka küsimuse, et miks tuleb Aristotelest austada rohkem kui teisi filosoofe. · Vabastamaks teadust kiriku kontrolli alt, esitas ta seisukoha, et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. · Ta pilkas asketisimi ja tuletas meelde, et varakristlus lubab ka vaimulike abielu. · Ütles, et parem olgu vaimulik ühe naise abikaasa kui paljude armuke. · Piibli üleloomuliku päritolu eitamine. · Nimetas Moosest ja evangeliste lihtsalt ajaloolasteks. · Ta pidi astuma Napolis inkvisitsioonikohtu ette. · Teda päästis halvimast uus paavst Nicolaus 5, kes kutsus ta Rooma enda teenistusse. · Ta sai Nicolaus 5 juures sekretäriks, peale selle Rooma ülikooli professoriks ja veel mitu tulusat ametikohta. · Suri 1457
Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated.
rahvas võiks rikkaks saada. Tekkis seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Enim arendas majandusliku liberalismi Adam Smith 18 sajandi lõpus. Väitis, et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Arvas, et riigi ülesanne ei ole majanduse reguleerimine vaid 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning 2) teete ehitamine. Pilet 6 *Kristuse tekke; varakristlus; ristiusu ja kiriku kujunemine; Rooma paavst ja paavstiriigi teke. Kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid.
nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada
Sellele kirjutati kommentaar gemara. Neid koos hakati nimetama talmudiks (õpetama, õppima). Talmud on kakskeelne, sest misna on heebreakeelne, gemara aga arameakeelne. 7. mai Religioon (religiones, religio) 27 eKr Kultus (cultus) 475 pKr Manilus 270. aastatel pKr Gnoosis 475 pKr Monism kujutab jumalat ebaisikulisena. Juutide vastandumine antiikreligioonile polnud nii rõhutatud kui varakristlus. Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust. Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega
nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9 Alates kristluse sünnist otsis inimene abi ja lohutust kirikust, ta uskus ning püüdis mõista, lootis ja kartis kõikvõimast kõikenägevat, karmi ja halastajat Jumalat. Kristliku õpetuse järgi on kirik inimkooslus, keda ühendab autoriteedi võim. Esimeste kristlaste seisundist tulenes sotsiaalne demokratism: nende hulgas ei olnud vaimulikke ega ilmalikke ameteid, igaüks võis jutlustada või ennustada. Nii vaba inimene kui ka ori olid
Seosetud märksõnad slaididelt: seda analüüsiv ja mõtestav õpetus; vaimolendite erinevus inimesest; seos maise maailmaga; demonoloogia kultuuriline kontekst Demonoloogia teemasid: Lucifer ja Saatan, Maleficium, Daemon familiaris, maagiline lend, metamorfoos, leping Kuna slaidil on 2 nime: Jakob Sprenger (1436-1495) ja Heinrich Institoris (Krämer) (1430-1505) eeldan, et ehk olid nemad need inimesed, kes selle mõiste kasutusele võtsid. Nad kirjutasid mingi teose "Nõiahaamer". Varakristlus võttis selle skeemi ja deemonliku maailma kujutelma üle ja kohandas ümber: deemonites nähti langenud ingleid ja nende kosmilises asupaigas kohta, kuhu nad ülevalt olid langenud. Olles taevast minema kihutatud, püüdvat nad nüüd inimesi eksitada, kõike selleks, et olla austatud nagu jumalad. Varakristlik aeg oli umbes 30. aasta pKr kuni 150. aastani pKr. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi.
Paljuski säilisid kanoonilise õiguse normid sekulariseeritud ilmaliku õiguse normidena või vastureformatsiooni ning valgustuse ajal kehtestatud riiklikes kirikuseadustes. Lõplikult taandus kanoonilise õiguse mõju pärast Prantsuse revolutsiooni ja Ameerika Iseseisvussõda. 18. Kristliku kiriku ja ilmaliku riigi suhete ajalooline areng. I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi a
nõuab etikett ühe või teise külalise tervitamise puhul jms. Kõige olulisem samurai naise kasvatuses oli võtta omaks oma mehe maailmavaade. Tüdrukute kasvatus eeldas nende üldist ettevalmistust eluks mehe kodus. Jaapani teater oli jaapani linlase arvestatav kasvataja, näidates ja tutvustades talle nii iidsete kangelaste väärikat elu, võitlust ja surma kui ka igapäevaelus äratuntavaid probleeme ja personaaze. KESKAEG. VARAKRISTLUS 10 Polnud veel teoreetilist pedagoogikat, olid kasutada vaid üksikute kirikuautoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kasvandikele esitavatest nõudmistes ja õpetuse kirjeldused. Peamine hool laste kõlbelise kasvatamise eest lasus emal, kuna isa aja võtavad reisid ja muud ühiskondlikud ülesanded. Uute väärtustena hakkavad domineerima kloostrite õpetavad väärtused. Seitsmeks vooruseks peetakse usku,
• Kirjalike tõendite väärtustamine • Süüdistaja (akusatoorne menetlus) • Ülestunnistus kui süütõend (piinamine) • Kaks kokkulangevat tunnistust • Eesmärk tõe väljaselgitamine (mitte kokkulepe nagu varem) • Inkvisitsioon (küsitlus) • Dokumenteerimine, tasemel haldus Kiriku ja ilmaliku riigi suhe • I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) • II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) • III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg) • IV - kirik kui vaimulik võim vastandab end ilmalikule, päästab hingi, kuid ei oma otsest võimuambitsiooni (reformatsioon) • V . Riik ühendab kõiki kodanikke, pole eriõigusi
seedrit, tamme, vahtrapuud. Kergeid laudu valmistati pronksist, sidrunipuust ja ka hõbedast. Pronksist olid mitmed istmed, kolmjalad. Osati valmistada vineeri, millega kaeti odavamatest puusortidest valmistatud mööblit. Mööbel oli tihti üle värvitud või kaunistatud nikerduste, pronksivalust ilustuste, intarsia või kullatisega. Aatriumis paiknevad paraadlauad olid enamasti marmorist. VARAKRISTLUS. Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast alates saab kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Kristlus oli selleks ajaks eksisteerinud juba üle kolme aastasaja. Rooma riigi äärealadel I saj tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui lääne suunas, jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna – Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega.
toetudes keelelisele ja paleograafilisele analüüsile, geograafilistele teadmistele, tõestas Valla, et see on võltsing ja ei ole koostatud mitte 4. vaid 8. saj. paavsti kantseleis, järeldus paavstidelt tuleb võtta nende õigustamatu võim; tahtis vabastada teadust kiriku kontrolli alt, seisukoht, et filosoofia ja teoloogia ei ole omavahel seotud; pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas vaimulike abielu; eitas Piibli üleloomulikku päritolu; inkvisitsioonikohtus, teda päästis uus paavst Nicolaus V, kutsus ta Rooma oma teenistusse, oli seal sekretär, Rooma ülikooli professor Rotterdami Erasmus 1466-1536, Madalamaadest, antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat, Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina
Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta keha , selle poolest erineb varakristlik kunst antiikkunstist. Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. 20 Varakristlus MÕISTED, TERMINID katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessansis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides
annaabi.ee 
