2

doc

Tuuma- ja termotuumareaktsioonid

http://www.abiks.pri.ee TUUMAREAKTOR Reaktsiooni kiirust reguleeritakse reguleerimisvarrastega, mis neelavad neutroneid, nt kaadium või boor. Reaktoris on torustik, milles tsirkuleeritav vesi (või Na) kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Et neutronid ei väljuks reaktorist on see kaitsdud raudbetooniga. Välja juhitud veeuar või vedel Na soojendab omakorda aurugeneraatoris teise süsteemi vett, mis aurustub > paneb käima turbiini, mis paneb omakorda käima generaatori. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neelamist 235U poolt. Selleks tuleb vähendada neutronite kasutut neeldumist 238Us. Kui aga neutroneid kiiresti aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb. Aeglustajaks sobib grafiit ja deuteerium TUUMAPOMM Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikese...

Füüsika → Füüsika

154 allalaadimist

2

odt

Füüsika mõisteid, relatiivsusteooriast jm

(A=Z+N) isotoop- erineva prootonite ja neutronite termotuumareaktsioon: tuumareaktsioon, kus arvutdega tuum/aatom kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures nukleon- selle hulka kuuluvad prootonid ja tekivad raskemad aatomid. neutoronid Termotuumapomm: e. Vesinikupomm, tuumajõud e. Tugev jõud e. Tugev vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade vastastikmõju- mis mõjuvad prootonite ja lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine. neutoronite vahel ühteviisi tõmbuvalt. termotuumareaktsiooni etapid: Seosenergia- energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada

Füüsika → Füüsika

13 allalaadimist

1

doc

Füüsika – Tuumafüüsika

tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus. Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Termotuumakütust (LiD) saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades niiviisi pommi võimsust. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Selle tekitamiseks on vaja ületada jõud nende osakeste vahel, mis toimub temperatuuril 10 8°C. A

Füüsika → Füüsika

341 allalaadimist

3

docx

Tuumafüüsika konspekt

Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel, nim ahelreaktsiooniks. Keemiliste reaktsioonide puhul oleks ahelreaktsioon näiteks lõkke põlemine, sest põlemisel tekkinud soojus süütab üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahva...

Füüsika → Füüsika

62 allalaadimist

11

odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018  Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad  Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16.

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

2

odt

Tuumaenergia test

olemasolu korral? a. Vaba neutroni olemasolu. b. Väga suur soojushulk. c. Aine kogus peab ületama kriitilise massi piiri. 4. Missugustes piirkondades on tuumareaktsioonides võimalik kätte saada kõige rohkem energiat? a. Raskete tuumade ühinemisel ja kergete tuumade lagunemisel. b. Kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustumisel. 5. Mida on kujutatud joonisel? a. Tuumareaktor. b. Tuumapomm. c. Termotuumapomm. 6. Mille poolest erinevad ühe ja sama keemilise elemendi isotoopide massiarv teise sama elemendi isotoobi massiarvust. a. Nad erinevad prootonite arvu poolest. b. Nad erinevad neutronite arvu poolest. 7. Mida kujutab endast β-kiirgus? a. Heeliumi aatomi tuuma. b. Elektronide voogu. c. Neutronit. 8. Mida on kujutatud joonisel? a. Kergete tuumade ühinemist. b. Termotuumareaktsiooni toimumist. c. Ahelreaktsiooni toimumist. 9. Mis põhjustab radioaktiivsust? a

Füüsika → Füüsika

17 allalaadimist

7

ppt

Tuumapomm

Tuumapommid Tuumapomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium-deuteriidi. Tuumapommi ehitus  Tuumapommi ajaloost 1945. aastal testiti maal esimest korda tuumapommi. See plahvatas USAs New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945...

Füüsika → Füüsika

44 allalaadimist

12

pptx

Raskete tuumade lõhustumine, ahelreaktsioon

Tuumapommi ajalugu Aatomi- ehk tuumapommi leiutasid USA-s teadlased, keda juhtis füüsik Robert Oppenheimar, ning see valmis 1945. aastal. Kasutatud ainult kahel korral 1963. aastal sõlmiti leping tuumakatsete keelustamiseks atmosfääris, kosmoses ja vee all. 1990. aastaks oli selle lepinguga ühinenud 113 riiki, kuid nende hulgas ei olnud tuumarelvi omavat Hiinat ja Prantsusmaad. Tuumapomm Tuumapomme on kahte erinevat liiki: aatompomm ehk tuumapomm. Vesinikpomm ehk termotuumapomm. Nii aatomi, kui ka vesinikpommide hävitustegurid on praktiliselt hetkeliselt leviv valguskiirgus, mis tekitab tulekahjusid, seejärel väga tugeva purustava lööklaine ja lõpuks kõike elavat hävitav radioaktiivne kiirgus. Tuumareaktorid on kiirgusohtlikud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Füüsika → Füüsika

20 allalaadimist

2

rtf

Milles seisnes külm sõda?

Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelvad, mille kasutamine põhjustab palju purustusi, nt tuuma-, keemia-ja bioloogilised relvad. SElleks et relvi täiustada, kasutasid mõlemad pooled tohutult ressursse. 1945. aastal võeti USA-s kasutusele tuumapommid ja mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm. Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailamasõda esimest. Hukkunuteks olid enamasti tsiviilisikud ja surmade arv ulatus mitmekümne miljonini. Sõja pärast pidid paljud inimesed kodudest ka lahkuma. NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed.

Ajalugu → Ajalugu

20 allalaadimist

3

doc

Vesinikupomm

Vesinikupomm Vesinikupomm, ehk termotuumapomm on suurima ja tugevaima löögijõuga pomm, mille on inimene kokku pannud.Tänapäeval on vesinikupommi katsetused keelatud. Siiski on neid varem mitmel pool tehtud. Novaja Zemlja elanikkonna enamiku moodustavad sõjaväelased: saartel on Venemaa tuumapolügoon. Suur osa saartest on radioaktiivselt saastatud: alates 1950ndatest lõhati seal Nõukogude tuumapomme ja 1961 maailma suurim vesinikupomm. Pärast tuumakatsetuste keelustamist atmosfääris lõhati pomme maa-alustes

Füüsika → Füüsika

135 allalaadimist

3

docx

KORDAMINE FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖKS „TUUMAFÜÜSIKA“

tütartuumast kahe aatominumbri võrra Varjestamine Paber Plekktahvel, 3 mm 10 cm pliid või 0,5 m foolium) betooni Termotuumareaksiooni toimumiseks on vaja suurt rõhku ja kõrget temperatuuri. Termotuumareaksiooni käigus liituvad kergemad tuumad raskemateks tuumadeks. Termotuumireaksiooni tähtsus: · Termotuumapomm · Tähed · Päika Tuumafüüsika rakendused: · Tuumapomm · Tuumareaktor · Energia tootmine · Radioktiivse süsiniku meetod vanuse määramiseks · Desinfitseerimine meditsiinis

Füüsika → Füüsika

20 allalaadimist

16

pptx

TUUMAPOMMI EHITUS

TUUMAPOMM Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium, XII.KL Tuumapommi ehitus: MIS ON TUUMAPOMM? On suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi. Tänapäevastes pommides kasutatakse liitium deuteriidi. Esimese vesinikupommi plahvatus 1. novembril 1952. aastal Muutke teksti laade Teine tase ...

Füüsika → Füüsika

22 allalaadimist

6

rtf

KÜLM SÕDA JA KRIISID NING SÕJAKOLDED

1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist

Ajalugu → Ajalugu

86 allalaadimist

2

doc

II maailmasõda

mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid,

Ajalugu → Ajalugu

92 allalaadimist

2

docx

Tuumafüüsika

Erinevalt tuumareaktsioonidest ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi 17) Tuumareaktsiooni liigid ? 18) Kuidas toimub ahelreaktsioon ? Ahelreaktsiooni toimumiseks peab lõhustuv materjal (ehk tuumkütus) ületama kriitilise massi. Sellisel juhul piisab ühest spontaansest tuumalõhustumisest, et vallandada ahelreaktsioon. 19) Milline suurus kirjeldab reaktsiooni kulgemist ? 20) Mis põhimõttel toimib tuumapomm?  Termotuumapomm ehk vesinikupomm. Selle südamikus on tavaline lõhustumis-tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitabki termotuumareaktsiooni. 21) Nimeta tuumareaktori põhiosad ja nende ülessanded reaktoris tuumareaktor, aatomireaktor, seade, millega on võimalik tekitada juhitavat aatomituumade lõhustumist. Põhiosad on tuumkütus, neutronite aeglusti (raske vesi, grafiit), soojuskandja (vesi, vedel naatrium) ja juhtvardad.

Füüsika → Füüsika

6 allalaadimist

17

ppt

Tuumapommid

tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. · Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist.  Vesinikpomm · Vesinikpomm ehk termotuumapomm on massihävitusrelv. · Sarnaneb aatompommiga · Aatompommis toimub raskete tuumade lagunemine. · vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade lagunemisele ka kergete tuumade ühinemine. · 16. juuli 1945, mil USA-s New Mexico osariigi kõrbes katsetati esimest tuumapommi. · Eksistentsi lõpp. · Tuumarelvade vähendamise lepped. · Ohustab Maa tulevikku oma koguse tõttu.  Ajalugu · Tuumarelva hakati looma Teise maailmasõja ajal

Füüsika → Füüsika

27 allalaadimist

4

pdf

Külm sõda oli suurim vastasseis

Külm​ ​sõda​ ​oli​ ​suurim​ ​vastasseis Teises​ ​maailmasõjas​ ​võitlesid​ ​NSV​ ​Liit​ ​ja​ ​USA​ ​üheskoos​ ​Saksamaa​ ​ning​ ​Jaapani​ ​vastu,​ ​neil olid​ ​ühised​ ​vastased​ ​aga​ ​peale​ ​Teist​ ​maailmasõda​ ​said​ ​need​ ​kaks​ ​üliriiki​ ​rivaalideks​ ​ja​ ​lõpuks vaenlasteks.​ ​Nii​ ​kujuneski​ ​konflikt​ ​Ida​ ​ja​ ​Lääne​ ​vahel,​ ​mida​ ​hakati​ ​kutsuma​ ​külmaks​ ​sõjaks. Külmaks​ ​sõjaks​ ​võib​ ​nimetada​ ​sõda,​ ​kus​ ​puudub​ ​otsene​ ​relvakonflikt,​ ​piirdutakse​ m ​ ajandusliku, poliitilise​ ​ja​ ​l​uuretegevusega​ ​üksteise​ ​vastu. Peale​ ​teist​ ​maailmasõda​ ​kartsid​ ​mõlemad​ ​pooled​ ​vastase​ ​võimalikku​ ​rünnakut​ ​ning​ ​mõlemad pooled​ ​üritasid​ ​vastast​ ​hirmu​ ​all​ ​hoida.​ ​Toimus​ ​võidurelvastumine,​ ​lisaks​ ​tavarelvastuse massilisele​ ​suurendamisele,​ ​võeti​ ​1945.​ ​aastal​ ​Ameerikas​ ​kasutusele​ ​esimene​ ​tuumapomm, peagi​ ​oli​ ​ka​ ​NSV​ ​selle​ ​pommiga​ ​tuttav.​ ​Mõni​ ​aasta...

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

2

docx

Ajaloo kordamisküsimused

Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esi...

Ajalugu → Ajalugu

5 allalaadimist

2

docx

NSV liit - ülevaade

Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed mis ühendasid lääne saksamaad berliiniga(berliini blokaad) see ei andnud moskvale tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. 1949 Saksamaa lõhenes, külmsõda sai hoo sisse. Võidurelvastumine: USA-s võeti 1945. aastal kasutusele tuumapomm, 1949 katsetati ka NSV Liidus. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV liidus veelgi võimsam vesiniku ehk termotuumapomm. Külmasõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950 aastal hakati NSV liidu tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, veidi hiljem ka USA-s. 1980. Aastal alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist, see plaan jäi siiski teostamata. 1950-60. Võtsid tuuamarelva kasutusele Sbr, Pr kui ka Hiina. Nii USA-s kui NSV liidus eraldati relvade tootmiseks tohutuid raha summasid mida oleks võinud kasutada elu järje parandamiseks.

Ajalugu → Ajalugu

14 allalaadimist

4

pdf

Maailm pärast II maailmasõda

valdkondi Osapooled- Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel Valdkonnad- Ajaline piir- Milles seisnes võidurelvastumine? (tuua ka näiteid­ õp. lk. 14). Võidurelvastumine- riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, sellega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse

Ajalugu → Ajalugu

16 allalaadimist

2

doc

Tuumafüüsika

1.Tuuma ehitus.nukleon. Tuum: *on kerataoline keha aatomi keskmes,mille ümber tiirlevad elektronid *mõõtmed 10- 15 m *koosneb prootonitest ja neutronitest *nukleon on prootoni ja neutroni ühisnimetus *prootonil positiivne laeng *neutron on elektriliselt neutraalne tuuma osake Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioakti...

Füüsika → Füüsika

88 allalaadimist

1

docx

Füüsika 12.klassile

Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...

Füüsika → Füüsika

8 allalaadimist

2

doc

Tuumafüüsika

Toimub juhitamatu ahelreaktsioon. Kaks alla kriitilise massi uraani tükki, lõhkeaine plahvatus tekitab ahelreaktsiooni. Radioaktiivsus,lööklaine, valguskiirgus 15. Tuumareaktor, tema põhiosad ja nende ülesanne? Seade, kus toimub juhitav ahelreaktsioon. Osad: peegeldi,kaitse,aeglusti,vardad. Peegeldi-peegeldab neutronid tagasi ainesse. Kaitse.kaitseb radioaktiivse kiirguse eest. Aeglusti-vähendab neutronite kiirust. Vardad- ahelreaktsiooni juhtimiseks, peatamiseks. 16. Termotuumapomm: ehitus? Toimub plahvatuslik termotuumareaktsioon. Kütuseks on liitium-deuteriid:LiD, mis kujutab endast tahket ainet. Termotuumareaktsiooni selles paneb tööle tuumapomm. 17. Mis on sünteesireaktsioonid - termotuumareaktsioon, näide loodusest? Termotuumareaktsioon on kergete tuumade ühinemine kõrgetel temperatuuridel. 2 2 4 1 H + 1 H = 2 He + energia. Praktikas raske teostada- vaja kõrget temperatuuri. Looduses: toimub tähtedes. Elu maal võlgneb

Füüsika → Füüsika

54 allalaadimist

2

doc

Aatom

ahelreaktsiooni.Soojuskanda-selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus

Füüsika → Füüsika

100 allalaadimist

2

doc

Aatom

ahelreaktsiooni.Soojuskanda-selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus

Füüsika → Füüsika

6 allalaadimist

2

docx

II maailmasõja kriisid

kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabarrik(Saksa DV). 2. Külma sõja kriisid ja sõjad: Võidurelvastumine - riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide sutes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. USAs võeti 1945 kasutusele tuumapomm, 1949 Nõukogude esimene tuumapomm, mõni aasta hiljem mõlemas vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid, veidi hiljem ka USAs. vastaseis Euroopas-Berliini müür- 1958. nõuti, et lääneriigid viiks oma väed Lääne- Berliinist ära ja astuksid SDVga läbirääkimistesse. Järgnes vastastikune diplomaatiliste nootide vahetus paari aasta jooksul. 13.augustil 1961 püstitati Berliini müür ­ Lääne-

Ajalugu → 9.klass ajalugu

8 allalaadimist

3

doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

Kordamisküsimused ­ tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel ­ aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel ­ keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa....

Füüsika → Füüsika

395 allalaadimist

3

doc

Tuumafüüsika

1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel ­ aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel ­ keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite ­ kvantide kaupa. 3. Millistest osakestest koosne...

Füüsika → Füüsika

35 allalaadimist

2

doc

Maailm pärast II maailmasõda

1949 mais Saksamaa lõhenes: Lääne- Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV) Külma sõja valdkonnad 1)Võidurelvastumine Võidurelvastumise eesmärk oli massihävitusrelvade täiustamine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku rünnakut, üritati hoida ka vastaspoolt hirmus. Nii NSV Liidus kui ka USAs võeti kasutusele tuumapomm, termotuumapomm. Nii NSV Liidus kui ka USA-s astui valmistama kontinentidevahelisi rakette. Raketid varustati jagunevate lõhkepeadega. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid,kahurid,lennukid. Kosmose relvastumine ja vallutamise plaanid nii NSV-l kui USAl. Tagajärg: relvi oli ülemõistuse palju, raha kulutati palju 2)Vastasseis Euroopas Eesmärk: Poliitilise ülekaalu saavutamine Euroopas.Kriisid Euroopa pinnal(nt Berliini blokaad)NSV Liit

Ajalugu → Ajalugu

63 allalaadimist

3

docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel ...

Ajalugu → Ajalugu

10 allalaadimist

8

doc

Massihävitusrelvad

et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke.(wiki 1) 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed Tuumapommi on kasutatud kõigest kaks korda. 1945. aastal heideti nad Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile. Pommid olid niivõrd mõjusad, et Jaapan, kellel varem polnud mõtteski

Ajalugu → Ajalugu

42 allalaadimist

1

docx

Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria - mõisted

Tuumafüüsika ja relatiivsusteooria Tuuma mõõtmed ­ tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist, tuuma läbimõõt on umbes 10 -15 m. Prooton - positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk järjekorranumber ehk laenguarv) määrab elemendi tuumalaengu ja on võrdne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tähtsaim osake, tähistatakse tähega Z. Neutron - elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil võib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tähistatakse tähega N. Suure läbitungimisvõimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks. Massiarv ­ prootonite ja neutronite koguarv tuumas. Tähistatakse tähega A. Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas ühesugune arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Prootoneid ja neutroneid nimetatakse...

Füüsika → Füüsika

29 allalaadimist

8

docx

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

Kinni hoiab paks pliiplaat või betoon. · Tuumapomm ja reaktor Tuumapomm on pomm kus energia vabaneb aatomituumade plahvatuslikult kiirel lõhustumisel, tuumapommis kasutatakse reaktoreid- seal toimuvad pidevalt tuumareaktsioonid. · Isotoop ­ Aine/elemendi teisend, kus on tuumas sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid ja seega on massiarv erinev. · Poolestusaeg Poolestusaeg on aeg mille jooksul pooled antud isotoobi tuumadest lagunevad. · Termotuumapomm ­ massihävitusrelv, mis sarnaneb aatompommiga. Tuumade lõhustumisel saadakse vajalik temperatuur ja selle tulemusena vabandeb energia. · Kus kasutatakse tuumafüüsikat? ­ Tuumafüüsikat kasutatakse kasutatakse tuumaenergia tootmise ja tuumapommide valmistamise juures, arheoloogias orgaanilise objekti vanuse määramise juures ja meditsiinis. · Kiirguse ühikud, mõõtja ­ Radioaktiivsuse mõõtmisel kasutatakse erinevaid mõõtühikuid:  a.1

Füüsika → Füüsika

21 allalaadimist

16

pptx

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

kosmoseteadus Paljude tuumakatsetuste tõttu on paljud kohad saastunud ja radiatsiooni tõttu on maailmas rohkem vähki ja väärarenguid  Huvitavat NSVLi ja USA tuumarelvade Koguhulk aatatest 19452005 Esimene tuumarelv loodi USA poolt 1945. aastal. NSVL sai sellega hakkama 1949. a Maailma 1. tuumapommi võimsus võrdus 20 000tonni TNTga. Esimene termotuumapomm võrdus aga 10 000 000tonni TNTga  Seos võidurelvastumise ja JFK vahel Kennedy oli võidurelvastumise suhtelises alguses USA president ja mängis suurt rolli selles Ta oli küll tuumarelvade ja muu taolise vastu, aga ta prioriteet oli oma rahvast kaitsta ja ta ei tahtnud liiga heldelt külma sõda võtta Ta suutis hoida ära III maailmasõja  Kasutatud kirjandus ja materjal http://www.google.ee/imgres

Ajalugu → Ajalugu

29 allalaadimist

8

doc

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud

RELATIIVSUSTEOORIAD ERIRELATIIVSUSTOORIA ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA peamiselt LIIKUMISE KOHTA LIIKUMINE+GRAVITATSIOON (kiirus)v<>C(valguskiirus) Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents.auk valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks- kaksikute paradoks kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks Ei kehti meie matemaatika- nurkade liitmine teistsugune nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki-valg.-> mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv ruumikõv. Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt Aja dilatatsioon- Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks) Pikkuse kontraktsioon-valguskiirusele läheneval kiirusel liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(...

Füüsika → Füüsika

64 allalaadimist

6

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi v...

Ajalugu → Ajalugu

260 allalaadimist

8

doc

Jossif Stalini elulugu

Stalin lasi käest võimaluse jätkata sõjaaegsel progressiivsemal kursil ning loobufa formaalse plaanimajanduse kõige karjuvamatest ebakohtadest. Oli ka positiivsust. Nagu 1930. aastatelgi, jätkas Stalin Nõukogude Liitu kujundamist üliriigiks. Suures rahavood suunati tuumatehnika arendamisse sõjalise eesmärgiga. 1949. aastaks oli Nõukogude Liidul olemas aatomi- e. tuumapomm ja 1951 aastaks ka vesiniku- e. termotuumapomm. 1950. aastaks teatati, et kõik neljanda viisaastaku plaani näitajad on ületatud ja tööstuse koguvõimsus on tunduvalt üle 1940. aasta taseme. Kuid puudused olid sama ilmsed nagu 1930. aastatelgiasketööstust eelistades oli nõukogude tarbija endiselt ära unustatud. Töötajate olukord oli samuti väga troostitu. Töönädala minimaalpikkus oli 48 tundi, töölistel polnud võimalik valida tööd või vahetada elupaika, tootmisdistsipliin oli endiselt karm, palka maksti tükitöö alusel

Ajalugu → Ajalugu

123 allalaadimist

5

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. NSVL kuulus ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), USAl oli tollase maailma kõige võimsam relv ­ tuumapomm. NSVL luurel õnnestus varastada tuumapommiga seotud salajased dokumendid, 1949 valmis ka NSVL esimene tuumapomm. 1952. Aastal katsetas USA võimsamat relva ­ vesinik- ehk termotuumapomm, seda sama katsetas ka NSVL. Algselt mõeldi tuumapomme kohale toimetada lennukitega, kuid hiljem hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Nende relvadega likvideeris NSVL oma mahajäämise tuumarelvastuses, USA jäi kunagisest edumaast ilma. Tuumarelvade olemasolu seadis maailma hävimiseohtu, aga samas hoidis nende olemasolu ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 13.Kriisid külma sõja ajal Berliini blokaad (24.juuni 1948 ­ 12

Ajalugu → Ajalugu

234 allalaadimist

25

doc

Plahvatused kodustes tingimustes

plutooniumist vmt. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. [6, 9] Joonis 3. Tuumapomm [19]. Vesinikupomm ehk termotuumapomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik (H2) ja liitium (Li). Liitium muutub kõrge temperatuuri toimel vesinikuks (H3). Vesinikud hakkavad kõrge temperatuuri pärast kiiresti liikuma, ületades prootonite vahelist tõukejõu, ning põrkuvad ja moodustavad heeliumituuma. Ülejäänud neutronid kiiratakse ära koos suure hulga energiaga. [10]

Keemia → Keemia

97 allalaadimist

13

doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Linnuteena Väljaspool meie Galaktikat esineb hulgaliselt analoogseid tähesüsteeme e. galaktikaid milledel võib olla spiraalne, ellipsoidne või hoopiski korrapäratu kuju (Andromeeda tähesüsteem e. udukogu, Krabi udukogu jne). Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. Päike ­ koosneb 70% H ja 28% He ning ~2% muudest elementidest. Päike on sisuliselt pidevalt tegutsev termotuumapomm, kus vesinik "põleb" heeliumiks. Päike moodustab 99,85 % kogu Päikesesüsteemi massist Planeedid jagunevad kahte gruppi: (1) Maa tüüpi planeedid ja (2) Jupiteri tüüpi hiidplaneedid 1) Maa tüüpi planeedid e. ka siseplaneedid on väikesed suure tihedusega ning koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S vähesel hulgal gaase nagu H ja He ). 2) Jupiteri tüüpi e. välisplaneedid ­ suuremõõtmelised väikese tihedusega ning

Füüsika → Füüsika

51 allalaadimist

15

doc

Keemia eksami kordamisküsimused

Mass ja energia. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu ­ see on on üks aine ehituse mõistatustest. (Bosonid ­ Higginsi boson). Iga aine püüdleb Maa tsentri suunas. Albert Einsten 1879 ­ 1955 ­ juba (!) 1905 aastal väitis, et ka energial on mass ­ seetõttu kaldub ka kiirgus (energia) massi suunas ­ maailm ei ole lineaarne, vaid deformeeritud. Energia ja massi seos: 2 E = mc , Energia joulides, mass kilogrammides ja valgus kiirus meetrit sekundis ­ 8 2,9979 × 10 , ehk ligikaudu 300 000 km/sec. SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd Mool ja kordsete suhete seadus. Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on oluline keemiaseadus. See väidab, et kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu keem...

Keemia → Keemia

36 allalaadimist

26

doc

Füüsika 12kl astronoomia

ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on võimalik lõhustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumakütuseid). Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; mitu suurusjärku rohkem kui tavalise lõhkeaine plahvatusel. Näiteks tänapäeva termotuumapomm, mis kaalub umbes üks tonn, vabastab lõhkedes energia, mis on võrdne umbes miljoni tonni tavalõhkeaine plahvatusega. Tuumapomme loetakse massihävitusrelvadeks ning nende kasutamise tõkestamine on tänapäeva rahvusvahelise poliitika üks peaeesmärke. Tuumapommi ülesehitus Tavalise (tuumalõhustumisel põhineva) tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. Esimeste tuumapommide tuumkütuseks kasutati ka uraan-235,

Füüsika → Füüsika

99 allalaadimist

83

doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu

Füüsika → Füüsika

214 allalaadimist

83

doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

a. ka Jaapani vastu kasutati. Pärast seda algas kogu maailmas võidurelvastumise periood. Sõjas võidu saavutanud liitlased USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liit arendasid intensiivselt tuumatehnoloogiat, suunates selleks kolossaalseid rahalisi ja majanduslikke vahendeid. Vähem kui 20 aastaga loodi lisaks olemasolevale aatomipommile (võimsus 20 - 100 kilotonni trotüüliekvivalendis) nii vesinikupomm (1 - 10 megatonni) kui kolmekihiline termotuumapomm (kuni gigatonnini ulatuva võimsusega). Tuumarelva tootmiseks vajaliku plutooniumi valmistamiseks loodi hulganisti nn. paljundavaid reaktoreid, kus lisaks uraan-235 lagunemisele toimub uraan-238 muundumine plutooniumiks. Et viimaste jahutamisel vabaneb energia, on need enamikus arvel "elektrijaamadena". Tuumatehnoloogia kujutab endast ulatuslikku kompleksi alates maagi kaevandamisest ja rikastamisest (Sillamäe!) kuni jäätmete utiliseerimiseni. Praegu

Füüsika → Füüsika

140 allalaadimist

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

reaktsioonil vabaneb. Probleeme on ka sellise kuuma keskkonna, plasma hoidmisega. Termotuuma reaktsioon oleks inimkonnale kasulik, sest deuteeriumi varud on maailmameres väga suured. Reaktsioonil ei teki ka keskkonda saastavaid jääkprodukte. Eeltoodust lähtudes on inimesed välja mõelnud kaht liiki tuumapomme. Esimesena leiutati aatompomm, kus toimub raskete tuumade lagunemine. Sellest pommist palju võimsam on termotuumapomm (vesinikupomm), kus kasutatakse kergete tuumade sünteesi. Selle käivitamiseks vajalik energia saadakse aatomipommi plahvatamisega. 8 Vt jaotist 9.4. Tuumareaktsioonid 26 6. Staatika kui liikumise erijuht Paigalseisu võib vaadelda kui liikumise erijuhtu (ka raha puudumine kontol on ikkagi kontoseis). Paigalseis saab tekkida siis, kui kõikide kehale mõjuvate jõudude summa on võrdne nulliga

Füüsika → Füüsikaline maailmapilt

72 allalaadimist