50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LisannP
Õppematerjali autor
Tuumapommid Tuumapomm Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid ehk vesinikupommid, neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Tuumapommi käivitamiseks on vajalik kriitilise massi olemasolu, muidu lendab enamus lõhustumisel tekkinud neutroneid ainest minema. Kriitilise massi vähendamiseks kasutatakse berülliumist neutronpeegleid. Termotuumapomm Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumis- tuumapomm. Selle lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Esimese vesinikpommi juures kasutati veeldatud deuteeriumi.
· Neutronpommi puhul on tegemist väikese lõhkejõuga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit- pommi eesmärk ongi võimalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. · Kombineeritud tuumarelvade puhul võimendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumalõhustumisega, mille käivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid. Ülesehitus · Tavalise tuumapommi puhul kasutatakse tuumkütusena tavaliselt plutoonium-239. · Uraan-235(esimesed pommid) · Tuumapommis olev tuumakütus tuleb pommi plahvatamiseks viia üle ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi. · Määrab ära kütuse koguse, mis on vaja, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni. · Tuumapommides kasutatavad neutronpeeglid tehakse paari cm paksusest berülliumi kihist. Vesinikpomm
neutronpeegleid. Ilma neutronpeeglita kriitiline mass on 11kg. Be neutronpeeglitega minimaalne kriitiline mass on 190g. Neutroneid peegeldab paari cm paksune Be kiht, mitte aga BE välispind nagu tavalisel peeglil. Ahelreaksiooni käivitamiseks kasutatakse implosiooni(sissepoole suunatud tugevat plahvatust). Implosioon muudab alakriitilise massi hetkeks ülekriitiliseks. Implosioon tekitatakse 3296 väikse läätsekujulise tavalähkeaine tüki üheaegse plahvatusega kerakujulise tuumapommi pinnal. Implosiooni käigus surutakse 239Pu hetkeliselt igast suunast ühtlaselt kokku, kriitiline mass väheneb ja algab lõhustumise ahelreaktsioon. Neutronpeegli ja implosiooni koos kasutamisel on saadud 239Pu kriitiliseks massiks 50g! Neutronkahur annab implosiooni tipphetkel tohutu hulga neutroneid, mis kiirendab oluliselt lõhustumise ahelreaktsiooni. Kuna implosioon kestab vaid sekundi murdosa, on neutronkahur ülimalt oluline saavutamaks efektiivset tuumapommi.
Tuumapomm Aatompomm · Tuumapomm ehk aatompomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. · Aatompommis kasutatakse U-235 ja Pu-239. Tuumapommis on kaks vastastikku asetatud, aga teineteisest eraldatud radioaktiivse aine (Uraan või Plutoonium) poolkera. Kummagi poolkera mass on napilt alla kriitilise massi (kriitiline mass on mass millest alates algab tuumade lõhustumise ahelreaktsioon). Tuumapommi käivitamisel lükatakse poolkerad plahvatusega teineteise vastu ja algab ahelreaktsioon ehk tuumaplahvatus. Tuumaplahvatus - kontrollimatu ahelreaktsioon kus vabad neutronid tungivad raskemate ainete tuumadesse, purustavad need vabastades tuuma seoseenergia ning muudavad raskemad ained kergemateks. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivkiirgus. Tuumareaktsiooniga käib kaasas radioaktiivne kiirgus ja plahvatus paiskab laiali
Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Tuumapommi sünd ja areng USA-s................................................................................3 2. Tuumapommi sünd ja areng NSV Liidus....................................................................... 5 3. tuumarelva ülesehitus......................................................................................................7 4. tuumareaktsioon..............................................................................................................8 5. tuumariigid.....................................................................................................................
arv (näiteks 57Fe, 238U, 3He). Erandeid sellele tähistamisele on kaks: · Vesiniku isotoopidel on erinimetused: prootium (vesinik-1), deuteerium (vesinik-2) ja triitium (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole. · Radioaktiivsetes ridades olevatel isotoopidel on erinimetused. Isotoopide keemilised omadused on sarnased, kuna elektronkatete ehitus on ühesugune. Isotoopide füüsikalised omadused on aga erinevad, eriti väikese järjenumbriga elementidel. Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid (radioaktiivseid) ning looduslikke ja tehislikke isotoope. Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole ja lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks. Looduses esinevad elemendid enamasti isotoopide segudena. Tehislikult on tuumareaktsioonide abil saadud peaaegu kõikide elementide isotoope 8
Avogadro seadus ja Avogadro arv. Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Kindlalt temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. Näiteks normaalrõhul on null kraadi Celsiuse juures meelevaldse gaasi ühe mooli ruumala 22,421 liitrit. 1 Aatomi ehitus ja sellest tulenevad ainete ning molekulide omadused. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10 -27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m (ehk üks ongström)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid