mitteküllaldane enesevalitsemine. Toome näite : Kui koleerik jääb teatrisse hiljaks, hakkab ta piletikontrolöriga vaidlema, et teatri kell on ees ning, et kui ta siseneb teatrisaali ei sega ta sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist
Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte
afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse häälega, liigutused vaoshoitud, väljendusvaese miimikaga. Melanhoolset tüüpi inimest iseloomustab veel tagasihoidlikkus, erakordne emotsionaalne vastuvõtlikkus. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel
k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Flegmaatik (kr. k phlegma tähendab lima, tuim, loid) on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline
Suudab töötada segavate kõrvalmõjudega ja on valmis pidevalt tegutsema ning organiseerima. Ta on töös vastupidav, tegutseb rütmiliselt ja on hea enesevalitsemisega. Tema närviprotsessid tekivad, kulgevad ja lakkavad kiiresti. Lülitub kergesti ümber uute ülesannete täitmisse, tal on hea pealehakkamine, kuid ei vii alustatud tööd alati lõpule, vaid tüdineb ruttu. Töös on iseseisev ja sõltumatu, leiab kaaslastega kergesti kontakti. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Ta on sageli kärsitu. Ta ei suuda süveneda detailidesse ja taluda üksluist tegevust. Kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. Suhtlemist saadavad elavad liigutused ja ilmekas näoilme. KOLEERIK Koleerik on tundlik, rahutu, keevaline, tormakas, agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne, optimistlik ja aktiivne. Ta on kõrgenenud emotsioonidega. Juba väikese ebaõnnestumise puhul ärritud ta kergesti, kaotab töövõime, tegutseb hooti: kord suure tuhinaga, kord lööb aga
Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. 3. Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust. Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta
Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Ei lähe kergelt närvi. Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust. Iseloom Iseloom on kogum iseloomuomadusi. Iseloom kujuneb elu vältel, suhetes teiste inimestega. Iseloomu omadused on suhteliselt püsivad nende muutmine on pikaajaline. Oma iseloomu kirjeldab inimene läbi minapildi. Minapilt on arusaam iseendast kui isiksusest. Isiksus
Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes
*Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole) melanhoolik nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse. Suudab oma tähelepanu kiiresti
· suurus: suur organisatsioon on formaalselt määratletum, mis raskendab koostööd; kiire laiendamine või allakäik mõjutavad personali arvu ja koosseisu; · asukoht: kesklinnas või maakohas on erinevad kliendid ja tööjõud ning arengu-võimalused; · juhtkond ja töötajate koosseis: juhtkonna poolt kujundatud kultuuri omaksvõtt oleneb personalist ja sellest, kuidas alluvad tajuvad psühholoogilist kokkulepet; · keskkond: muutuvate välistingimuste puhul peab kultuur olema kohanemisvõimeline. Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem
· 19.saj. I pool huvi rahvaloomingu vastu · 19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik (Andersen, Topeliuse looming) · 19.saj. keskpaik- nn. Moodsa lasteraamatu algus (,,Alice imedemaal") · 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Teen pattu ja kogun kannatusi meile mõlemale, tean seda. Poiss on riukaid täis, aga, armas taevas, ta on ju mu oma õndsa õe laps, vaene poisu, ja mul ei ole kuidagi südant teda lüüa. Iga kord, kui ta karistamata jätan, vaevab mind südametunnistus; ja iga kord, kui teda löön, on mu vana süda peaaegu lõhkemas. Olgu pealegi, naisest sündinud inimese elu on lühike ja täis muret, nagu pühakiri ütleb, ja ma usun, et see nii on. Ta teeb täna pärast lõunat poppi, ja karistuseks selle eest olen ma lihtsalt kohustatud teda homme tööle sundima. On küll väga karm teda laupäeval, kus kõik poisid on vabad, tööle panna, aga ta vihkab tööd rohkem kui midagi muud ja ma pean ometi veidigi oma kohust täitma, muidu saadan lapse hukatusse.» Tom tegi tõesti poppi ja tal oli, väga lõbus. Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs
keskendumisvõimeline hea suhtleja. Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne LIMA(flegma)- FLEGMAATIK- rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne. KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses. Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga jõuga. Meeleolud vahelduvad kiiresti. MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1
oma tundmuste väljendamisel. Normid puudutavad ka erinevaid elukutsete esindajaid. Kujutate te ette medõde, kes operatsioonilaua ääres kurvastusest juukseid katkuma ja valju häälega halama hakkab. Samuti mõjutab tundmuste väljendamist situatsiooni eripära ja ka individuaalsed iseärasused. Kuidas reageerib näiteks samale situatsioonile koleerik, kuidas aga melanhoolik või flegmaatik? Üks tavasid saamaks aru partneri tundmustest on tema miimika jälgimine. Vaata joonist 8. Kirjuta iga näokujutise alla, mis tunnet vastav nägu sinu arvates peegeldab. Seejärel võrdle oma arvamust naabrite omaga. Püüdke leida ühine nimetaja tundele. Kirjeldage tunnet, mitte tegevust! Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 27
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
=motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad – isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats – 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell – faktoranalüüs EPQ – Eysenck’s Personality Questionnaire Eysenck’i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus
=motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid. - Tunnusjoonte teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Esmased ja teisesed tunnusjooned. Hippokrats 4 temperamenditüüpi Galneos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - Endomorfne-tüse, ektomorfne-kõhna, mesomorfne- normaalne. Pükniline, asteeniline, atleetlik G.Allport - Kesksed ja teisesed tunnusjooned R.Cattell faktoranalüüs EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Eysenck'i bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isiksuse omaduste kogum kolmele põhimõttele: 1)ekstravertsus-introvertsus 2)neurootilisus 3)psühhootilisus
kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha. Õhtul läks vürst kutsumata Nastasja
Käitumisalternatiivid konfliktisituatsioonis: - domineerimine (üks konflikti osapool rõhub ainult iseenda huvidele, tavaliselt on see isik ka koflikti tekitajaks, ei taha teha ühtegi järeleandmist, kasutab oma võimu teise osapoole mõjutamiseks) - vältimine (üritatakse konflikti teist osapoolt kohata nii vähe kui võimalik, eesmärgiks järgimõtlemise aja võtmise soov) - allumine (kujutab enda positsioonide surumist tahaplaanile targem annab järele) - koostöö (võimalik mõlema poole tahte korral, suurimaks takistuseks võib olla võitja-kaotaja mentaliteet koos tegutsedes, kus üks lõpetab võitja, teine kaotajana) - kompromiss (poolele teele teineteisele vastu minek, püütakse kokku leppida tingimustes, mis mõlemat osapoolt rahuldada võiksid) Konfliktide lahendamise meetodid: - lepitamine - vahendamine (kolmandate isikute kaasamine konfliktsituatsiooni lahendamisse)
laeval Ithakale. Poseidun muudab faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena O-e kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele ütles, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema
Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS Stress tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
faiaagide laeva aga kaljuks. Rannal muudab Athena Oe kerjuseks. Kohtab siis esimesena oma seakarjust, seejärel poega, kellele üts, kes ta on. Järgmisel pääval läks poika lossi, O järgnes. Käitus kerjusena. Õhta juhatati ta Penelope juure. Seal ta valetas, et on palju rännanud ja O kohanud. Penelope lasi vanal orjataril O jalgu pesta, kes ta jalal oleva armi tõttu ära tundis. Järgneval päeval pidi Penelope valima endale meha. Korraldati võistlused: tuli vinnata O vibu ja seejärel läbi 12 kirve silmade nool lasta. Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3).
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
