Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Südametöö" - 153 õppematerjali

südametöö on reguleeritud nii vegetatiivse närvisüsteemi poolt kui ka humoraalselt (hormoonid). Südametöö keskus asub piklikus ajus.
thumbnail
3
doc

Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

· Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad ­ lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus ­ kiirem, madal ­ aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge ­ löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Inimene kui tervik organism

Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd ? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele

Komistamise põhipõhjus on töö- või elukoha halb korrashoid. Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse aparaatide toiteks, on inimesele ohtlik. 220 V poolt põhjustatud vool võib tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Lõikehaavad tekivad näiteks noaga sisselõikamisest, kääridest ja muudest teravatest tööriistadest. 4 Müra kaudne toime tervisele: -Kõrgvererõhutõbi; -Südametegevuse häired (südameverevarustuse häirete tagajärjel); -Maotegevuse häired (mao ja kaksiksõrmiksoole haavandid); -Lihased lähevad pingesse (lihased on kanged);...

Töötervishoid ja tööohutus
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Vereringe ja südametöö.

Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri s...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...

Anatoomia
208 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakk

Silelihaskude on lihaskude, mis koosneb käävjatest rakkudest, milles on üks tuum. Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine ja võime olla pikemat aega kokkutõmbunult. Ülesandeks on naha toestamine. Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise. Südamelihaskude on lihaskude, mille lihasrakud on ristipidi vöödilised, nad on harunenud ning liitunud võrgustikuks. Ülesandeks on südametöö . Närvikude koosneb närvirakkudest ja ülesandeks on erutuse juhtimine ja analüüsimine. Närvirakk e. neuron on tähe või värtnakujuline ning koosneb tuumaga rakukehast ja jätketest. Igal närvirakul on tavaliselt mitu lühikest, puuokste sarnaselt harunevat jätket ­ dendriiti (toovad erutuse närviraku kehasse) ja üks pikk neuriit (mööda seda kandub erutusnärvirakust välja). Närvirakke juurde ei teki, sest küpsetel närvirakkudel pole pooldumisvõimet. That's the time...

Bioloogia
182 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Emotsioonid.

vihastasid neid kõrvalruumis viibivad kaasosalised, ärritades neid (nõrga voolu) elektrilöökidega ning tekitades sel viisil muutuva ulatusega ebakõlasid nende närvisüsteemi sisesides. Kui seejärel anti katsealustele võimalus selle eest kätte maksta, olid nad palju agressiivsemad (s.t need, kes olid saanud mitmesuguse tugevusega elektrilööke), võrreldes kontrollisikutega, keda katsetati pärast nende südametöö ja vererõhu taastumist normaaltasemeni. (Pole vajadust märkida, et karistavaid lööke anti ka tegelikult). Sarnane toime leiti olevat samuti seksuaalse erutuse puhul pärast erootiliste filmide vaatamist, ka siin toimus erutatuse suurenemine, nagu eelnenud kehalise pingutuse puhulgi (Zillman, Katcher ja Milavsky, 1972; Cantor, Zillman ja Bryant,1975). Valmis selgitus selle kohta tuleneb...

Psühholoogia
283 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Stress

Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks. Stressi mõjutab kogu keha. Psühholoogiline ja kehaline käitumine on väga tihedalt seotud. · FÜSIOLOOGILISELT: Sümpaatilise närvisüsteemi ja ajuosa, hormoonide, südametöö mõjutab teisi süsteeme ja avaldab otsest või kaudset mõju ainevahetusele ja virgutatusele. · PSÜHHOLOOGILISELT: Emotsionaalselt. Stress suurendab negatiivseid emotsioone , nagu masendus, ärevus, viha, hirm. Kognitiivselt. Pealetükkivad mõtted võivad muutuda omaette stressoriks. Stress muudab sooritust. Tähelepanu nõrgenemine võib põhjustad raskeid tagajärgi Käitumuslikult. Stress mõjutab une kvaliteeti ja kvantiteeti. Suurendab agressiivset käitumist...

Psühholoogia
247 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

Tagavaraosade kasutamine (liigesed, organid, veresooned, silma sarvkest, südameklapp, hambad) Surm See on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 3 järku 1. Agoonia a) kramplik hingamine b) teadvushäired c) südame rütmihäired d) kopsuturse e) krambid f) sulgurlihaste lõtvumine (põie ja päraku tühjendamine iseeneslikult) 2.Kliiniline surm. Puudub hingamine, puudub teadvus, puudub südametöö ja puuduvad refleksid. Küll aga rakud ja koed on eluvõimelised. Kliiniline surm kestab tavaliselt ca 5 minutit, aga on suundumus kahele poole a) lühenemine kuumas keskkonnas, saunas võib kliiniline surm kesta 1 minut. b) alajatumisel kliiniline surm võib kesta 20...30 minutit, näiteks ka uppumisel kliiniline surm pikeneb. Kliinilisest surmast organism ise välja ei tule, vajalik on elustamine ehk reanimatsioon. Kõige ennem surevad ajukoorerakud...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lemmikspordiala - jooksmine

Laienevad veresooned ning eemaldatakse kehas olev liigne soojus. Higistamisega kaasneb veekaotus. Selle taastamiseks joon ma pärast jooksmist väga palju vett. Kuna ma jooksen regulaarselt ja pikaajaliselt, siis minu organismi mõjutab pikaajaline muutus. Selle käigus toimub minu veresoonte tugevnemine, mis võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule. Pideva südametöö tõttu suureneb südamelihas, millega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Pideva jooksmise tulemusena tugevenvad hingamislihased, mis võimaldavad tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja ka seda välja suruda- ehk suureneb kopsumaht ja paraneb gaasivahetus. Pikaajaliste muutuste üheks positiivseks pooleks on ka see, et minu lihaste toonus paraneb ning vastupidavus. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

bioloogia spikker mõistetega

Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Paljunemine

Mitoos e kaudne paljunemine Profaas ­ kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas ­ selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas ­ kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas ­ tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma. See faas algab kromatiidide l...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Embrüoloogia

veebruar KT 1. Viljastumine ­ Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ­ ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees ­ uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ­ ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel,...

Bioloogia
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Organismide paljunemise kontrolltöö kordamine

Otsene ­ vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega arengu plussid: 1. Väiksem konkurents toidule 2. Väiksem konkurents elupaigale 3. Kaitseb keskkonna eest 4. Pikendab eluiga Otsene Moondega Roomajad Putukad Linnud Kalad Imetajad Kahepaiksed Arengu staadiumid: 1. Juveniilne ­ sündimisest kuni murdeeani 2. Generatiivne(sigimisvõimeline) ­ Murdeeast kuni u 45 eluaaastani 3. Vananemisjärk ­ u 45 kuni surm Surm Kliiniline ­ Puudub hingamine, südametöö ja närvisüsteemide töö Bioloogiline ­ ajusurm, lõplik Agoonia ­ Seisund, mis eelneb surmale. Organism kasutab ära viimased varud, et surma vältida....

Bioloogia
214 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt: päevitamine; haigused; toitainetevaegus; kehavõõraste ainete kuhjumine; rakkude jagunemisvõime langus. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine: agoonia ­ teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; kliiniline surm (5-7 minutit) ­ teadvus puudub, südametöö ja hingamine seiskunud, võimalik elustada; bioloogiline surm ­ ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine....

Bioloogia
99 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Intelligentsus

Tundub, et parim, milleni võime jõuda, on olla tunnistajaks seletamatu terviklikkuse hetkedele. SQ mõõtmised on olnud kõige edukamad tipptegijate, mediteerijate ja tippsportlaste aju aktiivsuse paeluvates kirjeldustes, kus see on nende esmajärgulise tähtsusega üldine seisund või olek. Suure intensiivsusega aeglase verevoolu, sügava keskendumise ja vaatamata sellele väga rahuliku südametöö kombinatsioon on esimene näitaja, et ajul on mingi terviklik talitlusolek või funktsioneerimistaju. Fullertoni longituuduuring. A.W.Gottfried jt alustasid Fullertoni longituuduuringuga 1979. aasta sügisel. Uuringusse kaasati 130 üheaastast last ja nende peret. 8-aastaseid lapsi oli uuringus 127. Seega uuriti samu lapsi seitse aastat. 8-aastaselt jagati lapsed WISC-R testi kriteeriumite järgi väga kõrge intellektiga ja keskmise intellektiga lasteks...

Sissejuhatus...
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ohutusklassid ja elektritrauma esmaabi

Vastavusmärgi järgi võib ära tunda ohutud ja kontrollitud elektriseadmed. Kõik Eestis müügil olevad elektriseadmed peavad vastama Euroopas kehtivatele ohutusnõuetele. Koduelektriseadmed peavad läbima Elektrikontrollikeskuse eelkontrolli ning nõuetele vastavuse korral võib neid varustada heakskiidumärgiga. 2. ELEKTRITRAUMAD Kui inimene saab elektrilöögi, võib keha läbiv elektrivool ta liikumatuks muuta, põhjustades hingamise ja ka südametöö lakkamise. Elektrivool võib tekitada põletusi nii kehasse sisenemise kohas kui ka kohas, kust vool väljub kehast maapinda. Vahel võib elektrivool põhjustada ka lihaskrampe, mistõttu kannatanu ei pääse vooluringist välja. Nii võib kannatanu olla ikka veel elektriliselt laetud, kui keegi sündmuskohale saabub. Tavaliselt juhtuvad elektritraumad kodus või töökohal madalpingevooluga kokkupuutumise tõttu. Need võivad tekkid ka kontaktist kõrgepingevooluga, näiteks...

Tööohutus ja tervishoid
50 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained Toime organismile Südame löögisagedus suureneb Arütmia Närvirakkude kurnatus Mutgeenne toime Leukeemia, ajukasvaja Tööruumide mikrokliima Reguleerib "Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1995" Rahvatervise seaduse alusel Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg Töö raskus- kerge, keskmine, raske Ajutised ja alalised töökohad Eeskiri...

Tervishoid
90 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Infarkt

Stenokardia on valu, mis tüüpilisel juhul annab tunda rindkeres keskel (rinnakutagune valu), kuid voib esineda ka laiemal alal vasakul pool rindkeres. Stenokardia tekib tavaliselt seoses koormusega. Valu voib kiirguda vasakusse (voi molemasse)õlga ja kätte. Vahel kiirgub valu selga, alalõuga või kohtu. Stenokardiaga voivad kaasneda: iiveldus higistamine ohupuudustunne norkus, pearinglus südamepekslemine (ebaregulaarne südametöö , "loperdamine") ! Tavaliselt väheneb võib kaob stenokardia nitroglütseriini toimel. Südamelihase infarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Südame isheemiatõve korral on verevarustus mingis pärgarteris vähenenud ja seetõttu tekivad valud rinnus (stenokardia). Infarkt tekib, kui vereringe ühes pärgarteris katkeb täielikult arteri sulguse tõttu. Arteri lõpliku sulguse põhjustab verehüüve ehk tromb, mis tekib arteri kahjustatud seina külge....

Bioloogia
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun