Sonaaditsükkel- Klassitsismiajastu enamike mitmeosaliste teoste ülesehituse põhimõte. Tingimus: vähemalt üks nendest osadest peaks olema sonaadivormis. Sonaaditsükkel sümfoonilisele orkestrile on Sümfoonia. Sonaaditsükkel ühele ja kahele instrumendile on sonaat, kolmele trio, neljale kvartett, viiele kvintett. Sümfoonia (žanr) Orkestrimuusika tähtsaim žanr. Sümfooniažanri rajaja on Viini klassik Haydn. Tüüpilisel sümfoonial on 4 osa: 1. osa- sonaadivormis, kiiretempoline ja dramaatilise meeleoluga. 2. osa- aeglase tempo, laulva ja lüürilise karakteriga. 3. osa- tantsuline (menuett) 4. osa- kiire tempo ja optimistliku meeleoluga.
Beethoven Klaverisonaatide väljakujundaja Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor Beethoven Pikim on sümfoonia nr 9 Beethoven Pühendas sümfoonia Napoleonile Beethoven Jõuline dramaatilisus, heroilisus, pateetilisus Beethoven Saatuse koputus Klassitsism – üldine ja žanrid Sümfoonia Sonaaditsükkel orkestrile Sümfoonia Lavale tuleb orkester Instrumentaalkontsert Sonaaditsükkel soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert 3-osaline suurteos soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist
Klassitsism II 1. Inimeste mõtlemist mõjutasid kõige enam Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 2. Klassitsistlikus muusikas tähtsustati tonaalsust ja harmooniliste funktsioonide õpetust. 3. 4- osaline sonaaditsükkel on aluseks sümfooniale ja keelpillikvartetile. 4. sonaaditsükkel on 3-või 4- osaline vorm, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis kirjutatud. 5. Keelpillikvartetis mängivad kaks viiulit, vioola ja tšello. 6. Õukondades eelistatud tõsise ooperi asemele tulid laulumäng ja koomiline ooper. 7. Haydni patriotism väljendus "Keisrilaulus"(, mille ta kirjutas 1797. aastal) Hiljem sai see Austria ja Saksamaa hümniks. 8. Mozart oli imelaps, suurepärane improviseerija, haruldase kuulmisega, fenomenaalse mänguga jnejnejne pmst oskas hästi
vastandlikuse taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile - Klassikalisele sonaaditüsiklile Muusika ja vormid - Rondovorm - Sonaat- allegrovorm e sonaadivorm Klassikaline sonaaditsükkel: Kolmeosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III kiire Neljaosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III tantsuline IV kiire - Sonaat - Sümfoonia - keelpillikvartett
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile
Vahel on ka sissejuhatus ( lühike algusosa ) ja coda ( lühike lõpuosa). 13)Sonaat-allegro vormis tähendab ETR ekspostitsiooni, töötlust ja repriisi. Vt 12. 14)Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ). 15)Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat) 16)Instrumentaalkontsert- sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert) 17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile. 20)Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis.
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab
Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutus Passioon vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil Polüfoonia mitmehäälsus Programmiline muusika instrumentaalmuusika, millele on lisatud sõnaline selgitus teose paremaks mõistmiseks Reekviem katoliiklik leinamissa Retsitatiiv kõnemeloodiat jäljendav laulmine Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Sakraalmuusika kirikumuusika Sonaat soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel, instrumentaalmuusika zanr Süit mitmeosaline muusikateos, koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Sümfoonia muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile Sünkoop rütmikujund muusikas Tempo heliteose esitamise kiirus Unisoon ühekõlaline ja vähemalt sama kõrgusega heli kooskõlamine Variatsioonid muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teisenditest Virtuoos tehniliselt väga kõrge tasemega esitaja
KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest
Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. 6. Kõik on klassitsismi ajastu muusikazanrid, mis on mood. üksteisest.
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k. variatio) muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul helilooja võib muuta rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4... Sonaadivorm (sonaat-allegro vorm) üks instrumentaalmuusika ja ka ajastu tähtsaim vorm. Ülesehitus - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides 3- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 4- o s a l i n e s o n a a d i t s ü k k e l 1) Allegro (kiire põhiosa) 1) Allegro (kiire) 2) Andante (aeglane) 2) Andante (aeglane)
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii ...
Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika a n. nt siv a a Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, millest vähemalt üks osa on sonaadivormis: 1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime
: : : : Toonik T D Domi- Domi- Ebapüsiv Toonik T Toonik Too- a nant nant a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja
: : : : Toonik T →D Domi- Domi- Toonik T Toonik Too- a nant nant Ebapüsiv a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse
Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5
Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: · Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva · Rahvuslikkus, lihtsus · Üllatusmomendid · Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja · Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING: · 104 sümfooniat (6 Pariisi, 12 Londoni, Oxfordi, Üllatus, Lahkumine jne)
Sonaadivorm 5 Nimeta ja seleta sonaadivormi osad. - Sonaadivormi ehitus on järgmine: ekspositsioon – seal esitletakse peateemat ja kõrvalteemat. - Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid - Repriis – ekspositsiooni kordus muudatustega 6 Mitu teemat on sonaat-allegro ekspositsioonis? Nimeta need. - 2 teemat: üks on peateema ja teine kõrvalteema 7 Mis on sonaaditsükkel? Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis. 8 Nimeta erinevaid sonaaditsükleid (4)? Kammersonaaditsükkel, tempodega kiire- aeglane- kiire Sümfooniatsükkel, tempodega kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire Keelpillikvartett Instrumentaalkontsert 9 Millal ja kus tekkis sümfooniaorkester? Missugustest pillirühmadest koosneb
osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo) 13. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 14. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Tants 4. Kiire. 15. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 16. HAYDNI LOOMING:
sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II. Londoni parlamendihoone ja BIG BEN (historitsism). Arhitektid: Charles Barry ja Augustus Pugin. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit. 1.1. Romantismiaja muusika kujunemine Muusika hakkas arenema järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle zanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust: 1. ekspositsioon peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses. 2. töötlus heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid. 3. repriis ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt. 1.2. Uued zanrid muusikas
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või ...
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
· Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene
Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA: Heasüdamlikkus, muret/raskemeelsust harva Rahvuslikkus, lihtsus Üllatusmomendid Instrumentaalmuusika esikohal, rajaja Sonaadivormi rajaja 17. HAYDNI LOOMING:
mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse.
mida iseloomustasid ratsionaalsus, teaduse kultus.Looduse kujundid, müstika, surm ja teispoolsus, unistuste maailm. Need kõik kajastusid kunstis ja muusikas. 2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse.
*sümfoonilise arenduse avastamine *sonaadivormi, sonaaditsükli kujundamine 6.Mõisted: ekspositsioon-sonaadi esimene põhiosa, kus esitatakse (3)6. Mõisted: teemad. Pea- ja kõrvalteema. trio (viiul, klaver,tsello), klassikalisel sonaaditsüklil keelpillikvartett- sonaaditsükkel 4 pillile( 2 viiulit, põhinev zanr, 3mele pillile vioola, tsello.) töötlus-heliteose pingestatud keskosa, kus arendatakse variatsioonivorm-põhineb teemal, millele järgnevad teemasid teisendid ehk variatsioonid rondovorm-peateema ekspositsioonis ja repriisis pärast lõpupartiid uuesti kordamine 7.Leia helilooja: (4)7
gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett" Avamäng sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni ,,Egmont" Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega nt W. A. Mozart ,,Väike öömuusika" Variatsioon muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul
vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel. On kas 3 või 4 osaline. 3 osaline (kiire,aeglane,kiire)4osaline(kiire,aeglane,menuett,kiire) Sonaaditsükli zanrid: sonaat,trio,keelpillikvartett,instrumentaalkontsert,sümfoonia. Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast.
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propag...
Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire). Klassitsismiajastu Viini klassikud F.J Haydn, L. Van Beethoven ja W.A.Mozart esindavad eri põlvkondi.Tegutsesid Viinis eri aegadel ja seetõttu oli neil vähe isiklikke kokkupuuteid. Haydn kirjutas 104 sümfooniat. Sümf. pole enam lihtne õukondlik meelelahutus, mida mängiti taustaks, vaid kaalukas mitmeosaline kontsertteos, mis eeldas keskendunud kuulamist
Arvestustöö Romantism 1. Romantismi üldiseloomustus. Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muus...
o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire o solist saab demonstreerida oskusi o avalikud kontsertid kujunesid välja sellest o Viiulikontserdid-Vivaldi o Mozart o Griegi Klaverikontsert a-moll · Keelpillikvartett o 4-osaline sonaaditsükkel o 4-inimest (I viiul, II viiul, altviiul, tsello) · Avamäng o sissejuhatav muusikapala o itaaliatüüp: kiire-aeglane-kiire o prants.tüüp: aeglane-kiire-aeglane o sonaat-allegro vorm o al. 19. saj muutus teoseks o Beethoven ,,Egmont" · Sümfoonia o 4-osaline suurteos sümf. ork 1. osa sonaat-allegro vormis o Haydn-104 sümfooniat o Mozart/Beethoven vähem o kõige täiuslikum instr
Muusika ajalugu gümnaasiumile küsimused ja vastused. 1. Millal oli romantismiajastu? Vastus: 19 saj. 2. Iseloomusta romantismi muusikat, too välja kolm tunnust või uuendust. Vastus:Klassikalise ja romantismi vahel pole selgeid erinevusi,kuid on muutunud heliloojamõtlemisviis.Eelminevalt oli rõhuasetus muusikas mõistusel nüüd liikus see tunnetele. 3. Selgita mõistet „programmiline muusika”. Vastus:Muusika mis põhineb kindlal teemal või süzeel,mida peegeldab helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaiste...
· tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrääniga, · Sümfoonia- 4 osaline. 1 osa on tavaliselt kiire, 2 osa aeglane, 3 osa menuett või skertso ning 4 osa on kiire. · Klassikaline sümfoonia- on 4-osaline sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, · Sonaat- kas 3 või 4-osaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. I-osa- kiire, sonaadi vormis; II-osa- aeglane(andante, adagio, lento); III-osa- tantsuline- enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa
MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT- ALLEGRO (Sissejuhatus) Ekspositsioon Töötlus Repriis (Coda), kasutatakse sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid. ,,Papa Haydn'', sümfoonia isa. 17. HAYDNI LOOMING-sümfooniad (104) , keelpillikvartetid (68), klaveritriot (45), kontserti (19), ooperit (15), missat (13) 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA- väga itaaliapärane looming, julge ja järskude
*Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisse sümfooniaorkestrisse kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid ja keelpillid.
van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad.
meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst. Klassitsism on orienteeritud k...
Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat- on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga- barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled (3-5) alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi, kui on hääli. Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants
Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. · Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.)
3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid) Mozart – Austria helilooja , pianist ja oli Austria-Ungari keisririigi ja Joseph II teenistuses. Ta reisis palju ning oli abielus ja tal oli 6 last, kellest 2 vaid ellu jäid. Loomingut mõjutas Salzburg, mis oli tema sünnipaik. Teosed : Ooperid - Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt On ka kirjutanud motette, missasid ja sümfooniaid.
● Sonaat-allegro vorm e soonadivorm Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar Töötlus Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar ii partii tii ii partii tii TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA EKSPOSITSIOON REPRIIS ● Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa Klassikaline sonaaditsükkel KOLMEOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - kiire Nt: sonaat, soolokontsert NELJAOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - tantsuline 4. osa - kiire Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett
kammerlaul- sooloaaria v duett, mida lauldi generaalbassi v väikese ansambli saatel kantaat- pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel, hiljem sarnanes ooperzanriga. oratoorium- vaimuliku sisuga vokaalinstrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile passioon- teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast sonaat- instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Fuuga- mitmehäälne teos, hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse tempereeritud häälestus- võimaldab oktaavi jaotada 12 võrdseks osaks 12 pooltooniks klaviirmuusika- sedasi nimetati kogu klahvpillidele kirjutatud muusikat kantor-
Härma(,,Kalev ja Linda"), R. Tobias (,,Johannes Damaskusest"), V. Tormis, L. Sumera, R. Rannap. Sonaat XVI sajandi algul tähistati sõnaga sonata (it.k. helisema) pillidel mängitud palasid. Kindlate tunnustega zanriks kujunes see XVIII sajandil Viini klassikute F. J Haydni, W. A. Mozarti, L. van Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on kolmevõi neljaosaline instrumentaalteos ühele või kahele pillile. Tsükkel, mille iseseisvatel osadel on kindel karakter. Sonaaditsükkel: I kiire (allegro) tsükli põhiosa II aeglane (andante, adagio) III tantsuline (allegretto) enamasti menuett, hiljem skertso (kolmeosalises jäetakse see osa ära) IV kiire (presto) finaal I osa on alati sonaadivormis: I Ekspositsioon Jaguneb peateemaks (energiline, ühes helistikus), sidepartiiks, kõrvalteemaks (rahulik, teises helistikus) ja lõpupartiiks. Selle käigus esitletakse kahte kontrastset teemat.
Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad.
f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett. 9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas? Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm