Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort?
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab v...
Sõelumine: · toimub sõeluritega · jaotakse kaevis tüki (tera) suuruse järgi klassidesse Pesemine: · Kasutatakse kaevisest tolmu ja teiste peente osade eraldamiseks. Töödeldud kaevise rikastamine Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel. · Setitamine · Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3. Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused 1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4
kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta.
ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transpordi ja olmeteeninduse tase. Primaarsed majandusharud Põllumajandus Maakera maismast on põllumjandusliku maad 30% (haritav maa--10% = 15 mln km² ja looduslik rohumaa--20%). Põllumajandusliku tegevuse nõuded: 31. Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult
· Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5
● Esteetiline, ilu ● Maastikuteenused (ökosüsteemsed väärtused) jne Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis ● Põllumajandusmaastik – põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid ● Väärtuslikud maastikud – maastikuhoolduskava ● Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) ● Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) ● Puhkealad ja nende kujundamine ● Karjääride rekultiveerimine ● Planeeringud ● Ruumilised keskkonnameetmed jne Maastikuhoolduse eesmärgid ● Väärtuste säilitamine ja taastamine ● Probleemide leevendamine ja kaotamine ● Uute väärtuste loomine (ökosüsteemsete teenuste parandamine) ● Väärtuslik elukeskkond jne Maastikuhooldus ● Maastikuhooldus põllumajandusmaastikus – maastikuelementide säilitamine, lisamine (maastikutaastamine) või eemaldamine ● Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
· Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort?
Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C Olek Tahke Tahke
Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine Maastikuhoiu tegevused tänases Eestis Põllumajandusmaastik- põllumajanduskeskkonnaprogramm, maastikuelemendid Väärtuslikud maastikud - maastikuhoolduskava Kaitsealad – keskkonnakorralduskava (maastikulised aspektid) Mõisapargid (rekonstrueerimiskava, hoolduskava) Puhkealad ja nende kujundamine Karjääride rekultiveerimine Planeeringud Ruumilised keskkonnameetmed jne Näited UNESCO maailma loodus ja kultuuripärandi konventsioon- maastikulised väärtuskriteeriumid (1990) Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistes (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastik maastikukonventsioonis-territooriumi mingi osa, nii nagu seda
· ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine) Litosfäär 2 (Kivimite ringe, maavarad) Mõisted: kivimid, mineraalid, kivimite ringe, metamorfism, maagid, maavarad, maardla, kaevandused, karjäärid, rekultiveerimine Kättesaadav info Maa süvaehitusest · otsene info kimberliittorud (200 km), süvapuuraugud (12 km), kaevandused · kaudne info geofüüsikalised meetodid, nagu Maad läbivate füüsikaliste nähtuste uurimine (seismilised lained); eksperimentaalsed meetodid, st vastavate tingimuste loomine Kimberliit teemante sisaldav poolsüvakivim; leidub vulkaanilõõrides ja intrusiivides (kivimkehades) LAV, Kongo DV, Tansaania, Guinea, Kanada, India, Jakuutia, USA
eu/images/image_galleryB.jpg Võrdle! Eelsied puudused · Karjäär · Allmaa- kaevandus Põlevkivikarjäärid Aidu karjäär Narva karjäär Põlevkivikaevandused Estonia kaevandus Viru kaevandus Põlevkivi keskkonnamõju http://ecocrete.eu/ET_24_4.htm Põlevkivi keskkonnamõju ·Maastiku rikkumine ·Põhjaveevarude rikkumine/vähenemine ·Õhu saaste ·Vee saastumine ·Aheraine- ja tuhamäed Rekultiveerimine - kaevandus- ja karjääri- alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill.net/content/pieces/polevkivi-kasutusalad/image_large Põlevkivist elektrienergia tootmine- Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www
järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9 Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid
Kuivendusvõrgu koosseisus olevad veejuhtmed rühmitatakse kuivendussüsteemideks ja eesvooludeks. Kuivendussüsteem - maade kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogum, mis peakraavi kaudu annab oma vee edasi suublasse. Ühte kuivendusvõrku võib kuuluda üks või mitu kuivendussüsteemi. Kuivendussüsteem jaguneb: põhivõrguks detailvõrguks piirdevõrguks. 21. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine Metsastamisele kuuluvad jääksood, mille pindmiseks kihiks on siirdesoo- või rabaturvas. Sobivateks puuliikideks on mänd ja arukask. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid. Välja tuleb raiuda kultuuride kasvu takistavad lehtpuud. Kui jääksoid ei kultiveerita, uuenevad need pikkamööda lehtpuudega − kask, paju, harvem haab. Puistu koosseis võib kujuneda ebasobivaks, kuna enamuspuuliigi võib moodustada sookask.
tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad kliimakskooslus- lõppkoosus ehk arengu lõppjärk, suktessiooni ei toimu enam, tasakaalikooslus suktsessioon-koosluste muutumine ja vahetumine loomuliku arengu käigus ökoloogiline taastamine-inimese poolt häsitatud alade taastamine , näiteks karjääride rekultiveerimine, metsa istutamine raielangile (enne jätakse säilikpuud, et elustik säiliks) vastupanuvõime ehk taluvus- ,,kaugus" kuhu kooslus tõugatakse häirega tema normaalist, võime säilitada algset olekut häiringute korral taastuvus- häireeelsesse seisundisse naasemise kiirus pärast häiringut, nt jõe paranemine naftareostusest Häiring- pop.dünaamikat või koosluse aregut järsult muutvad välistegurid. Oluline on sagedus, tugevus, regulaarsus
9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise
9 · Võrdle karjääri ja allmaakaevanduse mõju ümbritsevale keskkonnale järgmistest aspektidest. Karjääriviisiline kaevandamine allmaakaevandamine mullad põhjavesi taimkate · Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest.
saagile.VÄETUSTARBEKAART-koostatud P liigniisketes tingimustes taandub.Gleistumine ja K kohta mikroväetistest Cu,Mg,B näitab soostumisprotsessi Lubjatarbekaartid-väetisannuste suurendamisel olemasolu.Kultuuristamine-inimese sihipära saak tõuseb teatud piirini-agr.max.Saagi tõus tegevus mullaviljakue tõstmiseks algul järsk,hiljem aeglane.Mulla viljakus- Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade spetsiifiline tunnus ja omadus mille poolest muld taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed erineb viljatust kivimist.Eristatakse kahte liiki mullad. Bm-metamorfne Bh- viljakust:Looduslik ning Kunstlik.Mulla huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf- boniteet-näitab mulla omadusest sõltuvat huumus-raudilluviaalne Baf-amorfset rauda suhtelist viljakuse taset.Mulla boniteet on alati sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g- suurem
2. Ettevõtluse soodsam maksustamine mahajäänud piirkondades. 3. Elanikkonna sotsiaalne ja majanduslik toetamine. Primaarsed majandusharud Põllumajandus Maakera maismast on põllumjandusliku maad 30% (haritav maa--10% = 15 mln km² ja looduslik rohumaa--20%). Põllumajandusliku tegevuse nõuded: 1. Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult
6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõisted ja koosseis 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist 6.2.5.2. Mõju keskkonnale 6.2.5.3. Mõju puistute tootlikkusele 6.3. Jääksoode rekultiveerimine 6.3.1. Jääksoode mõiste, kasutamise võimalused 6.3.2. Jääksoode metsanduslik rekultiveerimine 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid 6.4.2. Sooturismi võimalused Eestis 7. Soode kaitse 7.1. Soode kaitset põhjustavad asjaolud 7.2. Kaitset vajavad sootüübid 7.3. Seadused ja siduvad lepingud 1. Sood ja sooteadus Eesti on sooderikkuselt 2. riik maailmas. Sood moodustavad ligi viiendiku Eesti pindalast
liigkuivus põhjavesi saasteainete heitmine dreenimine looduskeskkonda taimkate viljakus kaob viljakus kaob Selgita maavarade kaevandamisel tekkivaid keskkonnaprobleeme. Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste(jääkained), õhusaaste(töötlemisel tekkivad gaasid), erosioon, rekultiveerimine. Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a. rahvastiku sooline koosseis - Kuna seal on rohkem füüsilist tööd, siis töötavad seal peamiselt mehed b. Struktuurne tööpuudus - tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. c. Tervishoid inimeste tervis halvenebkuna nad teevad tööd mürgiste ainete keskel 8. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
Väike elukeskkond. Saame tööjõukulutus, mehhaniseeritud kasutusele võtta sügavamad kihid Puudused Rajamine ja käigushoidmine Maastiku rikkumine, kallis, rohkem tööjõudu, elukeskkonna häving, põhjavee reostuse oht, aherainemäed. varingud Rekultiveerimine Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? · Seal pole piisavalt suurt kapitali Argumendid HEJ ehitamise Vastuargumendid HEJ poolt ehitamiseks Sotsiaalsed Rahvastikku saab varustada Vee alla jäävad inimeste suure koguse energiaga. elukohad, tehased,
välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal) Mulla niiskusrežiim, muldade jaotamine niiskusrežiimi järgi – millest sõltub, mida mõjutab.
põlismetsad. Diskliimaks- Allogeense teguri mõjul kujunev lõppkooslus(ilma teguri mõjuta ei peatuks suksessioon selles staadiumis) 65. Kliimaksiteooriad * Monokliimaksiteooria üle mingi klimaatilise vööndi kõik suktsessiooniseeriad koonduvad samasse kliimaksisse * Polükliimaksiteooria regiooni kohta palju kliimakseid * Kliimaksmustri teooria sõltuvalt keskkonnatingimustest on iga suktsessioon unikaalne 66. Ökoloogilise taastamise erinevad viisid * Rekultiveerimine (reclamation) - tegevus, mis stabiliseerib maastiku ja suurendab antud paiga kasutamisväärsust. Tavaliselt kaasneb sellega maaparandus, mis soodustab taimkatte isearengut. Eesmärgiks ei ole taastada konkreetset häiringueelset ökosüsteemi. * Reallokatsioon (reallocation) tegevus, mille tagajärjel kujuneb häiringujärgselt hoopis uus isearenev ökosüsteem. * Tugihoole (rehabilitation) tegevused, mille eesmärgiks on kiiresti taastada kahjustatud ökosüsteemi
kuidas ja milleks oleks loodusvarasid otstarbekas kasutada ning kuidas neid kasutatakse, mida peaks ette võetama et neid protsesse soodustada? Kuidas suurendada kasutadaoleva loodusvara hulka või parandada selle omadusi? On olemas ka küisimusi, mille kallal töötades tuleb arvestada mitmete erinevate loodusvaradega. Eelkõige on sellisteks loodusvarakasutuste vastastikused mõjud, küsimused, kuidas ühe loodusvara kasutamine mõjutab teise loodusvara seisukorda (maavarakarjääride rekultiveerimine metsadeks või põllumaaks, tööstusliku keskkonnasaaste mõju metsakasvule, metsaraie mõju veevaradele jpms.). Loodusvarade geograafia allharude eraldamisel tuleb arvestada, et loodus-ja inimgeograafia liigitavad loodusvarasid erinevalt. Inimgeo lähtub loodusvarade liigitamisel nende kasutamisalast ja saab tulemuseks nt maa ja veekogud kui tegutsemisruumi; agrokliima koos muldadega põllumajanduse tarbeks jne. Siia alla kuulub ka meditsiinigeograafia
talletunud toiteelementide tõttu kindlustavad ka puid teatava piirini toitainetega, tuleb tulemusi küllalt ootuspäraseks lugeda. Kas kuivendamisega saavutatav tootlikkuse tõus on kulutuste katmiseks piisav, peavad näitama ökonoomilised arvutused. Kuivendamist ulatuses, mis on vajalik metsateede ehitamiseks ja metsade majandamiseks paremate tingimuste loomiseks, tuleb otstarbekaks pidada. 9) JÄÄKSOODE REKULTIVEERIMINE Jääksood on turbatootmisest vabanenud alad ehk ammendatud turbatootmisväljad. Nende iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba, tükkturba, väetisturba või hüdroturba tootmine. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduseks. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht.
orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete sisalduse tõstmine, mehaanilise koostise parandamine jne. 2.Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine (karjääri alad), tekivad tehnogeensed mullad:metsastumine, põllustamine, haljastamine jne. Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega. Makroelemendid:C; O; H; Ca; Mg; K; Fe; P Mikroelemendid:Cu; B; Mn; Zn; CO; Mo Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taset Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, lisaks mulla omadustele on arvestatud
· suuremaid ja sügavamalt varusid · väikeste kuludega rajamine · põhjavee reostumise oht · maapinna/keskkonna häving · maapinna varingud · aheraine mäed · kallis rajada ja käigus hoida · rekultiveerimine (karjääride täitmine) · tervist kahjustav töö suured kulutused 71. Analüüsi joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase
Vastupanuvõime koosluste võime puhverdada välismõjusid ning häringuid ja vastu seista teistele välismõjudele. võime häiringutele vastu seista, nende mõjul mitte muutuda Taastuvus võime naasta kiiresti pärast häiringut oma algoleku lähedasse seisundisse. Tugihoole ökoloogilise taastamise variant, mille puhul soodustatakse rikutud ökosüsteemi iseregultasiooni ja selle struktuuri hoidmise seisukohale suur tähtsus ja mille kadumisel koosluse struktuur muutub. Rekultiveerimine täiesti uue koosluse loomine. Päris rikutud aladel ei olegi endise koosluse ennistamine enamasti võimalik ning ainuke lahendus on rikutud alad rekultiveerida. Üldasustamine võib tähendada kogu koosluse jätmist loomulikule arengule kui ka tervikliku ökosüsteemi taasloomine praegusele asemele. Sihttaastamine ökosüsteemi konkreetse omaduse või populatsiooni seisundi parandamine/taastamine.
· suuremaid ja sügavamalt varusid · väikeste kuludega rajamine · põhjavee reostumise oht · maapinna/keskkonna häving · maapinna varingud · aheraine mäed · kallis rajada ja käigus hoida · rekultiveerimine (karjääride täitmine) · tervist kahjustav töö suured kulutused 71. Analüüsi joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase
Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d. diferentseerumata profiil tekib küllastumisel ja ka leostumisel e. näivleetunud profiil 1
Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d
Instituudi metsasektori baasil moodustati 1963. aastal metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses metsanduse teadusliku uurimise laboratoorium (koosseisus 12-16 töötajat) ning 1969. aastal Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut. Eesti metsateadus saavutas kõrge taseme ning omandas rahvusvaheliselt hea maine mitmes valdkonnas (metsaparandus, metsaselektsioon, ammendatud karjääride rekultiveerimine, metsakaitse, looduskaitse jt). Nimetatud instituut töötas kuni 1996. aastani, mil selle baasil loodi Eesti metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, mis praegu on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Osa baasteadusega tegelevaid töörühmi liitus aga Eesti Põllumajandusülikooli, tänase Eesti Maaülikooliga. Mitmed teadlased hakkasid lisaks teadustööle tegema ka õppetööd. Teadustöö korraldus
3) Hoia teljekoormused väiksed (alla 5 t). 4) Vähenda survet pinnaühikule, kasutades topeltrehve. 5) Säilita mulla hea struktuursus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus, kasutades orgaanilisi väetisi ja viljavaheldust. 6) Vähenda loomade liikumist märgadel aladel. (tehnorajad, sügavkobestamine) Erosiooni tõkestamine: 1. Kontuurkünd 6. Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE Maastikukaitse maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel.
· Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see
viimase jääaja). Euroopa maismaaliikide jääaegsed pagulad on olnud peamiselt mäestikud (Alpid, Püreneed, Karpaadid), veeorganismid on suured jääajad üle elanud suurte jõgede (Doonau, Dnepri, Volga) deltades, termaalvee aladel ja mõnes mägijärves. Rekreatsioon, virgestus töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal. Eeldab korrastatud puhkemajandust. Rekultiveerimine keskkonnatingimuste parandamine inimtegevusega kasutuskõlbmatuks muudetud aladel, et neid kasutada metsa-, puhke-, ja- ja põllumajanduses või linnaehituses. Eristatakse tehnilist (maapinna tasandamine, muldkatte taastamine), ehituslikku ja bioloogilist rekultiveerimist. Relikt e. jäänuk 1. biogeogr. takson, mille areaal on võrreldes varasemaga tugevasti kahanenud; 2. sünökol.
5. Ilma künnita harimine st. otsekülv. Umbrohutõrje kemikaalidega. USA-s 1/3 kogu põllumaast. Taimejäätmed takistavad vee ja tuuleerosiooni. Energia kokkuhoid. Puuduseks on kemikaalid, närilised, kahjurid, kes talvituvad taimejäänuste all. Umbrohud harjuvad kemikaalidega, samuti haigused ja seened. 6. Mitmeaastaste kultuuride kasvatamine taimeosad kaitsevad mulda, ei ole vaja igal aastal harida. 7. Karjatamise piiramine 8. Metsade istutamine, tühjade alade rekultiveerimine. 9. Võitlus sooldumise vastu drenaaz, õiged veekogused. Kaldaerosioon geoloogiline protsess, ei ole põhjustatud inimtegevusest. Põhjustatud põhiliselt 2 jõu mõjul: 1. Vee inerts on põhjustatud maa pöörlemisest, jõed, mis voolavad mööda meridiaani (lõunast põhja või põhjast lõunasse) uhuvad läänekallast ja seda rohkem, mida suurem on maakera joonkiirus antud punktis st. mida lähemal on jõgi ekvaatorile
mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele. Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente. Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja
annaabi.ee 
