Ülesanne 2 Ristküliku kujulise Karumäe põllu pikkus on 6 kilomeetrit. Kaardi peal on selle pikkuseks märgitud 9 sentimeetrit ja laiuseks 4 sentimeetrit. Kui suur on Karumäe põllu laius ja selle pindala? Leian sarnasusteguri: 9 : 6 = 1.5 Leian Karumäe põllu laiuse: 1.5 4 = 6 (km) Leian põllu pindala: 6 9 = 54 () Vastus: Karumäe põllu laius on 6 kilomeetrit ja selle pindala on 54 ruutkilomeetrit.
.................................................................................18 8.3.Majanduskava 2013 prognoos...............................................................................19 9.Kokkuvõte.................................................................................................................... 20 10.Allikate loetelu........................................................................................................... 21 Lisa 2. KÜ Põllu kodukord..........................................................................................22 Lisa 3. Kinnistu toimik................................................................................................23 2 1. Sissejuhatus 1.1. Töö eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe korteriühistuga ning dokumentidega, mis korteriühistut puudutavad
Kaljo Põllu Koostaja: Berit Baluta 12A Tallinna Õismäe Gümnaasium Ülevaade eluloost · Sündis 28.novembril 1934 Kopa külas,Kõrgessaare vald · Kuulus Eesti Kunstnike Liitu 1966 · 1956.1962. aastani õppis ta kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, pärast ERKI lõpetamist läks tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975 .aastani · 1967. aastal asutas Kaljo Põllu kunstirühmituse Visarid, juhtides selle tegevust 1972. aastani · 1973.1975. aastani valmis 25 tööst koosnev metsotintosari ,,Kodalased", mis äratas suurt tähelepanu · Ta oli Eesti Vabariigi kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast. Tegevusvaldkonnd · Tegeles kaasaegse lääne kultuuriga · 1975.aastal asus tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- p...
KUIDAS SAI MINU TÄNAVA NIMI Elan Antsla linnas Põllu tänavas, ning kui te tahate teada kuidas sai minu arvates see Põllu tänava nimi siis võin ma ju jutustada. Kui tulin siia oma perega elama ei olnud ühe vanatädi jutu järgi siinkandis ühtegi maja ega ka ühtegi tänavat ja üldse ei olnud siin mingisugust elu. Siin oli laiutanud oma olemisega ja isegi väga rahul olnud kivi. See kivi olnud nii suur, et oli praeguse Antsla linna enda alla saanud. Kord sattunud üks rändur siit mööda minema ja vaadanud, et oh sa mait kui suur kivi siin peesitab, ning otsustanud, et raiub kivi tükkideks
Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja kolmanda jätame aga kesa alla puhkama, nii saab rohkem vilja. Me künname põlde hobustega, sest nii saab kiiemini
Neid laulatas 6 Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (19001903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (19031907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (19071944). Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva. Nende perekond kujunes eeskuju-perekonnaks, kus valitsesid usulis-kõlbeline meelsus, töökus, rõõmsus, kombekus. Nende lapsed: Agu Põld (19091966), Hele Mall Põld (19111930), Lehti Kai Sherlow (19121999), Peeter Amos Põld (19151916), Mari Liis Põld (19171930), Anne Reet
53. Eduard Viiralt "Viljandi maastik" 54. Viktor Karrus "Vilja riigile" 55. Ülo Sooster "Autoportree" 56. Ülo Sooster "Värvilised kadakad" 57. Ülo Sooster "Punane muna" 58. Valve Janov "Varajased kalad" 59. Valve Janov "Näitusel" 60. Olav Maran "Inhabitant" 61. Valdur Ohakas "Punane akt" 62. Valdur Ohakas "Roosa kompositsioon" 63. Valdur Ohakas "Helendav figuur" 64. Ilmar Malin "Paul Eerik Rummo portree" 65. Ilmar Malin "Rõõmus agregaat" 66. Kaljo Põllu "Iive,iive" 67. Kaljo Põllu "Arhitekt" 68. Kaljo Põllu "Maailm kui pada" 69. Leonhard Lapin "Naine-masin" 70. Sirje Runge "Geomeetriline XIV" 71. Malle Leis "Punased hobused" 72. Malle Leis "Sügissuvi" 73. Jüri Arrak "Tsirkus" 74. Raul Meel "Trumm ja sõel" 75. Ludmilla Siim "Kollane valgus" 76. Andres Tolts "Voodi" 77. Toomas Vint "Mäng" 78. Ando Keskküla "Ehitus" 79. Tõnu Virve "Eesti neiu" 80. Jaan Elken "Kalinini rajoonis" 81. Jaan Elken "Kajakas" 82. Ilmar Kruusamäe "Olümpia" 83
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha....................................................................
ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest niitmisest, et takistada kõrgema kasvuga taimede domineerimist. Väetised ja pestitsiidid ei tohi neile ribadele sattuda (M. Semm 2003). Põllupeenrad on ka olulised talvitumispaigad põllukahjurite looduslikele vaenlastele. Põhilised kahjurite arvukust reguleerivad putukad on jooksiklased, kõrvahargid, lepatriinud, kiilassilmad ja sirelased. Kevadel tulevad nad sealt uuesti põllu peale tagasi ja hakkavad kahjureid hävitama. Põlluservad puhverdavad tõrjeainete mõju ümbritsevatele aladele, vähendavad väetiste ja taimekaitsemürkide äravoolu põllult ning takistavad muldade erosiooni (M. Semm 2003). Üks suur jooksiklane jookseb põllu servast kuni 150 meetri kaugusele välja. Talvituda tahab ta aga põllu äärealal ja seepärast ongi põldude puhul väga oluline, et meil oleksid põllupeenrad, nagu vanasti olid põldudel. Seal siis saavad talve mööda saata
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
1.Täppsiviljeluse olemus Täppisviljelus on tehnoloogia kus agrotehnikanõudeid täidetakse täpsemini kui tavaviljeluses, arvestades saaki mõjutavate tegurite muutumist põllu piirides nagu mulla omadused, kahjustajate esinemine, põllu naabruses olevad objektid. 1. Saagi koguse ja kvaliteedi kaardistamine põllu piires 18. Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused.
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seotud vaimude ja jumalatega. Teispoolsus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kündmisel on oluline et ader oleks õiges asetuses ja et vaod oleks ühtlased ning vaoharjad võiks olla märgatavad. Künnivao peal ei tohi olla mitte mingi sugust haljasmassi, juurikaid ega heina. Kobestamine Mulla kobestamiseks kasutatakse kultivaatorit. Mullaharimisel muld kobestatakse, õhutatakse, segatakse ja murendatakse, umbrohujuured lõigatakse läbi või eemaldatakse, põllupind tasandatakse ning väetis segatakse mullaga. Eristatakse laus- (töödeldakse kogu põllu pind) ja reaskultiveerimist (taimeridadevaheline kultiveerimine ehk vaheltharimine), külvieelset, külviaegset (kultivaatorkülvikuga), külvijärgset (reaskultivaatoriga) ja koristusjärgset (tüükultivaatoriga) kultiveerimist. Külvieelselt kultiveeritakse harilikult kuni 10 cm, koristusjärgselt 25–45 cm sügavuselt. Vahetevahel kasutatakse pärast külvi ka rulle, et väiksemad mullakamakad purustada ja pindmist mullakihti tihendada, mis vähendab aurustumist, parandab mulla ja seemnete
liigniisked ehk märjad mullad ning allosa on tugevasti gleistunud. (Kõlli R, Ellermäe O, Tamm I. 2008) Muldade kontrastsus on suhteliselt sarnane. Gleistunud leetjas, leetjas mullal ja leostunud gleimullal on ühine see, et nad ei ole kuivad mullad, sobivad taimede kasvatamiseks. Üldiselt on leostunud ja leetjad mullad kõige paremad mullad põllumajanduses. Gleimullad sobivad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks, on keskmise viljakusega mullad. Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade
aga ühel oli 20 kana, siis tehti nii, et mõlemal oleks 10. Peale loendamist andis üks naaber teisele tema kanad tagasi. Sigade varjamiseks söödeti seal kõht nii punni täis, et siga läks kuhugile oma ette magama ja loomade loendaja ei märganudki teda. Veel oli võimalus loomade loendaja täis joota või talle viinaga maksta ja öelda, kui palju loomi sul on ja ta lihtsalt pani selle kirja. Põllu kündmiseks pidi minema kolhoosikeskusesse ja rentima sealt kalli hinna eest traktori, aga enamus talunikke maksid mõnele oma sõbrale, et tema odavama hinna eest põllu ära künnaks. Viljakoristusajal said paljud õpilased ja tehasetöötajad põldudele tööle. Seal oli põhiliselt vaja heina teha ja seda pakendada ja kartuleid korjata. Lisaks oli vaja igal aastal põllu pealt kive koristada. Heina pakendamisel tõmbas pakendusmasin hainapallid kõvasti
EROSIOON Erosioon mullastiku looduslik ärakanne Pinnase erosiooni põhjustavad: · Sademed · Vooluvesi · Tuul · Temperatuuri kõikumine Erosiooni soodustavad/kiirendavad: · Liigkarjatamine · Metsade hävitamine · Väärad maaharimisviisid [1.] Erosiooni tagajärjed Maakera viljakamaimatel põllualadel läheb kaduma umbes 26 miljardit tonni mulda aastas. · Mulla produktiivsuse ja veesidumisvõime vähenemine [1.] · Veekogude reostumine [2.] · Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus · Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väe...
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need
Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ..............................................................
2 Kokk u Šifrite ja lõimisevalemite seletused ÄRA SELETADA! Leostunud gleimuld GO v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3 Gleistunud leostunud muld Kog k°_2ls_2/v_2ls_3 Gleistunud leetjas muld KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2 2 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri 3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne Kõige rohkem on sellel põllul koreserikast rähkmulda(Kr). Kr keeb pinnalt või kuni 30 cm sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik. Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest
tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik. Seal ei kuule naiste säutsumist ning sinna minekuks leiab alati põhjuse. Linnavurlede meelest on maaelu aina üks roosamanna. Maal ei pidavat toidu peale raha kulutama, sest kartul ja kapsas ja liha ning kõik muu selline on maal olemas. Ole ainult virk ja kogu. Maaleht kirjutas, et viimasel ajal on ka mõned linnakad hoolsaks hakanud. Sõidavad oma mersudega maale põllu äärde ning laadivad pagasiruumi kõike vajalikku täis: kartulit, kapsast, porgandit... Täiesti arusaadav, maal manti on. Käiakse ju metsas seenel ja marjul, miks mitte ka näiteks põllu peal kapsal. Põlise maamehena esitan üleskutse: tulge kõik maale elama!
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl
rongitee kõrvale umbes 15m kaugusele, et saada pildi peale nii rong, kui ka linnutee. Alguses tegin palju proovipilte et garanteerida tähtede teravus kui rong tuleb. Rong saabus, just sellel ajal kui rongi nina jõudis mulle lähedale vajutasin päästikut ja ootasin 15 sekundit ja oligi pilt valmis. 6 Linnutee ja kuivanud puu Oli augustikuu, sõitsime emaga oma tavapärast metsatee ringi, et loomi näha. Ma märkasin tee kõrval põllu peal ühte suurt kuivanud tammepuud. Tahtsin seda pildistada aga päevavalguses ei tundunud see nii huvitav, niisiis otsustasingi minna puu juurde öösel. Nägin uudistes, et lähiöödel on oodata palju langevaid tähti, see oli minu pildimõtteks hea võimalus. Läksime kell 1 öösel välismaalasest sõbraga õue, jäime tee ääres seisma ja ma seadsin sammud selle puu juurde mida olin tahtnud pildistada. Sättisin pildi nii, et linnutee ja puu jääksid kõrvuti
ülevaatlikult algab üks kultuurpõld kündmisest. [1,4] 2.1 Kündmine Kündmise eesmärk on lõigata kamar maapinnalt lahti ning pöörata see ümber. Kündmise käigus maetakse mulla alla umbrohi ja eelmise saagi põhk, see kiirendab taimejäänuste lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi
seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05.17 Tegelesin Hummuli Agro OÜ põllumassiividega maaamet.ee lehel, kus sisestasin põllumassiivide numbrid ning salvestasin kaarditrükise arvutisse. Hiljem liikusime põldudele ning jälgisime töökäiku ja sõitsin masinatega kaasas. 30.05.17 Sõitsin masinatega kaasas, ka garaažis olin mõne minuti, sain jälgida, mis tööd mehed seal teevad 01.06
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi
tagasi olnud intensiivne, kuid erinevus on metsakaevel, sest need mullad on jäetud metsa alla. Muldade harimisel on mehaaniliselt hävinud mulla struktuur, eriti rohmaakaeve puhul, kus oli enne põld, sest seal on kuib muld. Samas ei ole teada, et nendel põldudel oleks mulla struktuuri säilitamiseks võetud kasutuseke abinõusid nagu sügavat sügiskündi või õiget kultuuride vaheludmist, sest tegemist on siiski asjaaarmastajte maadega. Inimtegevus on mõjutanud suuresti põllu ja rohumaa mulda, muutes neid vähem viljakamaks, kui metsakaeve piirkonnas on vanade ja ohtlike puude langetamine on seganud küll looduslikku tasakaalu, kuid on kasu toonid inimesele. Kõige rikkam muld huumusainete poolest on uuritavatest muldadest leetjas muld, millel on seetõttu ka paremad soojusomadused ning biokeemilised protsessid kulgevad kiiremini. [7][4] 5.5 Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26 LP v°_1sl60/ ...
punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte. Teatud vasturääkivus tekib siin kasvatusteadlase Peeter Põllu 1933. aastast pärit väitega, nagu oleks eestlaste häda traditsioonide puudus, see tähendab kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Irratsionaalsena tunduv ütlus ei seleta mitte kuidagi ehteestlaslikku tava pidada laulupidusid või heisata veebruarikuu kahekümne neljandal päeval Sinimustvalge. Täielikult immanentsena näivad traditsioonid omandavad Põllu seisukohast lähtudes hoopis tühise mõõtme. Eesti pole muidugi mõni vana haritud maa,
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC. Itaalia asub soojas vöötmes ja sooja vöötme aktiivsete temperatuuride summa on 4000 kuni 8000 oC. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem sajab Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna-Itaalias langeb mõnes piir...
Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis metropoliks (on seda tänini)?
Toituti põhiliselt marjadest, ka teistest söödavatest taimedest. Kuid käidi ka kalal ja küttimas. Selline toidu hankimise viis ei olnud alati edukas ja nii mõnigi kord pidid inimesed nälga taluma. See kõik muutus kergemaks alles siis kui inimesed jäid paikseks. Põlluharimise ja karjakasvatamisega oli kergem toita hõimu rahvast, inimeste suremus vähenes ja arv kasvas. . Kui nüüd inimesed hakkasid põldu harima, tekkisid jälle raskused. Ei olnud häid tööriistu põllu harimiseks. Jah, olid küll olemas kivist ja puust töövahendid, kuid need ei olnud eriti vastupidavad ja ka mitte just eriti tõhusad. Põlluharimises läks elu kergemaks siis, kui leiti metallid ja avastati nende töötlemis võimalused. Nüüd, kui kasutusele olid võetud metallist tööriistad muutus põllu harimine samuti, leiti uusti võtteid ja ka uusi viise, kuidas muuta töö tegemist kergemaks. Ma arvan, et esiajal oli inimestel kerge suhelda teiste hõimu liikmetega
AS Postimaja Uue Maailma 18 44352 TALLINN 23.11.2015 nr 1-1/1 VOLIKIRI OÜ Äripere, asukohaga Põllu 29, volitab juhataja asetäitjat Mari Maasikat (isikukood 48804184795) vastu võtma 01.12.2015-31.12.2015 saabuvaid tähitud postisaadetisi. /allkirjastatud digitaalselt/ Elisabeth Ammer Juhatuse liige
Tänu Ülo Õunale muutus eesti skulptuur tunduvalt kommunikatiivsemaks. Õun on oma võtmes portreteerinud kultuuritegelasi. Veljo Tormis dirigeerib lausa kolme käega, mis tekitab käte liikumise mulje. Paistab, et mingi side oli tal temast märksa noorema Miljard Kilgiga, kes on teinud temast fotorealistliku maali, Õun omakorda modelleeris Kilgist portreelise büsti. On ka Mikk Mikiveri portree kollase lipsuga, siis Kaljo Põllu, Juhan Viidingu groteski aetud portreed, Voldemar Panso, Gustav Ernesaks ja paljud teised. Kui võtta kokku Ülo Õuna looming, siis nii töömahuka kunstiliigi nagu skulptuur kohta oli ta (arvestades ka tema lühikeseks jäänud eluteed) väga produktiivne. Lisaks on raske ette kujutada eesti skulptuuri ajalugu ilma Ülo Õunata, võib ainult mõelda, mida ta oleks praeguseks ajaks loonud. Õun lahkus vara. Kriitikud olid tema tööde vastu sõbralikud, ometi hoidis ta pigem omaette.
surnud inimeste vaimud? küll on jube! küll on hirmus! seal ei saa ju keegi olla! seal ei saa ju keegi olla! seal ei saa ju keegi olla! seal ei saa ju keegi olla!!!!! KALJO PÕLLU ,,TEEKONNA ALGUS" Kaljo Põllu (1934) on eesti kunstnik, kes on sündinud Hiiumaal. Alates aastast 1966 on ta ka Eesti Kunstnike Liidus. 19531955 teenis ta Nõukogude Armees, peale seda oli ta õpetaja ning hiljem õppis ERKIs klaasikunsti erialal. 19621975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhataja ja pärast Eesti Kunstiakadeemias joonistuskateedri õppejõud. Kaljo Põllul on olnud väga palju isikunäituseid nii Eestis kui ka välismaal
Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 64848200688 Joonis 2. Põllu asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga.) Gleistunud leostunud muld (Kog) Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas
ülesandeid: 1) mulla kobestamine ja õhutamine; 2) mulla segamine ja murendamine; 3) põllupinna tasandamine; 4) umbrohu hävitamine. AGRNÕUDED 1) lauskultiveerida tuleb õigeaegselt, st kui mullapind on tahenenud ja elutegevus mullas alanud; 2) lauskultiveerida tuleb nõutud sügavusega: mulla kuivamise kiirendamise eesmärgil sügavusel 10...15 cm, kuiva mulla puhul ja vahetult külvieelselt piisab sügavusest 6...8 cm; 3) lauskultiveeritud põllu pindmine kiht peab olema hästi kobestatud ja murendatud, umbrohujuured lõigatud ja pinnale kistud; 4) lauskultiveerimine peab toimuma ilma niiskete ja märgade aluskihiklompide pinnale toomiseta; 5) lauskultiveerimisega ei tohi kaasneda mulla tolmustamist (mullasõmerate purustamist) ja tihendamist; 6) lauskultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) lauskultiveeritud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi.
(xp ja xk). Orgaaniliste väetiste otsemõju ( Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide üldsisaldust ja nende kasutamise koefitsientt esimesel kasutusaastal. Nt. Orienteeruvalt viime 1 tonni kvaliteetse tahe sõnnikuga mulda esimesel aastal omastatvaid toitaineid järgmiselt: N- 1,25 kg; P- 0,4 kg ja K 2,5 kg; järelmõjuna arvestatakse esimesel aastal N- 0,5 kg; P- 0,2 kg ja K- 0,6 kg. Lämmastiku vajadus põllu külvikorras Kultuur ha Huum Loodet St Km Org. Ov N- X use % av Kg/ha Väetis kg/ha vajadu kg/ha saak s t/ha t/ha (kg)ko kku
Leetunud mullal (Lk(I)g) viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobib sellele mullale rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Leetunud muldade miinuseks on liigne happesus, vähene produktiivse vee varu, vähebioloogiline aktiivus, mille tõttu on pärstitud orgaanilise aine muudnumine, vähearenenud või arenemata mulla struktuursus, harimisõrnus, madal liikuvate toitainete sisaldus. (Penu, 2006) Käesoleva põllu puhul on parim kasvatada kaera, kuna selle põllu keskmine kastutussobivus, arvestades ka muldasid on kõige kõrgem (tabel 2). Arvestama peab, et kindlasti peab olema põld kuivendatud, et ka edasipidi tegeleda põllu harimisega. Seega peab kuivendussüsteemi hoidma korras. Tabel 2. Kaalutud keskmine kasutussobivus tähtsamatele teravilja- ja heintaimede kultuuridele. Oder Rukis Nisu Kaer Põldhei Karjama Timut ja Kerahei Aasnurmik
OÜ Tempera AS Kaevetööd Põllu 22 66438 VÕRU 20. mai 2013 1-7/548 VOLIKIRI OÜ Tempera Ehitus tegevdirektor Uuno Pilt volitab VALDUR KEERME (isikukood 36712213952) ja MART KEERD (isikukood 37204307243) kaevetöö masinad ning allkirjastama sellekohaseid dokumente. Volikiri kehtib üks aasta. Allkirja näidis Allkirja näidis Uuno Pilt Tegevdirektor Võru mnt 59 Telefon 784 9028 Arvelduskonto 100104274903 66423 VÕRU Faks 784 9029 SEB Regitrikood 9824377 E-post: [email protected]
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine
5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks kasutatakse puutuhka, sest see sisaldab lutsernile kõiki vajalikke mikroelemente – B
Tigu Referaat Juhendaja: 2006/2007 õ-a SISUKORD Tigude ehitus..........................................3 Eluviis..................................................4 Sigimine ja Areng....................................5 Toitumine..............................................5 Teod aiapidajate õudus unenägu..................6 Kasutatud kirjandus...................................7 2 Tigude ehitus Teo keha kaitseb lubiainest koda. Kojast ulatuvad välja vaid pea ja jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod...
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõ...
Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Taimekasvatuse olulisus elanikkonnale on ilmne. Kuna taim on alati toiduahela esimene osa, sõltub taimede olemasolust ka inimkonna toidulaua suurus ja mitmekesisus. Taimedel on veel üks tähtis omapära taimed suudavad sünteesida hapnikku, mis on eluks vajalik kõikidele organismidele. Inimesed on ka õppinud kasutama taimesaadusi, et muuta oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
