Vabaduse mõiste (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Filosoofia eksami vastused

on valge”, ei pea me silmas, “kas on kasulik uskuda, et lumi on valge”. - Meid huvitab hoopis see, kas lumega on asi nii, nagu väites kirjeldati ning see tähendab lume ja tema omaduste uurimist. 7. Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Vaated, mida iseloomustab uskumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja! - Deflatsionalism (de + ld flare ‘puhuma’) Deflatsionismi tunnused: a) Tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud! b) Tõde ei oma mingit deepi “olemust” – pole mingisugust kõigi tõdede ühist omadust. c) Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas! Tõefraasi kõrvaldatavus: Fraas “on tõene” on põhimõtteliselt kõrvaldatav: Järgnevad laused on sama sisuga! a)“ma tunnen kannikese lõhna” b) “on tõene, et ma tunnen kannikese lõhna

Sissejuhatus filosoofiasse

17

doc

Mis on filosoofia?

Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse põhimotiivideks on patt, pääsemine ja lunastus

Filosoofia

30

doc

Euroopa ideede ajaloo konspekt

sellistel mõistetel nagu hea ja halb, õiglane ja ebaõiglane. Kus ei ole ühist võimu, seal ei ole ka seadust; kus pole seadust, pole ka ebaõiglust. Tungid, mis kallutavad inimesi rahu suunas. Tungid, mis kallutavad inimesi rahule, on surmahirm, iha asjade järele, mis on vajalikud mugavaks eluks ning lootus oma töökusega neid asju hankida. ESIMESEST JA TEISEST LOOMUSEADUSEST JA LEPINGUTEST Mis on loomuõigus. LOOMUÕIGUS, mida kirjamehed nimetavad tavaliselt jus naturale, on iga inimese vabadus kasutada oma võimu nii nagu ta ise tahab oma loomuse alalhoidmiseks; ehk teisisõnu, enda elu kaitseks. Sellest tuleneb vabadus teha kõike, mida ta vastavalt oma mõistusele ja otsustele arvab olevat enda alalhoidmise tarvis kõige sobivamaks vahendiks. Mis on vabadus. VABADUSE all mõeldakse, vastavalt selle sõna täpsele tähendusele, väliste takistuste puudumist. Need takistused võivad tihti võtta inimeselt

Ühiskond

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks.

Filosoofia

37

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m

Sissejuhatus filosoofiasse

60

docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

 Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas.  Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia,  Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks.  Ludwig Wittgenstein  Varauusajal philosophia practica: Keel kui “tööriistade kogum”, erinevad kasutusviisid, sõnade Ethica –üksikisik inimelu projektid ja suhted, vara-ja uusajal oluline, sest mõjutas tähendused pole fikseeritud ka pol

Filosoofia

74

pdf

VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS

tema toimetamiseks pädeva riigiorgani ette, et otsustada sellise järelevalve sisseseadmine; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik; ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. PS § 20 sätestatud loetelu ammendavusest järeldub, et võimudel puudub igasugune voli kehtestada ise lisaaluseid vabaduse võtmiseks või neid aluseid oma äranägemise järgi muuta ehk teisisõnu, vabaduse võtmine saab toimuda ainult PS § 20 esitatud aluste esinemisel. 8 Riigikohus on oma lahendis lisanud, et PS § 20 lõiget 2 ei tohi tõlgendada laiendavalt põhiõiguse kandja kahjuks9. See tähendab, et PS § 20 lõikes 2 sätestatud vabaduse võtmise aluste erinevate tõlgenduste seast tuleb valida see, mis võimaldab kõige väiksemat vabadusse sekkumist.

Avalik õigus

28

doc

Ärieetika

.......................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid.....................................................................................5 1.4 Eetika ja vabadus...................................................................................................7 2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA...........................................................................8 2.1 Eetika ja majanduse seosed...................................................................................8 2.2 Eetika mõju äritegevusele.....................................................................................9 Ärieetiliste probleemide tekkepiirkonnad..............

Ärieetika

Kommentaarid (0)