Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
Alkohol Eestis Eesti ühiskond on alkoholiseerunud Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 inimelu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. 60% raskete vigastuste põhjuseks on Eestis alkohol. Lisaks suureneb maksa alkoholitõvega haigete arv ja suremus maksatsirroosi. Tasub teada, et veinimaal Ungaris on suremus maksatsirroosi 100 000 mehe kohta 20 korda kõrgem kui alkoholi piiratud kättesaadavusega Norras ja Rootsis. Alkoholist põhjustatud inimkaod ja majanduslik kahju on Eestis viimastel aastatel võtnud ulatuse, mis seab ohtu riigi ja rahva olemasolu. On vajalik, et igaüks teadvustaks endale alkoholi liigjoomise ohte ning aitaks kaasa negatiivse hoiaku kujundamisele alkoholi liigtarvitamise suhtes. Alkohol kahjustab maksa On kaks peamist krooniliste maksahaiguste põhjust - maksa alkoholitõbi ja viirushepatiit, vastavalt 30-50% ja 30-40% kõig...
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad isel...
Rebane ja tema haigused Millised haigused on rebastel enamlevinud? Rebased on vastuvõtlikud paljudele nakkushaigustele. Marutõbi- Närvisüsteemi ägedalt kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Kärntõbi- Nakkuslik nahahaigus. Kiskjate katk- Nakkuslik viirushaigus mida iseloomustab palavik, seedetrakti põletik, silma ja kopsupõletik. Paeluss- Kes on “linnarebased” ja miks nad probleeme võivad põhjustada? Linnarebased on rebased kes on sattunud inimasustuste lähedale luusima. Et linnades, sealhulgas Pärnus ja Tallinnas, elab üha rohkem rebaseid, on sagenenud koerte haigestumine rebaste kärntõppe ehk sügelistesse. Põhjused Üheks põhjuseks, miks rebane linna tuleb, on jätkuv linnastumine ning metsloomade elupaikade vähenemine. Loomad ei jõua linna eest ära kolida vaid kohanevad muutuva keskkonnaga. Teiseks põhjuseks on kitsad toiduvarud metsas. Haigused ...
Kordamisküsimused Mida mõistetakse haiguse etioloogia all? Haiguse etioloogia uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustavaid tegureid. Milline on sobiv keskkond ja peremeesorganism. Mida tähendab mõiste “patogenees”? Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta...
Tervise geneetilised tegurid Geneetika hõlmab bioloogilist fooni: kehaehitus ja talitlus, vananemine, närvisüsteemi tüüp ja küpsemine. Geneetilised tegurid. Geenid on DNA segmendid, mis kontrollivad tohutut hulka keemilisi protsesse organismis. Meie geenid on justkui tehniline joonis, mulle järgi kõik inimesed on loodud. Iga inimene pärib geenid oma vanematelt ning need määravad, mis värvi on meie silmad, nahk ja juuksed. Aga geenid mängivad olulist rolli ka inimese isikupäras, sest nad mõjutavad meie ajus neurotransmitterite süsteeme. Iga inimene (v.a. ühemunakaksikud) on geneetiliselt erinev, ,,koopiate" tekkimine on välistatud.. Kuigi mõni psüühikahäire, näiteks depressioon võib suguvõsa liinis järeltulijatele edasi kanduda, et tähenda see veel, et depressiooniga kaasneb alati pärilik geneetiline risk. Arengut ja haigestumist võivad mõjutada ka kasvatuslikud ja suhetega seotud tegurid. Pärilik foon ehk geneetilised faktorid mõjuta...
Alkaloididega seotud probleemid Alkoidid on vees lahustumatud, aluseliste omadustega sooli moodustavad keemilised ained, mis sisaldavad lämmastikku. Neid on kasutatud juba väga ammustest aegadest mürgi, ergutite või ravimitena. Üks mürgisemaid, aga tuntumaid alkaloide, mida tuntakse on nikotiin. Suur osa inimkonnast mürgitab end sellega juba alates 16ndast sajandist. Eriti populaarseks on see saanud meie ajajärgul. Nikotiini alkaloidid on leitavad, tubakast, kokapõõsa lehtedest ja vähemal määral ka tomatist, kartulist ja paprikast. Nikotiini on lisatud erinevatele putukamürkidele. Nikotiini kasutatakse peamiselt tubakasuitsetamisel. 75kg kehamassiga mehele on surmav juba umbes 40mg nikotiini doos. Alkaloididest on tuntud amfetamiin, ecstasy, LSD ja kokaiin. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus...
Ülesanne 1 Nimeta GMO plussid ja miinused: GMO plussid GMO miinused Ülesanne 2 Tuulerõuges on (1)__________haigus, mis nakatub väga (2) ___________. Seda haigust Põevadtavaliselt (3)___________. Haigusega tekivad nahale (4)_______, mis jäävad kehale tavaliselt (5)______ päevaks, ning on eriti nakkusohtlikud (6)___ ööpäeva enne. Viirushaigus (5) Bakter (5) Ülesanne 3 Kas lause on õige või väär? Paranda, kui tarvis.' 1) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. 2) Hepatiit A on liigesepõletik. 3) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. 4) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik 5) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. 6) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. 7) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu...
STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvat...
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse...
Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku · Ajukahjustus äkili...
Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega...
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Pärilikud haigused SAKU GÜMNAASIUM KOOSTAS: ANNA-LIISA MURRE JUHENDAS: LAIVE JÜRIMAA KLASS: 9.A 2018 Sissejuhatus Ma valisin selle teema sest, ma tahtsin nende haiguste kohta rohkem teada ja neid lähemalt uurida. Ma sooviks teada kuidas need haigused tekivad. Ma tahan teada täpselt, mis haigustega on tegu ja kuidas neid ravida. Värvipimedus Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve, sagedamini rohelisi ning punaseid toone. Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähenda...
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajurip...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatu...
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaa...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab rasedus...
Haigused ja seisundid Esileht / Haigused ja seisundid Alzheimeri tõbi Morbus Alzheimer (lad.k) Alzheimer disease (ingl.k) Seletus Alzheimeri tõbi (AT) on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas . Ülevaade AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhju...
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, ...
Omega-6 ja -3 rasvhapped Sinu kehas. Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped on IGA RAKU membraanis. Omega-3 ja Omega-6 on meie kehas asendamatud ja neid PEAB saama toiduga. Sinu keha koosneb 100 trillionist ( 1018 ) rakust, mis kõik vajavad normaalseks funktsioneerimiseks nende rasvhapete tasakaalu! Omega-3 on väga tähtis toidu komponent hoides korras immunsüsteemi, närvisüsteemi, südametegevuse ning hoides ära allergiaid ja põletikke, sealhulgas liigesepõletikku ja astmat 1. Kui Sinu keha Omega-6 ja Omega-3 rasvhapped on pikaajaliselt tasakaalust väljas ning kehas on põletikku soodustav keskkond, soodustab see: • Südame- ja veresoonkonnahaigusi (kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi, südamelihase infarkt) • Naha kehva kaitsevõimet ja kvaliteeti • Liigespõletikke ...
Ülevaade muusikute professionaalsetest haigustest ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil Maria Elonen, 1k, PP *Sissejuhatus Professionaalseid haigusi muusikute seas võib kohata üsna tihti. Statistika järgi umbes 80-90% muusikutel on erinevad professionaalsed haigused. On teada mittu kuulsaid muusikuid, kellel olid mitmed terviseprobleemid, seotud nende professionaalse tegemisega. Nende hulgas olid Tanejev, Skrjabin, Rahmaninov. Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi...
Miks nälg tapab? Artikel "Miks nälg tapab?" on kirjutatud 2011 aasta septembri ajakirjas Tarkade Klubi.Valisin antud kirjutise kuna maailmas on sadu miljoneid inimesi, kes on näljas ning hakkasin huvi tundma, mida nälg teeb inimese organismiga. Inimesi, kes on näljas, leidub maailmas rohkem kui USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas välja näljahäda, mis on nõudnud juba sajade tuhandete elu ning ohustab veel miljonite inimeste elu. Näljahäda tekitajaks on nt põud aga samas ka poliitilised põhjused - ei kiputa eriti välismaalt abi paluma, riikide omavahelised keerulised suhted, sisevõitlused jne. Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vi...
Tervislik toitumine ja toitained Toit ja toitained Inimene peab saama toidust vajalikke toitaineid. Nendeks on : Makrotoitained: süsivesikud, rasvad, valgud, vesi Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained Süsivesikud: suhkur, looduslikud toiduained Rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad(liha, piim) Valgud: piim, juust, kohupiim, kala, liha, muna, uba, hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimsel...
Alkohol ja inimene Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline ühend, mis sisaldab funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Alkoholi on kasutatud juba ammustest aegatest. Mida teeb inimene alkoholiga ja alkohol inimesega? Inimesel on alkoholiga paljugi teha. Ta kasutab alkoholi keemiatööstuses, kesmeetikapreparaatides, nafatööstuses, jahutusvedelikus ja toidutööstuses. Ta teeb plastikut ja ta on näopuhastusainetel. Teda leidub Coca-Colas aspartaami näol ja ta on abiks naftavarude säästmisel. On erinevaid alkohoolseid jooke nagu näiteks siider, viin ja viski. Neid võib poe lettidelt sadu erinevaid leida. Alkohol võib inimesele ka kahjulik olla. Aspartaam (E951) on üks kõige ohtlikumaid aineid, mida tänapäeval toitudesse ja jookidesse lisatakse. Aspartaami võib leida nii dieetjookidest kui ka küpsetistelt. See on ligi 200 korda suhkrust magusam ja seega toob see tööstustele suurt kasumit. K...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. ...
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu...
Vananemine on vältimatu bioloogiline seisund. Et seda paremini mõista, uuritakse aina enam raku tasandil toimivat. Rakud moodustavad koed, millest keha koosneb. Rakk uueneb nende jagunemise abil. Uuringud on näidanud, et rakud jagunevad enne programmeeritud rakusurma saabumist piiratud arv kordi. Korduvalt uuenenud rakud ei suuda aga toimida nii tõhusalt, kui nad seda ,,noorena" tegid. Kui rakud ei suuda enam taastoota, muutub elund ebaefektiivseks, kuna ei suuda oma bioloogilist rolli täita. Vananev aju kogeb astmelist ajurakkude kadu ning neid ei asendata. Siseelundite tööd reguleeriva autonoomse närvisüsteemi talitlus muutub seetõttu vähem efektiivseks. Progresseeruva närvisüsteemi kahjustuse tekitab suhteliselt harva esineva haigus Huntingtoni tõbi (ka Huntingtoni korea). Kuigi seda haigust peetakse haruldaseks (1 juhus 10 000 kohta), on Euroopa parlament välja andnud 2007.a. kirjaliku deklaratsiooni milles suunatakse tähelepanu...
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või ...
Alkoholi mõju organismile Alkohoolne jook sisaldab etanooli ehk viinapiiritust ning on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega. Alkoholi juues tekib tajutav heaolutunne, kuid suuremate koguste puhul võib olla häiritud mälu ja koordinatsioon. Alkoholi juues imendub alkohol suust, maost, söögitorust ja peensoolest kiiresti verre ja jõuab kõikidesse organitesse. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja võib põhjustada mitmeid haigusi. Sõltuvalt inimese kehakaalust, vanusest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest (nt, kas koos alkohoolsete jookidega süüakse) on alkoholisisaldus veres erinev. Üldjuhul mõjutab alkoholi tarbimine naisi rohkem, sest naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seepärast tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol mõjutab närvisüsteemi ja seda seostatakse mitmete närvisüsteemi haigustega. Tarvitades alkoholi, väheneb kesknärvisüstee...
ALKOHOLI TARBIMISEST Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine. Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid ise...
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressii...
VIIRUSTEST TINGITUD HAIGUSED MIS ON VIIRUS? Nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised obj ektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. MIS ON HEPATIIT ? Viirus, mis tekitab maksapõletiku. On teada mitu erinevat hepatiidi viirust mõned neist on surmavad, sest hävitavad aja jooksul maksa. Haigus võib olla kerge, raske või krooniline. Kergeks loetakse sellist hepatiidi vormi, kus esinevad ainult üks või mõned haigusnähud ja organism paraneb kiiresti. Raske vormi korral haige paraneb tavaliselt mõne nädala, või äärmisel juhul paari kuu jooksul. Krooniline haigus kestab aastaid, võimalik, et kuni elu lõpuni. Haigusnähud tekivad ja kaovad hooti. A ja E HEPATIIT Levib saastunud vee, toidu ja inimese väljaheidetega halva isik...
Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile Stress, distress ja depressioon Stressi peetakse ebaoluliseks raskuseks, igapäevaelu kapriisseks kaaslaseks. Stress võib puudutada igaüht, seda kasvõi läbi muremõtteis kaaslaste abistamise. Stress on organismi seisund reageerimaks kõrgendatud nõudmistele või uutele väljakutsuvatele olukordadele. Stressorid põhjustavad organismis biokeemilise reaktsiooni, mille käigus vabastatakse kortisooli ja adrenaliini, et parandada organismi vastupanujõudu. Vastuvõtlikkus stressile on inimestel erinev, kuid on leitud, et stressitaluvust saab arendada. Distress on suutmatus saada hakkama olukorras, mis vajab kõrgendatud stressitaluvust. Kõige tavalisem stressivorm on akuutne stress. Akuutne stress tekib, et hoida meeled erksana, koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism...
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Kat...
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI ..................................................................................................................................................
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
Viirustest tingitud haigused Vova 11.klass Marutõbi Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, loomade puhul käsitletakse haigust marutaudina. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Võimalik on, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Punetised Haigusest : Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhan...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves LIIGHIGISTAMINE Referaat Tallinn 2014 Mõiste ja nimetus. Liighigistamine ehk hüperhidroos ehk hyperhidrosis (ing. k.) on meditsiiniline termin liigse higistamise kohta. Liigne higistamine on higinäärmete liigse aktiivsuse tulemus. Normaalsel inimesel suureneb higivool füüsilise aktiivsuse, palaviku alanemise perioodil ja kõrge välistemperatuuri korral, mis on kaitse reaktsioon organismi ülekuumenemise vastu. Liighigistamise tekkepõhjused. Kõige sagedamini esineb primaarset tüüpi hüperhidroosi, mille puhul ei ilmne mingit meditsiinilist liigse higistamise põhjust. Tavaliselt algab lapsepõlves või noorukieas, võib ka olla pärilik ning üldjuhul esineb paikselt kätel, jalgadel ja kaenla all. Harvem on näol ja tavaliselt on seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsiooniga. Sekundaarne generaliseerunud higistamine ...
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Sugulisel teel levivad haigused Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Ülle Säälik Torma 2010 Sugulisel teel levivad haigused Suguhaiguste põdemine põhjustab olulisi vaevusi haigele, tõsiseid probleeme inimsuhetes ja omavad tõsist ohtu inimese tervisele. Suguhaigused on olulised eelkõige oma võimalike tüsistuste tõttu. · Põdemise tagajärjeks võib olla viljatus (nii meestel kui ka naistel), eelkõige soetud põletikku põhjustavate suguhaigustega (klamüdioos, gonorröa). · Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võivad olla raseduse katkemised, vastsündinu haigestumine, aga ka surm. · Sugulisel teel levivad haigused osalevad halvaloomuliste kasvajate vähi tekkes. · Soodustavad HIV nakkuse seksuaalsel teel üle...
Suguhaigused Kes võivad nakatuda? Nakatuda võib iga suguelu elav inimene. Et haigestuda või nakatada teisi, ei pea olema "ringiaeleja". Kuid mida vähem on partnereid, seda väiksem on ka oht nakatuda. Isegi siis, kui Sul on olnud pikka aega sama partner, võib juhtuda, et ühel päeval avastatakse Sul STLH. Põhjuseks võib olla asjaolu, et mõned nakkused võivad olla pikka aega organismis, ilma et esineks kaebusi. Näiteks võid Sa olla nakatunud eelmisest partnerist ning kaebused tekivad alles siis, kui partner on juba vahetunud. Või nakatad Sa oma partnerit ning kaebused tekivad hoopiski temal. Seega ei maksa teha kiireid järeldusi truudusetuse osas, kui ühel teist peaks ilmnema STLH tunnused. Sugulisel teel levivad haigused Seks on normaalne ja meeldiv osa meie elust, võimalus jagada oma tundeid ja rahulolu. Mõned meist seksivad olemata püsisuhte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
