Naksitrallid ,,Kohtumine jäätiseputka juures" Eno Raud Jutustaja: Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest- Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Muhv: Vabandage, ma võin muidugi eksida, aga mulle tundub, et meil kõigil oleks nagu midagi ühist. Kingpool: No, eks me ju kõik ole ühed kenad naksitrallid. Jutustaja: Sammalhabe noppis enda habemest mõned pohlad nind pakkus teistelegi. Sammalhabe: Jäätise kõrvale ju head hapukad võtta. Muhv: Kui mu ettepanek nüüd ehk liiga pealetükkiv ole, siis võiksime teinekordki kohtuda, keedaksime koos kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu. Kingpool: See oleks hiigla vahva. Kutsuksin teid hea meelega enda juurde külla... aga mul ju ei ole kodu. Juba lapsepõlvest peale olen niisama ringi rändand. Sammalhabe: Häh, nagu minagi ju.
õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Rotid liiguvad ringi ja väike ühes stiilis liikumine ja luusimine ümber auto. Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku! Need saatana sigitised olid rünnakusuunda muutnud ja tormasid hoopistükis varemete sissepääsu suunas
ELULUGU Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. NAKSITRALLID Raamat "Naksitrallid" põhineb naksitrallide seiklustel kassidega ja on üles ehitatud neljale tüübile SAMMALHABE, KINGPOOL, MUHV ning üks pisut kummaline tegelane, kes võib olla kord jäätisemüüja, kord kassipidajanna, kord koguni tuletõrjuja. Kolmes lõbusas naksitrallis on koos terve elu ja inimesed erinevad suhtumised, erinevad eluviisid, SÕPRUS ja ÜKSINDUS, SEIKLUSED ja KAHTLUSED. Lugejad tunnevad "Naksitrallides" alati ära mõne oma veidra sõbra, naljaka situatsiooni või imehelge tundekriibu. Välise lõbususe taga on s...
.....................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK .....................................................................................................................................................7 4. NAKSITRALLID................................................................................................................. 10 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 2 SISEJUHATUS Palju venelasi elavad Eesti riigis
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitralli...
· "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968) · "Päris kriminaalne lugu" (1968) · "Huviline filmikaamera" (1969) · "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) · "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985) · "Kilul oli vilu" (1987) · "Kala kõnnib jala" (1997) Rahvaloomingu töötlus · "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958)
meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnangu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moodustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvilist filmikaamerat" ja "Lugu lendavate ja taldrikutega.". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LOOMING Proosa: "Roostevaba mõõk" (1957) ,"Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ,"Mõru kook" (1959) ,"Kurjad mehikesed" (1961),"Rein karuradadel" (1962) ,"Sipsik" (1962), "Anu ja Sipsik" (1970) ,"Põdrasõit" (1965) ,"Väike motoroller" (1965) ,"Helikopter ja tuuleveski" (1966) ."Peep ja sõnad" (1967) ,"Tuli pimendatud linnas" (1967) ,"Etturid" (1968) ,"Päris kriminaalne lugu" (1968) ,"Huviline filmikaamera" (1969) ,"Lugu
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. "Vabandage," ütles lõpuks Muhv. "Ma võin muidugi eksida, kuid mulle tundub, et meil oleks nagu midagi ühist." "Eks me ju olegi kõik ühed kenad naksitrallid,"noogutas Kingpool. Sammalhabe noppis habemest mõned pohlad ja pakkus oma uutele tuttavatele. "Jäätise kõrvale head hapukad võtta," ütles ta. "Kui mu ettepanek ehk liiga pealetükkiv ei ole, siis võiksime veel teine kordki kokku saada," rääkis Muhv. "Keedaksime kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu." "See oleks hiigla vahva," ütles Kingpool. "Kutsuksin teid enda poole külla, aga mul ei ole üldse kodu. Juba lapsepõlvest peale olen lihtsalt niisama ringi rännanud."
meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnangu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moodustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvilist filmikaamerat" ja "Lugu lendavate ja taldrikutega.". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LÜHIKE AUTOBIOGRAAFIA Sündisin 15. veebruaril 1928. aastal Tartu linnas. Mu vanemad elasid tollal Elvas ja järelikult asub seal ka minu esimene elukoht, millest ma aga paraku midagi ei mäleta. Paari-kolme järgneva aasta jooksul vahetasin aadressi õige mitmel korral, kuni jäin pikemalt pidama Nõmmele. 1935. aastal alustasin sealses Kivimäe algkoolis ka kooliteed. Nõmme on minu lapsepõlvemaa, kust pärinevad mu elu kõige värvikamad mälestused.
“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56) „Pärast innukat vaidlust mitmesuguste võimaluste üle otsustati, et Suurmõmmik peidetakse Sixteni tuppa, ning võeti nõuks minna otsemaid sinna ja vaadata välja mõni paras paik.“ (Lindgren, 1999, lk.94) (lisada viide allikale 3, lk.94) Nr Autor Pealkiri Ilmumisaeg Väljaandj Linn a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 Tänapäev Vallik juhtus, Ann? 3 Astrid Meisterdetektiiv 1999 Sinisukk Lindgre Blomkvisti n ohtlik elu Tabel 1. Tsiteeritud raamatud. Tsitaadid veebist loetud ajakirjadest: Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab
10b Eno Rauast veidike Eluaastad 19281996 Mitmekülgne Eesti lastekirjanik Tuntuim on naksitrallide sari Populaarne on ka Sipsiku lood Perekonnast Eno Raud on abiellus Aino Pervikuga ja neil on kolm last : Mihkel Raud,Rein Raud ja Piret Raud. Kokkuvõteks Sain teada palju uut ja huvitavat Eno Raua kohta näiteks : kellega ta abielus on ja palju tal lapsi on . Sain ka teada,et tuntuim tema raamat on Naksitrallid,seda oli huvitav teada saada ,sest arvasin koguaeg,et tuntuim on Sipsik. Tänan tähelepanu eest !!!
Edgar Valter Autor: Taniel Lukomets Konguta kool 6 klass sissejuhatus ● Info Edgar Valteri kohta. ● Kokkuvõte. Info Edgar Valteri kohta. ● Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. ● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● ...
sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Välismaa animafilmid · No Pogodi · Kass Leopold · Winnie Pooh · Casper · Alice Imedemaal · Okasroosike · Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi Täname kuulamast ja vaatamast!!!
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last R...
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelan...
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
Edgar Valter Edgar Valter oli eesti lastekirjani k ja kunstnik. Edgar Edgar Edgar Valteril on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist...
On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Kuulsamad raamatud Sipsik Naksitrallid Sipsik on rääkiv, mõtlev ja Jutustus saab alguse kolme võrdlemisi isepäiselt tegutsev naljaka mehikese Muhvi, kaltsunukk, mille Mart õmbles Kingpoole ja Sammalhabeme sünnipäevaks oma pisemale juhuslikust kohtumisest ühe õele Anule. Kaltsunukk on linnakese jäätiseputka ees. nagu väike laps rõõmus, Selgub, et kõik kolm on uudishimulik, kohati hulljulge, üksikud ning nad otsustavad
ETTEKANNE 7-B klass GEORG ROOSALO Leelo Tungal on kirjutatud Edgar Valteri 75. sünnipäevaks 2004. aasta septembris luuletusi, millel väga täpselt iseloomustas teda. Esitan lõigu sellest: Muinaslood on imelised – neis on peidus naer ja nutt... Mõni inimene ise ongi nagu muinasjutt… 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 2 21. 09. 1929 – 4.03. 2006 lastekirjanik, raamatukunstnik, karikaturist 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 3 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ...
Sven Grünberg sündinud 24. novembril 1956 on Tallinnas Sven Grünberg on Eesti helilooja. Ta sai tuntuks oma ansambriga "Mess", mille eeskujude hulka kuulusid nn progresiivse roki väljapaistvamad ansamblid, nagu "Yes" ja "Genesis". Ansambel "Mess" mängis peamiselt pikemaid kompositsioone. Grünberg oli ansamblis nii helilooja, laulja kui ka intumentalist. Esimesen Eestis võttis ta kasutusele süntesaatori, tollal veel väga haruldase pilli, millesse suhtuti eelarvamusega. Grünberg püüdis Messi muusikat siduda ka visuaalsete kujunditega ning kontsertide osaks olid alati ka Kaarel Kurismaa ruumilised teosed. Messi kontserdid kujunesid omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat "Mes...
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid
Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT Viktor Sestakov EDGAR VALTER Referaat Juhendaja Toomas Liiv NARVA 2008 Edgar Valter sündis Tallinnas 8-lapselise pere neljanda lapsena. Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. Kunstnikuna iseõppinu. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibris...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast - Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine, mis s...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
freedom this way. • The Estonian Hymn was written by Finnish Composer Fredrik Pacius who used the same notes for both writing the Finnish and Estonian Hymns. Other stuff/additional facts • Postimees, Eesti ekspress and Õhtuleht are among the most popular newspapers in Estonia, although Postimees was the first Estonian run newspaper period. • One of the most well known Animators in Estonia is Priit Pärn • Some well known children media is Sipsik, Naksitrallid and Lotte • Estonians are the ones who made Skype • Some well know Estonian films are Nullpunkt(2014), Viimne reliikvia(1969),Kevade(1969), Meeletu(2006) and Kapsapea (1993) • Estonian media in my experience is either really depressing or ridiculously Comedic. Thanks for listening!
minu lemmiktöö altpoolt kolmas rida esimene töö. See on mu lemmik sellepärast, et see meenutab mõnusaid soojasid hämaraid suveõhtuid kus sai mõtteid kõlgutada niimoodi umbes kaks kolm tundi. Arvamus: Minu arvates on Edgar Valter hea joonistaja, kirjanik ja karikaturist. Pildid, mis ta on teinud, on kergelt lastepärased aga ülimalt hästi tehtud. Ta oli ka hea lastekirjanik. Tema üks hea raamat on ,,Pokuraamat". Ta on illustreerinud sellised tegelased nagu näiteks Sipsik ja Naksitrallid. Ta suri aastal 2006 ja teda mäletatakse veel kaua!
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Edgar Valter Referaat koostajad: juhendaja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord................................... lk 1 Sissejuhatus............................. lk 2 I Elulugu.................................. lk 3 II Elutöö................................... lk 4 III Looming.............................. lk 5 , 6 IV Tunnustus............................ lk 7 , 8 V Pildid.................................... lk 9 Kokkuvõte................................ lk 10 Kasutatud kirjandus.................. lk 11 1 Sissejuhatus Edgar Valter on tuntud lastekirjanik ja kunsnik , kes elas aastatel 1929-2006. Me oleme kuulnud tema illustreeritud tegelaskujudest krõllist , naksitrallidest , sipsikust ja kunksmoorist , aga me tahaksime rohkem teada saada . Me loodame , et...
Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Koos jõutakse järeldusele, et nad kõik on rändurid ja naksitrallid. Edasi hakatakse kõike tegema koos. Muhvi auto (furgoon) saab nende koduks. Koos elatakse läbi toredaid seike, näiteks see kuidas nad autoga kasside eest põgenesid, koos otsustakase millist teed teha (lahjat), koos viiakse vanainimesele Albert ning juuakse koos kakaod. Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus): Nagu ütles ka Muhv: ,,Lõpp hea, kõik hea.” Õpetab koos tegutsema ja näitab, et peab hoolima üksteisest. Emotsioon (kuidas ette kanda
Eleriin Adason 11b Kuulsus ja tuntus kink või koorem? On inimesi, kes näevad kuulsaks saamiseks suurt vaeva. Ja neid, kes saavad kuulsaks vastu oma tahtmist. Nagu ütles Sammalhabe raamatus Naksitrallid: ``Kuulsus on nagu vari, mis sind igal pool jälitab! Kord juba välja teenitud kuulsuse eest põgeneda pole sugugi kerge.`` Kuulsaks olemisel on minu arvates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Tuntusega kaasneb meedia tähelepanu, tekivad eelised teatud valdkondades. Tihti kaasneb ka sellega iidoli või eeskuju staatus. Kuulsusega kaasnevad uued tutvused, kuid alati ei pruugi olla need tutvused siirad. On kuulsusi, kes saavad kuulsaks pärast suure vaeva nägemist. Näiteks
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur...........................................................................................................................4 Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materja...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne
Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu
| Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 | | Rex Stout | Testament | 1986 | | J.F.Cooper | Pioneerid | 1973 | | M.Kivistik | Surma ratsanikud | 1992 | | Kait Marandi | Kana ja muna | 1996 | | Ellen Niit | Naksitrallid | 1980 | | Rein Hanson | Arvuti A ja B | 1978 | | Silvia Rannamaa | Kasuema | 1923 | | Aino Perg | Kunksmoor | 1966 | | Aino Pervik | Arabella | 1985 | | Astrid Lindgren | Bullerby lapsed | 1982 | | Tove Janson | Muumitrollid | 1998 | | Hernst Hemingway | Ja pike tuseb | 1938 | | Alexander Dumas | 10 aastat hiljem | 1955 | | Juhan Liiv | Vari | 1928 |
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
KARIN RASK Uurimistöö Tallinn 2011 SISUKORD...............................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................3 1. ELULUGU............................................................................4 2. INTERVJUU.........................................................................5 3. ROLLID................................................................................6 3.1 Rollid Nukuteatris............................................................6 3.2 Rollis mujal......................................................................6 3.3 Auhinnad..........................................................................7 4. KOKKUVÕTE.......................................................................8 5. KASUTATUD KIRJANDUS................................................9 6. LISAD....................................
Kirjutamine - veel ideid Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõi...
Rakvere Ametikool Kadri Küttim ja Aliis Pääro Arvutiteenindus laomajanduses Animatsiooni ajalugu Referaat Juhendaja: Kaarin Vask Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Animatsiooni seletus.........................................................................................................................4 Animatsiooni ajalugu........................................................................................................................4 Animatsiooni ajalugu Eestis............................................................................................................. 6 Pildid animatsiooni multifilmidest...................................................................
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1. Muinasjuttudel on omad seadused......................................................................4 1.2. Muinasjuttude liigid.....................................................................................4 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev väh...
| Konstitutsioon | NULL | | Leninismi alustest | NULL | | Pimeduse pahem ksi | NULL | | Mis teha | NULL | | Surnud hinged | NULL | | Kalevipoeg | NULL | | Massi ebajumal | NULL | | Inimesed maskides | NULL | | Hiline kevad | NULL | | Pioneerid | NULL | | Surma ratsanikud | NULL | | Kana ja muna | NULL | | Naksitrallid | NULL | | Arvuti A ja B | NULL | | Kasuema | NULL | | Kunksmoor | NULL | | Bullerby lapsed | NULL | | Muumitrollid | NULL | | Vanamees ja meri | NULL | | 10 aastat hiljem | NULL | | Nukitsamees | NULL | | Soo | NULL | | Vari | NULL | | Vares | NULL | | Kevade | NULL |
| Mis teha | 0 | | Surnud hinged | 0 | | Kalevipoeg | 0 | | Massi ebajumal | 0 | | Inimesed maskides | 0 | | Hiline kevad | 0 | | Testament | 1 | | Pioneerid | 0 | | Surma ratsanikud | 0 | | Kana ja muna | 0 | | Naksitrallid | 0 | | Arvuti A ja B | 0 | | Kasuema | 0 | | Kunksmoor | 0 | | Arabella | 1 | | Bullerby lapsed | 0 | | Muumitrollid | 0 | | Ja pike tuseb | 1 | | Vanamees ja meri | 0 | | 10 aastat hiljem | 0 |
Kodune kontrolltöö 1. Muusikalised arengud Eestis 1945-1955. Ajastu iseloomustus, silmapaistvamad heliloojad(2-3, ees-ja perekonnanimi, eluaastad, tuntumad teosed sel perioodil ja hiljem. V: Toimusid suured muutused. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asemele hakati looma ENSV Heliloojate Liitu. 1948. Aastal jõudis Eestisse suur kunstiloomingu n-ö puhastuslaine, mis oli kohalik reageering üleliidulisele ideoloogilisele kampaaniale. Võeti vastu hulk ,'abinõusid'', mis pidid saama aluseks Heliloojate Liidu, Tallinna Riikliku Konservatooriumi jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhast...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
