Naksitrallid ,,Kohtumine jäätiseputka juures" Eno Raud Jutustaja: Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest- Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Muhv: Vabandage, ma võin muidugi eksida, aga mulle tundub, et meil kõigil oleks nagu midagi ühist. Kingpool: No, eks me ju kõik ole ühed kenad naksitrallid. Jutustaja: Sammalhabe noppis enda habemest mõned pohlad nind pakkus teistelegi. Sammalhabe: Jäätise kõrvale ju head hapukad võtta. Muhv: Kui mu ettepanek nüüd ehk liiga pealetükkiv ole, siis võiksime teinekordki kohtuda, keedaksime koos kakaod ja puhuksime mõne sõna juttu. Kingpool: See oleks hiigla vahva. Kutsuksin teid hea meelega enda juurde külla... aga mul ju ei ole kodu. Juba lapsepõlvest peale olen niisama ringi rändand. Sammalhabe: Häh, nagu minagi ju.
õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Rotid liiguvad ringi ja väike ühes stiilis liikumine ja luusimine ümber auto. Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku! Need saatana sigitised olid rünnakusuunda muutnud ja tormasid hoopistükis varemete sissepääsu suunas
ELULUGU Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. NAKSITRALLID Raamat "Naksitrallid" põhineb naksitrallide seiklustel kassidega ja on üles ehitatud neljale tüübile SAMMALHABE, KINGPOOL, MUHV ning üks pisut kummaline tegelane, kes võib olla kord jäätisemüüja, kord kassipidajanna, kord koguni tuletõrjuja. Kolmes lõbusas naksitrallis on koos terve elu ja inimesed erinevad suhtumised, erinevad eluviisid, SÕPRUS ja ÜKSINDUS, SEIKLUSED ja KAHTLUSED. Lugejad tunnevad "Naksitrallides" alati ära mõne oma veidra sõbra, naljaka
....................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK .....................................................................................................................................................7 4. NAKSITRALLID................................................................................................................. 10 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14 2 SISEJUHATUS Palju venelasi elavad Eesti riigis
on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972-1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale
· "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968) · "Päris kriminaalne lugu" (1968) · "Huviline filmikaamera" (1969) · "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) · "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982) · "Märgutuled Padalaiul" (1977) · "Ninatark muna" (1980) · "Suvejutte veski alt" (1982) · "Kassid ja hiired" (1985) · "Siniste kaantega klade" (1993) Luule · "Kalakari salakaril" (1975) · "Käbi käbihäbi" (1977) · "Padakonna vada" (1985)
viimaks õmmeldi kõik osad kokku. Kui sipsik oli valmis, kingiti ta Anule sünnipäevaks. Kuna Sipsik oli tehtud südamest ärkas ta ellu. Anu sai sünnipäevaks kaks nukku - üks oli ilus, särava kleidi ja uhkete juustega ja teine oli Sipsik, aga Anule meeldis ikkagi Sipsik rohkem, kuna Sipsik oli oma tehtud. Anust ja Sipsikust said kohe head sõbrad. Anu võttis Sipsiku igale poole kaasa. Sipsik oli heasüdamlik nukk, kes ei teinud mitte midagi paha. Eno Raua kuulsaim raamat on "Naksitrallid" - see raamat jutustab kolmest väikest mehikest- Sammalhabemest, Kingpoolest ja Muhvist. Sammalhabemel on pikk habe, mille peal kasvasid marjad. Kingpool on kiilakas ja pika ninaga ning tal olid katkiste ninadega kingad. Muhv on paksu ja karvase kasukaga ja üle kõige meeldis talle kirjavahetus iseendaga. Neil juhtus üheskoos pidevalt põnevaid seikluseid. Ükskord päästsid nad linna kassidest ja rottidest. Mitu korda pidid nad ka ennast päästma.
selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970; ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970). Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming.
Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest - Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas
("Rein karuradadel", koos A. Pervikuga, 1962, ja "Põdrasõit". 1965). Noortele lugejatele on proosas ja värsis suupäraseks tehtud eesti rahvaluulepärandit (Kalevipoja, Suure Tõllu, Kaval- Antsu ja Vanapagana ning kilplaste lugude ümberjutustused). E. Raud on loonud muinasjutte loomade elust ("Karu maja", 1972), lapsi ümbritsevast elusast ja elutust tegelikkusest ("Väike motoroller", 1965, "Konn ja ekskavaator", 1972, ja mitmed teised), välja mõelnud kentsakad naksitrallid, kelle seiklustest on neli raamat. Ta on auga hakkama saanud ka nii proosalise asjaga nagu Vabariikliku Sanitaarharidusmaja väljaandel ilmunud "Kurjad mehikesed" (1961), mille tarbekirjanduslik eesmärk on ilmselge: õpetada lapsi pisikuid kartma ja käsi pesema. Talle ei ole tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut.
“ (Vallik, 2007, lk.56) (lisada viide allikale 2, lk.56) „Pärast innukat vaidlust mitmesuguste võimaluste üle otsustati, et Suurmõmmik peidetakse Sixteni tuppa, ning võeti nõuks minna otsemaid sinna ja vaadata välja mõni paras paik.“ (Lindgren, 1999, lk.94) (lisada viide allikale 3, lk.94) Nr Autor Pealkiri Ilmumisaeg Väljaandj Linn a 1 Eno Naksitrallid 1996 Tiritamm Raud 2 Aidi Mis sinuga 2007 Tänapäev Vallik juhtus, Ann? 3 Astrid Meisterdetektiiv 1999 Sinisukk Lindgre Blomkvisti n ohtlik elu Tabel 1. Tsiteeritud raamatud. Tsitaadid veebist loetud ajakirjadest: Enne viidete lisamist täita tabel 3. „Sarapuu (Corylus avellana) on rahvapärimuses tähtis puuliik pähklite pärast. See saab
10b Eno Rauast veidike Eluaastad 19281996 Mitmekülgne Eesti lastekirjanik Tuntuim on naksitrallide sari Populaarne on ka Sipsiku lood Perekonnast Eno Raud on abiellus Aino Pervikuga ja neil on kolm last : Mihkel Raud,Rein Raud ja Piret Raud. Kokkuvõteks Sain teada palju uut ja huvitavat Eno Raua kohta näiteks : kellega ta abielus on ja palju tal lapsi on . Sain ka teada,et tuntuim tema raamat on Naksitrallid,seda oli huvitav teada saada ,sest arvasin koguaeg,et tuntuim on Sipsik. Tänan tähelepanu eest !!!
● Lõpetas 1945 Tallinna 17. mittetäieliku keskkooli. ● Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. ● Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. Info Edgar Valteri kohta ● Edgar Valter on illustreerinud 250 raamatut. ● Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu ● Eno Raua “Naksitrallid” ● “Sipsik”, Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, ● Aino Perviku “Kunksmoor”, ● Jaan Rannapi “Nublu”. kokkuvõtte ● Edgar Valter on 8 lapselisest perest. ● Ta on ilustreerinur 250 raamatut mis on enamuselt lasteajakirjad.
sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Välismaa animafilmid · No Pogodi · Kass Leopold · Winnie Pooh · Casper · Alice Imedemaal · Okasroosike · Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi Täname kuulamast ja vaatamast!!!
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised .
Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid Tõsielulised muinasjutud Talupoja ja Tegevus mõisniku vale tavaolustikus Tark talutüdruk Kangelased Tark neiu vaesed,kuid arukad Kunstmuinasjutud O.Luts "Nukitsamees Autorid A.Pervik "Kunksmoor" elukutselised E.Raud "Naksitrallid" kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi teadlikult Ülesanne Leia oma lapsepõlve lemmikmuinasjutust muinasjutu tunnused ja määra liik
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. Edgar Valter. Edgar Valter on illustreerinud selliseid tegelaskujus inagu Krõll naksitrallid, Sipsik ja Kunksmoor. Edgar Valter on teinud kaastööd ajakirjade le Hea Laps, Täheke, Pioneer ja Pikker. Vabakutselise kunstnikuna illustreeris ta umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud .
On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Kuulsamad raamatud Sipsik Naksitrallid Sipsik on rääkiv, mõtlev ja Jutustus saab alguse kolme võrdlemisi isepäiselt tegutsev naljaka mehikese Muhvi, kaltsunukk, mille Mart õmbles Kingpoole ja Sammalhabeme sünnipäevaks oma pisemale juhuslikust kohtumisest ühe õele Anule. Kaltsunukk on linnakese jäätiseputka ees. nagu väike laps rõõmus, Selgub, et kõik kolm on uudishimulik, kohati hulljulge, üksikud ning nad otsustavad
mittetäieliku keskkooli. Töötanud lukksepaõpilasena, madrusena, maalrina, transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 4 Edgar Valter on illustreerinud umbes 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5
Grünbergi muusika on rahulik ja meditatiivne. Selles on vähe konflikte, draatilisi vastasseise, samas ei puudu aga ka sisemine pingestaus. Oma muusikat salvestades mängib ja laulab Grünberg tavaliselt kõik partiid ise sisse, tehes oma tööd äärmise täpsuse ja nõudlikusega. Tema 1980. aastate olulisemad teosed on salvestatud heliplaatidele "OM" ja ,,Hingus" Grünberg on kirjutanud väga palju filmimuusikat, kokku enam kui 100 filmile . "Hukkunud alpinisti hotell " ,"Corrida" , "Naksitrallid". Ta on öelnud, et filmimuusika looja peab oskama end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Nii selle omaduse tõttu, kui ka tänu kõrgele töökultuurile on ta filmitegijate hulgas väga kõrgelt hinnatud. 1990. aastatel valmis Grünbergil varemloodudu filmimuusika põhjal suurem teos "Milerepa laulud" , kus helilooja on inspiratsiooni saanud legendaarse tiibeti poeedi ja pühamehe Milarepa luulest. Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on
Pane puuduvad komad. Värvi sidesõnad .Mine võta kinni kas olid Muhv ja Kingpool väsinud või avaldas tee lõpuks mõju kuid igatahes vajusid naksitrallid unne. Ümberringi siristasid rohutirtsud ja sumisesid igat seltsi muud putukad. Metsast kostis lindude laisavõitu laulmist. Eemal külas hakkasid haukuma koerad sest Sammalhabe oma piimamannerguga oli sinna jõudnud. Muhv ja Kingpool ei kuulnud midagi vaid norskasid vaikselt ühes ja samas taktis. Nad ei kuulnud ka seda kuidas üks harakas lärmakalt kädistades metsast välja lendas. E. Raud "Naksitrallid
Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever
mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia. Raamat, mis on teda ohjeldamatult naerma pannud on Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli". Dan Põldroos arvab,et raamatute lugemine pole ajaraiskamine, sest absoluutselt kõik inimesed, kes on tippu jõudnud võlgnevad suuresti tänu oma lugemusele. Tema arvates peab iga inimene läbi lugema Piibli, Koraani ja kõikvõimalikud teised usunditest ja uskudest pajatavad teosed. Maailmavaateliselt saab nendest päris hea stardipaugu.
ERR arhiiv Muinasjutu poolt ja vastu Fantaasia ja reaalsuse põimumine eesti lastekirjanduses Ulmekirjanduse liik, eesti keeles määratletud ka nimetuseda „kunstmuinastjutt“, „imeulme“ Primaarse ja sekunaarse maailma esindatus Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad
Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal maailmas, ilmunud on 7 karikatuurikogumikku
Kommunistliku ideloogia elutõde. Domineerisid tsensuur ja plaanimajandus. Algupärast lastekirjandust ilmus 20-25 ühikut aastas. Tõlkekirjanduse kasv. Ilmusid koguteosed ( Laste sõna; Jutupaunik) ja sarjad (Seiklusjutte maalt ja merelt). Lasteperioodika kasv (Täheke). Lastekirjanduse teooria ja kriitikaga tegelesid: L.Tigane, R.Parve, L.Nurkse, J.Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus
Ei ole normaalne, et töölt tulev ema leiab oma poja küünist ülespooduna, kuuldes poja viimaseid hingetõmbeid. Selle poisi ema tunneb ennast elu lõpuni poja surmas süüdi, sest ta arvab, et kui ta oleks teisiti käitunud või teinud seda ja teist, siis võib-olla poleks seda juhtunud. Paratamatult on elus hea ja halb pool, nagu ka igal inimesel on oma head ja vead, kuid nii ongi õige, sest nagu ütles Eno Raua lõbusa lasteraamatu ,,Naksitrallid" tegelane Sammalhabe targalt: ,,Looduses peab valitsema tasakaal!" Harmoonia peab valitsema nii elus kui ka muusikas. Soov luua muusikat pärineb ilmselt juba ürgajast, kui esimesed paleoliitiklased hakkasid looma helisid ja omapäraseid rütme pekstes kondikestega või toigastega vastu kive ja kõlalaudu. Muusika täitis tol kaugel ajal enamasti kahte eesmärki meelelahutuslik või rituaalne. Muusika on juba pikka aega olnud üks paljudest meelelahutajatest
freedom this way. • The Estonian Hymn was written by Finnish Composer Fredrik Pacius who used the same notes for both writing the Finnish and Estonian Hymns. Other stuff/additional facts • Postimees, Eesti ekspress and Õhtuleht are among the most popular newspapers in Estonia, although Postimees was the first Estonian run newspaper period. • One of the most well known Animators in Estonia is Priit Pärn • Some well known children media is Sipsik, Naksitrallid and Lotte • Estonians are the ones who made Skype • Some well know Estonian films are Nullpunkt(2014), Viimne reliikvia(1969),Kevade(1969), Meeletu(2006) and Kapsapea (1993) • Estonian media in my experience is either really depressing or ridiculously Comedic. Thanks for listening!
minu lemmiktöö altpoolt kolmas rida esimene töö. See on mu lemmik sellepärast, et see meenutab mõnusaid soojasid hämaraid suveõhtuid kus sai mõtteid kõlgutada niimoodi umbes kaks kolm tundi. Arvamus: Minu arvates on Edgar Valter hea joonistaja, kirjanik ja karikaturist. Pildid, mis ta on teinud, on kergelt lastepärased aga ülimalt hästi tehtud. Ta oli ka hea lastekirjanik. Tema üks hea raamat on ,,Pokuraamat". Ta on illustreerinud sellised tegelased nagu näiteks Sipsik ja Naksitrallid. Ta suri aastal 2006 ja teda mäletatakse veel kaua!
Beekman „Aatomik“ (1959), E.Raud „Sipsik“ (1962), Elle Niit „Pille-Riini lood“ (1963), B.Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud „Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte
transporditöölisena, trükitöölisena, Kunstitoodete Kombinaadi dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. 3 II Elutöö Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust,õpikuid jm, teinud kaastööd ajakirjadele Täheke, Pioneer, Hea Laps jt. E. Valteri karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades Eestis ja mujal
Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov.
Eleriin Adason 11b Kuulsus ja tuntus kink või koorem? On inimesi, kes näevad kuulsaks saamiseks suurt vaeva. Ja neid, kes saavad kuulsaks vastu oma tahtmist. Nagu ütles Sammalhabe raamatus Naksitrallid: ``Kuulsus on nagu vari, mis sind igal pool jälitab! Kord juba välja teenitud kuulsuse eest põgeneda pole sugugi kerge.`` Kuulsaks olemisel on minu arvates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Tuntusega kaasneb meedia tähelepanu, tekivad eelised teatud valdkondades. Tihti kaasneb ka sellega iidoli või eeskuju staatus. Kuulsusega kaasnevad uued tutvused, kuid alati ei pruugi olla need tutvused siirad. On kuulsusi, kes saavad kuulsaks pärast suure vaeva nägemist. Näiteks
Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses
Tuntuks said ka noorema põlvkonna esindajad - naiste vokaal ansambel Laine, Jaak Joala (1950), Anne Veski (1959). Kuulsad olid male mängija Paul Keres (1916-1975), näitle ja JüriJärvet (1919-1995).Vene lugejad süvenesid lugema Jaana Krossi ajaloolist romaani „Императорский безумец,” ja Mati Undi jutustust„Прощай, рыжийкот,” Juhan Smuuli Jääraamatut (autasustatud Lenini preemiaga) ja Eno Raua lasteraamatuid „Sipsik” ja „Naksitrallid.” Moskva teater„Современник” tegi Monumendi Enna Vetemaaja tuliselle etendusega Eestisse. Terve Liit vaatas Urmas Ottitele intervjuud kuulsustega, imestades julge küsimuse üle, mis on ebatavaline vene vaatajate jaoks. 3 Venekultuur Vene kultuur Eestis on alati olnud mitmekesine ja alati hõivas kindlat kohta Venemaa kultuuri ajaloos
probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev: 1965 ,,Väike motoroller" 1966 ,,Helikopter ja tuuleveski" 1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera" 1971 ,,Triin ja päike" 1972 ,,Karu maja" 1972 ,,Konn ja ekskavaator" Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II 1977 ,,Märgutuled Padalaiul" seiklusjutt 1978 ,,kuidas peab hüüdma" lühijutukogu väikelastele 1982 ,,"Suvejutte veski alt" lühijutukogu väikelastele 1985 ,,kassid ja hiired" lühijutukogu väikelastele Jaan Rannap 1962 ,, Roheline pall" esikkogu 1964 ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" 1968 ,,Musta lamba matused" 1973 ,,Agu Sihvka annab aru" Formaalsuste tagaajamise naeruvääristamine pioneeritöös ja õppetundides.
Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne
Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu
| Nikolai Kogol | Surnud hinged | 1977 | | A.Kivirhk | Kalevipoeg | 1997 | | V.Lcis | Massi ebajumal | 1989 | | V.Lcis | Inimesed maskides | 1989 | | V.Lcis | Hiline kevad | 1989 | | Rex Stout | Testament | 1986 | | J.F.Cooper | Pioneerid | 1973 | | M.Kivistik | Surma ratsanikud | 1992 | | Kait Marandi | Kana ja muna | 1996 | | Ellen Niit | Naksitrallid | 1980 | | Rein Hanson | Arvuti A ja B | 1978 | | Silvia Rannamaa | Kasuema | 1923 | | Aino Perg | Kunksmoor | 1966 | | Aino Pervik | Arabella | 1985 | | Astrid Lindgren | Bullerby lapsed | 1982 | | Tove Janson | Muumitrollid | 1998 | | Hernst Hemingway | Ja pike tuseb | 1938 | | Alexander Dumas | 10 aastat hiljem | 1955 | | Juhan Liiv | Vari | 1928 |
,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid" NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming:
V. Keller) 2003 Jutumeister: G. Rodari V. Keller "Sinine unistus" (lav. V. Keller) 2003 Patty Simcox: J. Jacobs W. Casey "Grease" (lav. A. Dvinjaninov) 2004 Kitsetall Sisi: Vennad Grimmid L. Tungal "Hunt ja seitse kitsetalle" (lav. V. Keller) 2004 Hera, kuningas Eurystheus jt.: T. Voorel A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 Vares: K. Kangur U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 Perenaine, õde Kirsipuu: E. Raud R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu: S. Lagerlöf G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 Inetu, pardipoeg: U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 Vaeslaps: S. Marshak "Kaksteist kuud" (lav. A. Dvinjaninov) 2008 Eva Lotta: A. Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. V. Keller) 2010 Rollid mujal: Holly Scabe: J
· lisa: kas nad suudavad välja mõelda analooge. Ülesanne 2. Rumalad võrdlused: · anna igale grupile sõnu sünonüümide loomiseks; · seleta, et see peab olema rohkemat, kui see, mis niigi ilmne; · kui palju näiteid nad suudavad välja mõelda ühe sõna jaoks?; · arutage läbi õpilaste vastused; · iga õpilane on vastutav ühe sünonüümi lõpetamise illustreerimise eest. Ülesanne 3. Järg: · muuda tuttavate lugude lõppe; · vali tuttav jutustus, nagu "Naksitrallid", "Punamütsike"...; · kirjuta uus seiklus, mis algab sealt, kus vana lõppes; · lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita; · palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega; · enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid raamatuid; · soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri. Ülesanded (järg) Ülesanne 4. Kasvav kirjeldamine
Kokkuvõte Tänu sellele tunni teemale, saime teada palju ka Eesti animatsiooni ajaloost. Üks meie suuri kujusid oli Elbert Tuganov. Tema tegeles filmi ja kultuuriga. Eestis toodeti nukufilme Saime veel teada, et animatsiooni eelkäija oli koomiks ning sellega tuli meile endilegi meelde, et oleme koomikseid lugenud ja tunntavad on meile neist animatsiooni multifilmi tegelased Minni, Miki Hiir ja Piilupart Donald. Üks meie endi Eesti lemmikumaid animafilme oli ,,Naksitrallid" ja ,,Lotte reis lõunamaale." Eestis on tehtud palju nuku ja joonisfilme ning meie arvates on see 8 meie Eesti filmiarengu üks tähtsamaid aegu. Kahju ainult, et enam ei näidata selliseid toredaid animafilme, sest just need mõlguvad mälestustes, kuna need olid ka kõige südamelähedasemad! Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_animafilmide_loend http://et.wikipedia
......................................................................................... *Mis juhtub, kui ...püramiidist välja tõmmata üks keskmine ,,sahtel"? *Mis juhtub, kui põletame niidul kevadel kogu heina? *Mis juhtub, kui merre satub õlireostus? *Mis juhtub, kui merest välja püüda liiga palju kalu? *Ühel suvel oli väga palju lepatriinusid ja nad ründasid ja isegi hammustasid inimesi. Mis võis olla juhtunud? *Meenuta E.Raua raamatu ,,Naksitrallid" tegevust, kus rikuti looduse tasakaalu, mis siis juhtus? Miks? 17
6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet Komödiant 1983, Viimane suvi 1987, Sa oled koor minu kohvis 1999), seriaalides Salmonid 19931995, V.E.R.I 19951997, Kodumaa parim poeg ehk Eriagent 1188 2001, Õpetajate tuba alates 2003) Mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999, Vana daami visiit 2006). Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever
· 20. sajandi algusaastatest hakkas Eestis arenema stiliseeritud muinasjutt: Ansomardi (P. A. Pitka pseudonüüm) looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering. · Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu ,,Nukitsamees". Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku
| Konstitutsioon | NULL | | Leninismi alustest | NULL | | Pimeduse pahem ksi | NULL | | Mis teha | NULL | | Surnud hinged | NULL | | Kalevipoeg | NULL | | Massi ebajumal | NULL | | Inimesed maskides | NULL | | Hiline kevad | NULL | | Pioneerid | NULL | | Surma ratsanikud | NULL | | Kana ja muna | NULL | | Naksitrallid | NULL | | Arvuti A ja B | NULL | | Kasuema | NULL | | Kunksmoor | NULL | | Bullerby lapsed | NULL | | Muumitrollid | NULL | | Vanamees ja meri | NULL | | 10 aastat hiljem | NULL | | Nukitsamees | NULL | | Soo | NULL | | Vari | NULL | | Vares | NULL | | Kevade | NULL |
| Mis teha | 0 | | Surnud hinged | 0 | | Kalevipoeg | 0 | | Massi ebajumal | 0 | | Inimesed maskides | 0 | | Hiline kevad | 0 | | Testament | 1 | | Pioneerid | 0 | | Surma ratsanikud | 0 | | Kana ja muna | 0 | | Naksitrallid | 0 | | Arvuti A ja B | 0 | | Kasuema | 0 | | Kunksmoor | 0 | | Arabella | 1 | | Bullerby lapsed | 0 | | Muumitrollid | 0 | | Ja pike tuseb | 1 | | Vanamees ja meri | 0 | | 10 aastat hiljem | 0 |
aastal. Levimuusika päevadel esinesid edukalt Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen, Peeter Vähi, Igor Garsnek. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid, aga ka avardusid võimalused heliplaatite tootmiseks. 1980Ndate lõpp läks ajalukku ,,laulva revolutsiooni"nime all. Heliloojad: Sven Grüünberg (1956) Looming: Muusika filmidele ,,Hukkunud Alpinisti Hotell" , ,,Corrida" , ,,Täna öösel me ei maga", ,,Kõrini" , ,,Klaabu" , ,,Naksitrallid", ,,Lepatriinude jõulud", ,,Instinkt" , ,,Leiutajateküla Lotte" , ,,Minu Eestimaa" Alo Mattiisen (1961-1996) Looming: ``Ei ole üksi ükski maa", Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", Süit ,,Ajaga silmitsi", Muusikal ,,Chrlotte koob võrku", Muinasuttballaad ,,Väike merineitsi", Lühiooper ,,Dispuut" Igor Garsnek (1958) Looming: Kaks sümfooniat. Konstert elektrikitarrile, rock-ansamblile ja sümfooniaorkestrile. ``Abielu kantaat" . Rock-oratoorium ,,Loomade farm"
annaabi.ee 
