Molekulaargeneetika ja viirused (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest erinevad?

Lõik failist

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
Pärilikkus

Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega

Geneetika on teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi

Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23

Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist

Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment , haiguste põdemine

Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri , kuidas seda organismi üles
ehitada.
Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes.

Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse

Transkriptsioon – RNA süntees, matriitsüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nulkeotiitse järjestusega komplementaarne RNA molekul . RNA süntees komplementaarsuse alusel

Translatsioon – valgu süntees geneetilise info põhjal

Komplementaarsusprintsiip: A – T, G – C; A – U, T – A, C – G

Replikatsiooni etapid:

Ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi

Ensüüm DNA- polümeraas seondub DNA ahelaga

DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad

Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul

Transkriptsiooni etapid:

Lisandub ensüüm RNA-polümeraas

RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga

Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti

RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli

RNA-polümeraas jõuab terminaatorini

Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees

DNA omandab uuesti biheeliksi kuju

RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse

Translatsiooni etapid:

mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator -koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC

Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser

Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist.

tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA.

Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside.

Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp -koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG

Replikatsiooni ja transkriptsiooni võrdlus

Koodon on ühele aminohappele vastav mRNA molekuli nukleotiidikolmik; koosneb kolmest nukleotiidist

Initsiaatorkoodon AUG on valgusünteesi alguskoodon
terminaator - ehk stoppkoodon UAA/UAG/UGA on valgusünteesi lõppkooddon

GENEETILINE KOOD on võti: 3 järjestikulist mRNA nukleotiidi (moodustavad ühe koodoni) määravad ühe kindla aminohappe valgumolekuli koostisesse.
Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA
Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk

Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon

Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke
Viirused

Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi

Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu

Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi.

Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides

Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.

Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad?
Viirus – bioloogiline objekt
Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus

Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega.
Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.

Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega

Elus organismi tunnused
Eluta organismi tunnused

Ehituses on valgud ja nukleiinhapped
Evolutsioneeruvad
muteeruvad

puudub rakuline ehitus
puudub ainevahetus
ei paljune ilma peremeesrakuta
ei kasva ega arene

Viiruste uurimise tegi võimalikuks elektronmikroskoobi leiutamine 1931 . Aastal

Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 μm.
Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk , bakteriofaag).

Tubaka mosaiigiviirus HI-viirus bakteriofaag

Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja
aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.

Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene:

Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks)
Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi

Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:

DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)
RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit , lastehalvatus jt)
DNA- ja RNA-viirused (HI, B- hepatiit jt)
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid)

Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel

Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged , marutaud (närvisüsteemile).
Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad ) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad.
Hingamisteede viirused – nina-, neelu -, kõri - ja kopsuhaigused . Gripp (geneetiliselt väga muutlik ), adenoviirus, paragripp .
Enteroviirused – seedeelundkonna viirused
Retroviirused – HIV-viirus, leukeemia
Viiruseid levitavad ka puugid ja moskiitod (entsefaliit).
Taimeviirused on inimesetele majanduslikult kahjulikud, hävitades saaki.

Lüütiline ja lüsogeenne elutsükkel
Viiruse paljunemine:

Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;

Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani;

Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku;

Viirusosake vabaneb kapsiidist;
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
Lüütiline:

Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas;

Moodustuvad uued viirusosakesed , sünteesitakse kapsiidid;

Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad;

Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks.
Lüsogeenne:

Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi;

Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;

Bakterirakk paljuneb;

Järgneb lüütiline tsükkel .
Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!

Viirushaiguste nakatumisviisid

piisknakkusega (gripp)
toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/)
koevedelikega (AIDS, B hepatiit)
haigete loomadega (entsefaliit, marutaud)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

272150 Õppematerjali autor

Pärilikkus
1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega
2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi
3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23
4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist
5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine
6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles
ehitada.
Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes.
7. Replikatsioon

pärilikkus Geneetika KromosoomInimese genoom Keskkonna mõju Genotüüp Fenotüüp Transkriptsioon Replikatsioon Translatsioon Komplementaarsusprintsiip Initsiaatorkoodon Koodon Matriitssüntees Polüsoom

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.

Bioloogia

docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate

Bioloogia

docx

Bioloogia kordamine 2 - paljunemine

Kuidas: ensüüm kinnitub promootori piirkonnas ja lõhub vesiniksidemed 10 nukleotiidi ulatused, süntees kuni terminaatorpiirkonnani, vastavalt komplementaarsus printsiibile RNA polümeraas vabaneb Valgu süntees e translatsioon Toimub: ribosoomides (algab interfaasist) Vaja: mRNA, tRNA, aminohappeid, ensüüme, energiat Kuidas: algab mRNA ühinemisest ribosoomiga, mRNA initsaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul, millega ühendatud aminohape Met. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega (energia arvelt, ensüümi abil), siseneb järgmine tRNA molekul , tuues kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe, tRNA otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside, dipeptiid vabaneb initsiaator tarnast ja jääb viimasena sisenenud RNA külge, kestab kuni jõuab stoppkoodonini, sellega seostub terminatsiooni ensüüm, mis vabastab kõik reaktsiooni osapooled (valguahela, tRNA, mRNA, ribosoomid)

Bioloogia

odt

Pärilikkus ja viirused

Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Viiruste tähtsus Looduses: kahju-haigused Kasu-transduktsioon - see on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. See on geenide ülekanne. Transduktsioon -Viirus siseneb rakku ja lülitub raku kromosoomi (lüsogeenne tsükkel) -Viirus läheb üle lüütilisse tsüklisse ja eraldub -Rakk valmistab uusi viiruseid, mis kõik sisaldavad raku enda DNA jupikest. -Kui viirused lähevad uutesse rakkudesse, viivad nad sinna eelmise raku DNA-d. Tähtsus inimesele: 1.Biotehnoloogias geenide siirdamine -valmistatakse viirusvektorid, kellest on kõrvaldatud halvad geenid ja siirdatud vajalik geen. -Inimeselt eraldatakse keharakke, mis nakatatakse viirusvektoriga. -Siirdatav DNA ühineb raku kromosoomiga -Lisatud geeniga rakud viidakse tagasi organismi ja avaldub vastav tunnus. Kasutamisvõimalused: 1.Ravi 2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks. 3

Bioloogia

doc

Viirused

1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10

Bioloogia

docx

Bioloogia - Viirused

Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine

Bioloogia

docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

koolerabakterit nahk Hoolitseda toiduhügeeni eest, juua puhast vett VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid 1796 - I vaktsiin rõugete vastu Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped ● Puudub ainevahetus ● Evolutsioneeruvad ● Ei paljune peremeesrakuta

Bioloogia

ppt

Bioloogia - esitlus - viirused

VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ..

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid