Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti ait...
Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul oma mõttemaailm ja ka usklikud saavad õnnelikud olla. Tuleb lihtsalt olla pühendunud ning uskuda Jumalasse. Sellegipoolest on sügavalt usklike inimesi vähe. Kui rääkida oma perekonnast, siis minu ema usub jumalat, samamoodi nagu ka minu vanaema. Isa tundub mul olevat ateist ja nii samuti ka õde. Mina olen nende vahepealne. Lugedes ühte artiklit internetist märkasin, et Eesti asub teisel kohal Euroopa riikidest, kus
panevad tegutsema . Mees suudab ja tahab naisele, kellega on äsja leitud sobivus, kellesse ta on võib-olla armunudki, muljet avaldada. Siiski tekivad suhte arenedes mitmed lahkhelid ja puudus millestki, mis ei ole ilmtingimata seksiga seotud. Naised ei ole rahul ja võivad ,,näägutama" kippuda. Kes selles süüdi on? Ikka mehed, kes naise rahulolematusele lahendust ei otsi, vaid seavad sammud Valli baari poole, et seal sovietliku leti taga vanema joobes härra käest küsida: ,,Mida naised tahavad?" Suhteprobleemid tekivad laiskusest ja sellest tingitud igavusest. Igavust/rahulolematust tunneb suhtes enamasti naine, kellele hakkab pinda käima mehe tegudevähesus. Mida ootab naine suhtest, mis on kestnud kauem kui ükski eelnevatest? Loomulikult tähelepanu ja uuendusi segatuna veidikese vabadusega. Mees tuleb töölt, viskub diivanile, et spordiülekannet vaadata või süveneb ajalehte, et
Tuule Kivihall 10c Mida õppisin suhtlemispraktikumis? Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav.
Mida hindan õpetajas? Noored veedavad väga palju aega koolis, et omandada haridust. Peaaegu iga päev puutume kokku mitmete erinevate õpetajatega. Mõned on halvemad, teised paremad. Mis on see, mida mina hindan õpetajas? Eelkõige peab õpetaja armastama oma tööd ning olema abivalmis. Kui ta teeb midagi, mis talle meeldib ja huvi pakub, siis paistab see ka välja. Õpilastelgi kasvan huvi aine vastu, kui seda antakse huvitavalt. Ta peaks vajaduse korral tegema konsultatsioone õpilastele, kellel on selle ainega raskusi ning neile, kellel on huvi ja tahavad midagi veel lisaks õppida. Kuna kool on peamine õppeasutus ning seal käivad haridust saamas paljud noored
Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
« ?» ( ) , «» . , , , «» , , . , «» ( ) «» «» /. , , , , - . , , « » ( - ). , «» , , «» , . (Google). ( ), (- ) , . - . 7 - . ( ) , 3,5 . ( «» , , ). () ( ), , . . , «» (http://www.lifeisphoto.ru/album.aspx? id=38160). , . «» . , , ... " " (http://2mm.ru/vospitanie/302/) . , . , , , . , , , , , . , «» , . , . , . . . ( ) , , . «» , . , , , . ( ) . ( 3,5 4 ) . . , , , «...
Enam ei pea ootama tavaprogrammidest muusikat, kui on MTV, või filme, kui nende jaoks on palju teisi kanaleid. Teler võib pakkuda vajalikku infot, kui ka vajamatut prahti ja selle üle otsustab vaataja ise, mis on huvipakkuv ja mis mitte. Reklaam on midagi, milleta ei saa telerit vaadates hakkama. Firmad on sunnitud kulutama miljoneid reklaamile, millel pole mõtet, mis ainult kordavad nende nime rohkem kui tavaliselt. Nad teevad seda, sest kõik teevad nii. Söögikohta minnes küsitakse, mida soovite juua, kui pole eelistust, mõtlete kohe telerist nähtu peale ja tellite Coca-cola. Seda reklaamist loodetaksegi. Kuid mõelda, ei anna reklaam meile rohkem infot, kui me juba teame. Me teame, et Coca-cola on jook, et see tuleb erinevates suurustes pudelites. Need on reklaamid, mis tahavad meie mõtlemist muuta. Loeb ainult, kas sulle meeldib kaunis tütarlaps või karu, kes on reklaamnägu, kuid pole tootega kuidagi seotud. Meeldivad on reklaamid, mille iseloom on meeldetuletus
Mida muudaksin koolielus? Tänapäeva koolielus ja süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei o...
Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
seisvat taas alguses, justkui vahepeal poleks midagi olnud, vaid üks tühipaljas ajaraiskamine. See on ka põhjus, miks mina hindan noormehes eelkõige iseloomu, tema ellusuhtumist ja väljavaateid. Mul peab olema temaga millestki rääkida, peavad olema ühised huvid ning mis peamine, meie mõlemi vahel peab valitsema harmoonia. Ilma viimaseta ei ole suhtel kuigi palju lootust kestma jääda. Väga-väga oluline on minu jaoks veel see, et noormees teab, mida ta elult ootab ja tahab ning ta on endale kindlad sihid ja unistused loonud, mille poole püüdelda. Mulle ei meeldi kohe üldse sellised, kes uitavad niisama õhtuti mööda linnatänavaid ringi, suitsetavad, joovad, laaberdavad ning pilluvad mööduvatele tüdrukutele labasusi, pidades end ise jube kõvadeks vendadeks. Kuna ma ise olen suhteliselt hulljulge ja energiline tüdruk, ootaksin ma ka noormehelt
Mida hindan õpetajast. Kahtlemata kõige vastupidavamad inimesed on õpetajad. Ilma nendeta ei oleks meil praegust ühiskonna struktuuri ning nemad panevad aluse meie elule. Mida ma siiski hindan neis?25 Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. See on väga hea, kui õpetajal on tugev iseloom ning ta suudab klassis korda hoida. Ükski abiturient ei tohiks olla häbelik, kuna koolipäeval peab taluma igasuguseid lollusi, mida tema kõrval räägitakse. Nad peaksid ka hästi riides käima, sest see annab head eeskuju õpilastele.52 Imekspandav on see, kuidas nad suudavad kodus nii kaua üleval olla ja samal ajal
Masin oli ehitatud enamasti puidust, rattad olid raudrehvidega, puidust kodaratega vankrirataste sarnased, nii et kogu veermikku võis liigitada kindlalt "kondipurustajate" klassi. Daimleri puidust raamiga "kondipurustaja". Ka keegi härra nimega Pennington ehitas mõned masinad 1895 aasta paiku (pole küll päris kindel, kas ükski neist ka tegelikult liikus). Esimene Ameerika päritolu tootmisse jõudnud mootorratas oli Orient-Aster, mida ehitas Metz Company Walthamis, Massachusettsi osariigis 1898 aastal. Sel kasutati Asteri mootorit, mis oli tegelikult koopia prantsuse DeDion-Buton'i mootorist. See mootorratas jõudis tootmisse kolm aastat varem kui Indian (1901) ja neli aastat enne Harley- Davidsoni (1902). Esimene Ameerika seeriatootmise mootorratas: Orient-Aster, 1898. Maailma esimene auto Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb
Ka pedagoogid ise on oma teadmised saanud ei kelleltki muult kui oma kunagiselt õpetajalt. Nii nagu koole, on ka õpetajaid erinevaid. Eriti väljendub see iseloomus. Mõni õpetaja on kannatlik, aitab õpilasi ülesannetega; teine on lõbus, räägib erinevatel teemadel. Igas koolis on vähemalt üks pedagoog, kes on range ning taunib tunni ajal muude asjadega tegelemist peale õppimise. Kuigi õpilaste silmis ei pruugi ta kõigi lemmik olla, annab ta sageli parima hariduse. Mida mina siis õpetajas hindan? Loomulikult peab ta oma ainet hästi tundma. See on muidugi kõige tähtsam. Ka on tal vaja head suhtlemisoskust lastega. Kui ikka õpilasega läbi ei saa, ei tule ka tulemused paremad. Veidike randust ei teeks ka paha. Muidugi mitte nii palju, et ühe kaasõpilasega vahetatud sõna eest ukse taha saadetakse. Tähtis on veel, et õpetaja oleks ettevõtlik, eriti kui ta on klassijuhataja. Ekskursioonide, klassiõhtute ja muude ürituste korraldamine
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima
ei saa kooli pooleli jätta mingisuguse tüübi pärast kes teda kiusab. Ja niimoodi igapäev, ma ise ei kujutaks ettegi kui ma peaksin kooli minema ja esimese asjana kui ma ukse juurde jõuan ei kuule ma tervitusi mis on mulle suunatud kuulen ma mingisugust jama. Kui ma käisin 5. klassis, siis Ave kiusas mind ma ei tea mille pärast aga mu ema ütles, et tavaliselt kiusavad lapsed sellepärast kuna on kadedad millegi üle mida neil endal ei ole. Ja kuna tal ei ole hakkab ta halvustama, et see on kole jne. Ja ma pole seda siia maani teada saanud, mis teda sundis niimoodi tegema. Ma tõesti loodan, et mingi päev lõppeb see asi ära kuna keegi ei viitsi sellega tegeleda. Juba praegu on loodud igasuguseid organisatsioone mina tean ühte ja see on ``Ei koolikiusamisele``. Praegu saan ma kõigiga hästi läbi mul pole mitte kellegiga olnud lahkhelisi isegi mitte õpetajatega. Viited: http://lasteombudsman
Mida eestlased usuvad? Kristian Päll 11.LO 1) Eestlased on alati uskunud end olevat religioosselt leige rahvas, kellele on omane ratsionaalsus ja eluterve skepsis. Postimehe arvamustoimetaja Liisa Tagel kirjutab oma arvamusloos 2015. aasta uuringust ''Elust, usust ja usuelust''. Selle uuringu tulemusena saadi teada, et Jumala olemasolu usub 39 protsenti Eesti elanikkonnast, nendest 38 protsenti eestlastest ja 62 protsenti mitte-eestlastest. Ristitud on 46 protsenti eestlastest ja 80 protsenti mitte-eestlastest. Peamisteks usunditeks on õigeusk ja luteriusk. Infot otsisin märksõnadega: eestlase usk, religioon Eestis, eestlase suhtumine usku. 2) Artiklite pealkirjades oli välja toodud lühidalt juhtlõigu tekst. Artiklite juures polnud diagramme ega graafikuid. Mõlema artikli kirjutajad on kirjutanud teksti nii, et on kasutanud väga palju tsiteerimist, kuid enamus on ikkagi enda mõeldud t...
Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Kavandamine (plaanimine) org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute
Mida eestlased usuvad Juba kaugest minevikust teame väita, et inimestel on olnud eri piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse
Vastupidiselt Oneginile oli Tatjana kasvanud üles maal värskes õhus. Ta ootas romantilist, õnnelikku ja malbet armastust. Ta tegi endast olenevalt kõik, et Onegin ta tunnetele vastas, kuid hoolimatu seltskonnalõvi käitumisega sai Tatjana valusalt haiget. Olgugi, et need, kes vähegi armastust on tundnud teavad, et armastuse vastu mõistus ei aita, ei olnud Tanja rumal. Ta teadis olenemata oma kurbusest ja igatsusest, et Onegin ei huvitu siirast armastusest ja õnnelikust suhtest, mida ootas Tanja. Ta läks eluga edasi ja leidis oma eluarmastuse. Ära taha teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse – võib nüüd öelda Onegini kohta, kui ta tagasi tuli. Toimus nn rollide vahetus. Kui ennem lootis Onegin, et kui ta naaseb leiab ta eest teda endiselt ihaldav ja armastav Tanja. Kuid vastupidiselt sellele leidis nüüd Onegin ise end sellest olukorrast ning Tanja oli tema suhtes külm kui kivi. Me ei tea kunagi, mis meid ees ootab. Nõnda oli ka nendega. Onegin ei osanud
Mida mets inimesele annab? Eestlastele nime, toidu ja tööriistad Tänapäeval on rahva arusaam metsast pigem argirutu varju mattunud. Metsast räägitakse pigem kui tööstusest ja tuluallikast. Kuid tööstuslikuks läks mets alles poolsada aastat tagasi, kui metsades hakati tegema lageraiet, hävitama loodust ning vähendama loomade kodusid. Metsa ei tohiks vaadata vaid kui tuluallikat. Peaksime austama metsa, ta on andnud meie esivanematele peavarju ning toitu. Hiljemalt oleme saanud sealt puitu, et ehitada hooneid, ahikütegi raiuti metsast, töö- ja tarbeesemeid valmistati puust. Korvipunumine, luudade ja saunavihtade valmistamine ja pajukoorte kogumine oli samuti metsa teene. Metsa oli ka oluline peavarjuna sõdade ajal. Metsaskäimist on seostatud ka erinevaate usundite ja uskumustega. Mis võiks motiveerida aga tänapäeva kodanikku metsa minema? On kaks sootuks eri asja, kas mõelda metsa väärtustamist rahas või hoopiski avaramas tähenduses. Lei...
Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab
1 . kui tüdruk kõnnib su juurest vihasena minema * jälita teda 02 . kui tüdruk jälgib su suud * suudle teda 03 . kui tüdruk tõukab või lööb sind * kallista teda kõvasti ning ära lase laht 04 . kui tüdruk hakkab sind sõimama * suudle ja ütle, et armastad teda 05 . kui tüdruk on vaikne * küsi talt, mis viga 06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti ...
on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, viksel riigil vhem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel ninud oma silmaga maailma selle ties avaruses. Seetttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma musternidises. Ma vin rkida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii elda kikide vimaluste maast ja tuua siia krvale vrdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmeklgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem vetakse kuulda rahva sna. Niteks kui eestlased hakkaksid vitlema narkootikumide vastu maailmas, siis ei oleks see pooltki nii mjuvimas, kui seda teeksid ameeriklased. Paljurahvuselises riigis kib tihti suur olelusvitlus. Inimesi on lpuks juba nii palju, et nad peavad kaklema elamispindade, toidu ja klbliku joogivee prast. Samuti peitub enamuse hinges
Mida ma arvan tehnikast. Me elame ajal, mil iga päev sünnib mõni uus idee või huvitav visioon. Kahjuks vähesed neist jõuavad läbimurdeni ning leiavad endale sobiva koha inimeste igapäevaelus. Arvan, et üks suurimaid valdkondi läbimurretes on olnud tehnika. Aastasadu tagasi ei uskunud keegi, et on võimalik omada kasti, mis näitab liikuvat pilti. Ja nüüd on kõiil kodudes see sama kastike mis näitab liikuvat pilti ja mida nimetame televiisoriks. Tänu televiisori leiutamisele on kasvanus filmitööstuse tähtsus. See baseerub inimeste ja masinate koostööle ning tulemus on hämmastav. Algselt toimis film tummfilmina, kuid nüüd võib kinoekraanidelt näha arvutigraafika tippteoseid animafilmidest või märulidest, mida inimese silm tavaelus ei näe. Üks laiemaid valdkondi tehnikas on transpordidvahendid. Tänu nende suurele arengule on ka trantspordi valikuvõimalus suur ja lai
inimesi mõjutada. Usuti ka, et puudel võib olla jõud, mis aitab inimest haigusest terveks ravida või kaitseb millegi halva eest. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi. Ostetakse pikemalt järgi mõtlemata. Ei mõelda küsimusele : kas see asi mida ma ostan on ikka mulle väga hädavajalik? Paljud teevad oma ostud kiiruga ning ostavad lihtsalt selleks, et neile meeldis üks või teine asi, ning poest koju jõudes ja oma koti sisu uurides mõistavad, et asi mis nad äsja olid soetanud pole neile üldse vajalik, ning see visatakse lihtsalt ära.
Me kõik ju teame, et meie riigi suureks valitsejaks oleme me ise. Rahvas. Meie eest aga mõtlevad seadusi Riigikogu ja valitsus, sest muidu kukuks riik kokku. Nad on selleks meile antud, et me oleksime kõigega rahul, meil oleks hea ja turvaline. Küll aga vahel nad ei mõtle ikka kõigi peale. Kuidas saame me teada anda, et meid on kahe silma vahele jäetud? Kuidas me saaksime Riigikogu või valitsust mõjutada nende otsustel? Esimene asi, mida inimesed tavaliselt teevad kui neile midagi ei kõlba, on see, et nad arutavad probleemidest ja üritavad neile lahendusi leida näiteks internetis. Hea koht selleks on näiteks foorum või jututuba. Mina liigitaks selle avaliku arvamuse avaldamiseks, kuigi osad meist ainult ,,vinguvad". Aga kes teab. Minuarust selline tegevus ei mõjuta kedagi, kui siis väga vähe. Aga sellest ei aita, et nende otsuseid muuta. Kui mõelda veel interneti peale, siis saab mainida alkirjade korjamist
Mida suudab avalik arvamus? Ilma pikema jututa julgen ma öelda, et avalik arvamus suudab kõike! Viimastel aastakümnetel on väga oluliseks vahendiks inimestele arvuti. See asendab telefone, televiisoreid, raamatuid, ümbrikukirje, ajalehti, infopunkte ja palju muud sellist. Arvuti on tänapäeva inimestele üks olulisemaid töövahendeid, mida ei asenda mitte miski. Sellest tulenevalt on igal inimesel võimalik külastada teiste inimeste kasutajakontosid, kommenteerida uudist või mõnda pilti, jagada infot ülikiirelt. Seoses sellega, et inimene loob endale arvutimaailma konto, kuhu saab lisada pilte ning muid teateid, on ka teistel vabad käed selle nägemiseks ja loomulikult kommenteerimiseks. Kindlasti on palju neid, kellele ekraani taga, kaitstud positsioonil, meeldib teiste kallal nokkida. (Nokkijaid ei pruugi olla üks
meelestatud olema peaksid. Poliitikud peaksid olema volitatud rahva esindajad, kes on kohustatud kaitsma neid valinud inimeste huve. Kuna aga inimesed on nii erinevad, erinevate soovide ning erinevate vajadustega ning kõigi ootusi on korraga võimatu täita, siis tekibki poliitikutel väga hea võimalus vabandamiseks, miks mitte mõnda rahva soovi rahuldada. Selle asemel leiavad nad erakonnasiseselt kasulikke projekte, mida nad osavate sõnaseppadena suudavad rahvale pähe määrida kui riigi heaolu jaoks möödapääsmatute programmidena, kujundades seega teadlikult avalikku arvamust. Oskus demokraatlikus riigis panna rahvast tahtma just seda, mis enesele hea, on poliitikute jaoks väga teretulnud. Kuna demokraatlik riik näeb ette, et võim on rahva käes ning rahva soov ja tahe on kõigest üle, siis reaalselt oleks suurim võim sellel, kes suudaks rahva tahet vastavalt oma soovile suunata
Mida tarbija ootab teenindajalt? Tarbija mängib kaubanduses suurt rolli. Tarbijata poleks poode ega teenindajaid. Tarbija rahulolu on väga tähtis, sest kui tarbija ei ole millegiga rahul, siis ei tule ta enam poodi tagasi ja ettevõte kaotab sellisel viisil tarbijaid Kuna ettevõtetel on aga oluline, et tarbija saaks kõik mida ta tahab, teevad ettevõted kõik selleks vajaliku. Mida siis tarbija ootab? 1. Tunnet, et ta on oodatud Kui tarbijat ei tervitata ja ei suhtuta temasse hästi, siis ta tunneb, et teda ei oodata siin üldse. Peab teda aitama, muidu ta võib vahetada ostukohta. 2. Tema vajaduste rahuldamist Tarbija peab kindel olema, et teda aidatakse. Teenindaja peab tema probleemiga tegelema. Kui näed, et tarbija on segaduses ja ei leia, mis tal vaja on, peab tema juurde minema ja pakkuma abi, sest tarbija ei pea teadma kus mis asub
Artikkel Mida arvate Kreeka võlakriisist? Küsitlesime inimesi meie kooli lähedalt, et teada saada nende arvamust tänase päeva aktuaalsest teemast - Kreeka võlakriisist. Üks lahke vanaproua, kes oma lapselapsega kooli tiigi ääres parte toitis arvas, et Kreekale ei peaks enam laenu andma. ,,Kreeka teguviis on ülekohtune teiste EL riikide suhtes. Lõuna-Euroopa riigid on rikkamad kui Eesti ja meil on endalgi kitsas käes. Kui siiski viimane häda käes, siis tuleb
Mida pentagramm tähendab? Pentagramm on tähe ikoon mille ümber on joonistatud ring. Pentagramm on alati viie nurgaline ja iga nurk on oma enda tähendusega. Ülesse ulatuv nurk sümboliseerib inimhinge. Teised neli nurka sümboliseerivad elemente: maa, õhk, tuli ja vesi. Kõik need osad kuuluvad elu juurde ja on osa meist endist. Kandes pentagrammiga kaelakeed või mingit muud ehet on nagu ütlemine, et sa tunned enda ühenduvust elementidega ja austad maad. Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis s...
Mida on inimesele vaja? ,,Ilus ja hirmus on inimene." Nii on öelnud Friedebert Tuglas inimese loomuse kohta. Inimesi on halbu, inimesi on häid. Inimesi on rikkaid ja vaeseid. Kõigil on omad väärtused ja vajadused. Kuid mida on inimesele siiski vaja? Ma arvan, et enamus inimesi leiavad, et kõige tähtsam elus on siiski armastus. Mitte armastus materiaalsete asjade vastu, vaid just nimelt armastus näiteks pere ja sõprade vastu. Minu jaoks näiteks on raske liikuda elus edasi ning viia täide oma eesmärke, kui keegi ei motiveeriks mind näiteks oma hoolivuse või kaasaaitamisega. Ning ma usun, et sama oluline nagu mulle, on see ka paljudele inimestele meie ümber.
Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Eesti keel Diana Vahkel, Kerli Telve MIDA ARVAD SOKOLAADIST? Uurimustöö Juhendaja: Elga Raadik Pärnu 2009 SISSEJUHATUS Me valisime oma uurimustöö teemaks ,, Mida arvad sokolaadist," sest meile endile maitseb sokolaad väga ja seega huvitas meid, kas ka teiste jaoks on see lemmik maiustuseks. Leidsime internetist palju huvitavat materjali sokolaadi leiutamisest, selle valmistamisest ja Euroopasse jõudmisest. Samuti saime teada, et sokolaad on üks kasulikemaid maiustusi üldse. Uurimuse eesmärk on saada teada, kuidas on jõudnud sokolaad meie poelettidele ja saanud nii armastatud maiustuseks. Millal hakati sokolaadi tarbima? Kuidas see
juures ajas mind tihti marru ja tundus, et asi ei ole ige. Mne inimeste arusaam on rppmuusika kohta selline, et kaelas peab olema paks kuldkett ja hsti laiad riided, vott siis olen kva rpimees vga paljud arvavad ka Eestis nnda. See arusaam on aga vga vale. Toon he nite Saksamaalt. Kige kvemal vennal on seljas nahktagi. Tal on ttokad. Tal on pikeseprillid. Tal on kuldsrmused. Tal on tumedam nahk. Lhemalt tahaksin ma rkida eelmise aasta ehs siis 2007 MC(emtsii) bttli vitjas, mida tema asjast arvab ja kuidas suhtub. Rain Nurmik kaheksateist aastane, esinejanimega Big N, kes on rpimaailmas suht uustulnuk tegi eelmise aasta vistlustel tuule alla paljudele kogenud rpparitele.(190)Selleks harjutas ta iga pev, kuus kuud jrjest.Ta vttis Prnumaa Kutsehariduskeskusest aastatks paberid vlja, kuna stress tuli peale ja koolis hakaks tekkima ppimisega probleeme.Seejrel koos oma viie sbraga lks ta tle kipsi paigaldama.Sbrad tegelesid samuti tal rpiga, siis polnud erilist raskust
Merilin Viigimäe 11HB Mida tähendab vabakasvatus? Mina pole otseselt kunagi aru saanud, mida vabakasvatus kui mõiste üldse tähendab. Nii palju olen aru saanud, et tegemist äärmiselt laia mõistega. Arvan, et vabakasvatus ei peaks olema sama mis kasvatamatus, millegipärast on aga enda ümber vaadates just pigem selline mulje jäänud. Vabakasvatus on mõiste, mida sageli kasutatakse mõtlematult, selle sisusse süüvimata. Sõnade kooslust eirates, mõistetakse vabakasvatuse all pigem kasvatuse puudumist kui vaba siis vaba, laps võib teha, mida tahab, ta kasvab ise. Tähelepanuta jäetakse aga selle sõna teine pool "kasvatus", mis koos märksõnaga "vaba" tähendab ühte konkreetset kasvatusmeetodit. Meetodit, mis annab vabaduse lapsele, mitte aga teda kasvatavale täiskasvanule.
Mida tähendab sõnavabadus? Eesti on olnud iseseisev demokraatlik riik, kus hinnatakse sõnavabadust, juba mitmeid aastaid. Vaatamata sellele mäletavad vanemad eestlased hästi aega, kus valimata sõnastus võis esile kutsuda vaikse üksinduse mõne Pagari tänava maja keldris. Tänapäeval võib öelda, mis pähe tuleb, ja mida mahlakam sõnastus, seda suurem on lootus pääseda oma mõttelennuga ka mõne ajakirja esikaanele. Praegusel ajal on enda mõtete väljendamise teinud lihtsamaks ka arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks.
Mida kreeka meile andis... · mina arvan et köige tähtsam asi oli tähestik ehk alfabeed.On loodud otselselt foiniikia tähestiku põhjal.ülevõtmine leidis aset arvatavasti umbes 800 aastat eKr. · Filosoofia kasvab välja maailmakorralduse teket ja jumalate pölvnemists puuduvast religioossest arutlusest.mõtlejad esindasid selle kohta mitmesuguseid arvamusi. Filosoofia loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsetest jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale , et see toimib möne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava pöhimötte järgi. · Matemaatika-niisiis pyydsid filosoofid seletada maailma möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud oli...
Sna vib olla hea asi, millega kiidame ja tunnustame kaaslast, kuid vib olla ka relv, mis teeb haiget vi lausa hvitab. Me tahame saada enda krvale palju tublisid, tugevaid ja andekaid inimesi, kuid kahjuks tihti juba enne, kui nad midagi saavutada juavad, viivad salajased laimajad enesehinnangu nulli, millega kaob ka tahtejud. Usun, et kski meist ei sooviks langeda solvangute ohvriks, kuid siin kohal unustavad paljud ra he vanasna, mis tleb, et ra tee teisele seda, mida endale ei taha. Nukogude vimu ajal, mis oli totalitaarne, ei avanenud mitte kellelgi vimalust elda, mis tema asjast arvab. Kogu info oli riigile sobival viisil moonutatud. Riigi sna ei saanud usaldada. Ainus snavabaduse puudumise hea klg on see, et sellisel juhul ei ole vimalust ise hakanud teadjal ra solkida uudiseid ning kollales ajakirjanduses ei ilmu hbituid lugusid, mille tesuses ei saa kunagi kindel olla. Kuid nii vi teisiti, demokraatlikus vi
Õhk, mida hingame Õhk on inimestele kõige tähtsam eluks vajalik element. Ilma toidu ja veeta suudab inimene mitu päeva elada aga õhuta vaid mõned sekundid. Hingamine on üks kõige tähtsamatest protsessidest, mis mõjutab füsioloogilisi protsesse organismis, see on protsesside kompleks, mis tagab inimorganismi hapniku sattumise ja süsihappegaasi eemaldamise (väline hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastili...
Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema jaoks vastuolulised. Nägemine Imikud näevad paremini objekte, mis on silmadest 20-30cm kaugusel, kõige paremini näevad nad objekte mis on 22cm kaugusel. Sellisel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad, sammuti ka on selline vahemaa rinnaga toitmisel ema ja lapse nägu. Sellest lähemad ja kaugemad kujutised on ähmased, sest imikud on lühinägelikud. Uuringud on selgitanud, et kuuekuused beebid suudavad hästi vahet teha erinevatel inimeste nägudel. Lõhnatundlikkus Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad, seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundma õppimiseks. Sel ajal pole vanematel soovitatud kasutada
klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul võimalusi, et osta endale nutitelefoni ega istuda päevad läbi arvutis. Seega leian aega, et tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad. Ning üldse, mida tegelikult anaavad need 4 tundi, mis on kulutatud näiteks mõnes suhtlusvõrgustikus istudes, kui tegelikult sul siiski sõpru, kellega saaks väljas midagi koos ette võtta, ei ole? Järgmisel päeval kooli minnes, soovitasin sellel klassiõele paari raamatut, et ta avastaks enda jaoks lugemisenaudingu. Alustuseks pakkusin välja Arved Viirlaiu raamatu ,,Põhjatähe pojad". See on autobiograafiline romaan, mis ilmus 2009. aasta jaanuaris, Tartus
Mida noored internetis teevad? Mida noored Internetis teevad? Millised ohud valitsevad Internetis? Kui palju aega nad seal veedavad? Kas neil on sellest sõltuvus? Sellest kõigest saad teada järgmises artiklis. Internetis tulenevad ohuallikad Internetis on palju ohtusid mida nooruk ei suuda alati vältida. Kõige suuremad internetis tulenevad ohuallikad on suhtlusprogrammid ja portaalid , näiteks MSN,Facebook ja Youtube. Suureks ohuks on ka nuhkvara ja troojaviirused ,mis satuvad arvutisse juhuslikult. Kõige rohkem tuleb troojaviiruseid Facebooki ja MSN'i kaudu. Oma paroolide jagamine ja kasutaja- andmete laokile jätmine võib muutuda väga ohtlikuks. 50 % teismelistest postitab internetti isiklikke andmeid, ilma et nad alati tagajärgedest teadlikud oleksid.
Mida tegid impressionistid esimesena? Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugene Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 9. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "m...
Mida rohkem, seda uhkem? Mida rohkem, seda uhkem? Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud sellist ütlust. Küsimus on juba see, et kas päriselt ka on nii, või on see kõigest tühipaljas väljend? Arvan, et paljuses asjades loeb loomulikkus ja see, et asi on maitsekas. Absoluutselt kõigega annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga
Mida rohkem, seda uhkem Kui mõelda lausele ’’mida rohkem, seda uhkem’’, tekivad erinevates valdkondades erinevad ideed. Samuti on ka igal inimesel omamoodi vaade asjale. Kui aga mõelda sellele lausele muusikaga seotult, siis oleks kõige paremaks näiteks barokkajastu, et mõte lahti seletada. Barokkajastu on muusika ajaloos üsna suure tähtsusega, kuna sellel ajal muutusid teosed keerukamaks ja muusika üleüldiselt arenes oma täiuseni. Väga palju tekkis ka uusi žanre ja ka suurvormid nagu ooper, oratoorium ja kantaat
Mida teada E-ainetest? Mis on toidu lisaained? Looduslikud või sünteetilised ained; Riknemise edasi lükkamine; Välimuse parandamine; Struktuuri, maitse või aroomi muutmine; Tähistus E (Europe). E-ainete jaotus Toiduvärvid; Säilitusained; Antioksüdandid, happesuse regulaatorid; Paksendajad, stabilisaatorid, emulgaatorid, želeed moodustavad ained, kergitusained jt konsistentsi mõjutavad ained; Lõhna-ja maitsetugevdajad ; Glaseerained; Magusained. Sünteetiliste lisaainete oht Üldksenobiootikumid metabolismirajad inimorganismis puuduvad; Võivad moodustuda mutageensed, teratogeensed või isegi kantserogeensed vaheühendid; kumulatiivsed või sünergistlikud kõrvaltoimed; Tugev allergeenne toime; Ei suudeta ohufaktoreid prognoosida. Kokkuvõte Lisaainete maailm on keeruline; Võimatu leida lisaaineteta tooteid; Palju sünteetilisi lisaaineid; Katsed ei pruugi langeda kokku iga indiviidiga; Kahjulikud mõjud avaldu...
annaabi.ee 
