50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ljuba99
Õppematerjali autor
muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Põhitunnused: Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest Värvide tähtsus, näiteks Eugène Delacroix'i tööd Uusi töömeetod, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki Lisa: o 19
väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19
retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ülevaade Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. 19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on
Heili Kukke 8.b Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Claude Monet elust ja loomingust. Lisaks mõtestan lahti, mis on impressionism ja kuidas mina seda näen. Selle teema valisin ma sellepärast, et Monet on vaieldamatult oma aja üks suurimaid ja värvikamaid kunstnikke ning impressionism, kui kunstisuunana on mulle endale väga huvi pakkuv. Impressionistid on üldse väga sümpaatsed inimesed, kuna nad näitavad teistele mismoodi nemad näevad maailma ning teevad seda oma erilisel viisil. Nad on peaaegu alati jäänud oma arvamustele täiesti kindlaks, mõned üksikud impressionistid lasid oma arvamusi muuta. Monet'ga kaasaaegsed kunstnikud olid Manet, Renoir, Degas, Cezanne jpt. Monet kuulsaim teos ,,Impressioon. Tõusev päike" andis nime tervele kunstivoolule ja on üks ilusamaid teoseid
zeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti vahel, ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene
Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel.
Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas. Tuntuimad impressionismi ajastu muusikud on Claude Debussy ja Maurice Ravel. Impressionism, kui kunstivool. Varajased impressionistid olid radikaalid, nad ei lähtunud joontest,
funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat (meri, pilved, aiad vihmas jne). Looduse kujutamine ja valguse rohkus tekitab minus kergustunnet ja süstib positiivsust. Impressionistlikule muusikale on omased klassikalised pillid ja pehmed kõlad, mis meenutavad veidi jazziliku muusikat. Impressionismiks nimetatakse ka stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes eirasid akademismi reegleid. Nad ei tahtnud lähtuda joontest ja raamidest, vaid värvidest ja tunnetest. Näiteks ei maalinud nad mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuvad päikesevalguse põgusaid hetke. Kunstipublik oli 19. sajandi viimasteks aastateks veendunud, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus impressionismist. Impressionistid oskasid hinnata ilu loomulikes poosides ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid