Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis siis juhtus ?
  • Kui palju võib monetaarne poliitika üldse mõjutada majandust ?
 
Säutsu twitteris
Loeng g 11. Fiskaal - jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile . Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. · Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon .
3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul j h l kui k i valitsus lit eii võta õt laene , l sõltub õlt b maksukoormusest k k t ja j maksud laekumisest. Valitsus võib mingil g määral muuta töötuse taset ja j inflatsiooni maksumäärade ja kulutuste muutmise abil.
Kas ja kuidas mõjutaks see majandust, majandust pole aga üheselt selge?! 1. Arvatakse, et paljas teadmine eelseisvatest muudatustest maksude alal paneb liikvele majandustegevuse. p j g 2. Kas fiskaalpoliitika abil on üldse võimalik majandust mõjutada? 3. Vahel on maksudel ja valitsuse kulutustel soovitule vastupidine mõju. Tulemuseks on kriitika. kriitika
NB! Arvestades seda, et p poliitikud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #1 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #2 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #3 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #4 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #5 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #6 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #7 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #8 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #9 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #10 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #11 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #12 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #13 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #14 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #15 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #16 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #17 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #18 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #19 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #20 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #21 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #22 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #23 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #24 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #25 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #26 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #27 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #28 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #29 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #30 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #31 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #32 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #33 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #34 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #35 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #36 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #37 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #38 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #39 Loeng 11-- Fiskaal- ja monetaarpoliitika #40
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

Sisukord

  • Loeng 11. Fiskaal- ja monetaarpoliitika
  • Lembit Viilup Ph.D IT Kolledž
  • Fiskaal- ja monetaarpoliitika
  • Fiskaalpoliitikat
  • Monetaarpoliitikat
  • Fiskaal- e. eelarvepoliitika
  • NB! Arvestades seda, et poliitikud (riigikogu) kinnitavad
  • Fiskaalpoliitika üldisemad eesmärgid
  • Fiskaalpoliitika jaguneb kaheks
  • Ekspansiivne fiskaalpoliitika
  • Kitsendav fiskaalpoliitika
  • Eelarve tasakaal
  • Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid
  • Eelarve puudujääk
  • Põhjused
  • Probleem
  • Eelarvedefitsiidi tõlgendamine
  • Eelarve tulud vähenevad
  • Eelarvtulud kasvavad
  • Seega tsükliline eelarve defitsiit
  • Valitsuse kulud
  • Maksude laekumine
  • Eelarve ülejääk
  • Eelarve defitsiit
  • Valitsuse kulutused
  • Sissetulekud (SKP) Y
  • Bulgaaria
  • Montenegro
  • Itaalia
  • Kreeka
  • Prantsusmaa
  • Iirimaa
  • Eesti
  • Defitsiitide vältimise põhjused
  • Nende väidetega ei nõustu
  • Riigivõla ja SKP suhe USA-s
  • EL keskmine (27 maad) 74%
  • Itaalia 116%
  • Kreeka 126,8%
  • Prantsusmaa 78 1%
  • Ungari 78,4
  • Prantsusmaa 78,1%
  • Saksamaa 73,4%
  • Rootsi 41,9%
  • Poola 50,9%
  • Soome 43,8%
  • Lätil 36,7
  • Eesti 7,2%
  • Jaapan ca 160%
  • Kokkuvõte defitsiidi tagajärgedest
  • Kas eelarve defitsiit on nii suur probleem, et nõuda põhiseaduse abil eelarve
  • Suvaline fiskaalpoliitika
  • Contra
  • Eelarvepoliitika elluviimine
  • Lafferi kõver
  • Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat
  • Madalate maksumäärade puhul suurendab
  • Kõvera otsapunktides on maksumäär
  • Lafferi kõvera kuju näitab hüpoteetilist seost äärmiste
  • Marginaalne
  • Kaitsekulutuste probleemid
  • Innovaatiline fiskaalpoliitika
  • Rootsis ja Jaapanis
  • Jaapani Innovaatiline fiskaalpoliitika
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika
  • Esialgu kavatseti nende madala intressimääraga fondide raha kasutada
  • Majanduspoliitika koordineerimine
  • Sisuliselt ongi koostöö kehv
  • Eri poliitikate halva koordineerimise põhjused
  • Kokkuvõte ja järeldused
  • Monetaarpoliitika
  • Monetaarpoliitika eesmärk
  • Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult
  • Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega
  • Laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab
  • Rahapoliitika eesmärk
  • Poliitikuid aga ei huvita
  • Mõõdetavus
  • Headel vaheeesmärkidel on kolm omadust
  • Väga raske on täpselt mõõta kahte tähtsamat vaheeesmärki: tegelikke
  • Usaldusväärsus
  • Kontrollitavus
  • Ootused ja monetaarpoliitika
  • Keskpanga tegutsemine
  • Viitaeg

Teemad

  • Eesmärgid sarnased
  • Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja
  • Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile
  • olla inflatsiooni allikaks
  • Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja
  • seega ka töötuse suurenemist
  • Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse
  • kulutuste ja maksumäärade vahel
  • seega ka töötuse suurenemist
  • viib ellu valitsus
  • reeglina keskpank
  • Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga
  • raske
  • USA s Euroopa Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev valitsusest sõltumatu
  • USA-s, Euroopa Liidus, ka Eestis on keskpank iseseisev, valitsusest sõltumatu
  • institutsioon
  • j h l k i
  • i õt l
  • õlt b
  • Eelarve suurus, juhul kui valitsus ei võta laene, sõltub maksukoormusest ja
  • maksud laekumisest
  • Valitsus võib mingil määral muuta töötuse taset ja inflatsiooni maksumäärade
  • ja kulutuste muutmise abil
  • Kas ja kuidas mõjutaks see majandust pole aga üheselt selge?!
  • Arvatakse, et paljas teadmine eelseisvatest muudatustest maksude alal
  • paneb liikvele majandustegevuse
  • Kas ja kuidas mõjutaks see majandust, pole aga üheselt selge?!
  • Kas fiskaalpoliitika abil on üldse võimalik majandust mõjutada?
  • Vahel on maksudel ja valitsuse kulutustel soovitule vastupidine mõju
  • Tulemuseks on kriitika
  • Tulemuseks on kriitika
  • eelarved, siis ei pruugi alati valitsuse kavatsused realiseeruda
  • Esimene oleks likvideerida tõsised deflatsiooni või inflatsiooni poolt tekitatud SKP lõhed
  • Teine fiskaalpoliitika oluline ülesanne on siluda majanduse tsüklilisest arengust tingitud
  • kõikumisi
  • Valitsuse käitumine majandusliku buumi ajal
  • Seega, ekspansiivne fiskaalpoliitika peaks ära hoidma majanduse tõsised langused
  • Vähendatakse kulutusi või tõstetakse makse. Sellega jahutatakse maha majanduse
  • kiire kasv ja hoitakse ära majanduse “ülekuumenemine”
  • Jäl it k
  • i fl t i
  • k bil
  • i õi
  • likk h l
  • Valitsuse käitumine majanduslanguse ajal
  • Jälgitakse ka inflatsiooni ja maksebilansi võimalikku halvenemist
  • d t k
  • j / õi
  • Kui need stabiliseerimispoliitikad on edukad, võivad need viia majanduse tõusuni
  • Vähendatakse makse ja/või suurendatakse valitsuse kulusid
  • Kogunõudluse (tarbimise) ülemäärase kasvu või kahanemise probleeme ei tohi lubada
  • muutuda tõsisteks
  • A t
  • Automaatne
  • Valitsuse tegevusest mittesõltuvad automaatsed stabilisaatorid on majanduses endas
  • Nad kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse, kui kogutulu või töötus
  • muutub
  • Majanduse
  • langusperioodil automaatsed stabilisaatorid pidurdavad kogukulutuste
  • vähenemist
  • Kui majanduses on
  • inflatsioon, siis automaatsed stabilisaatorid pidurdavad
  • kogukulutuste kasvu
  • Tulumaksu vähenemine majanduslanguse korral ja suurenemine inflatsiooni korral
  • Situatsioonikohane
  • oleks majanduse laiendamine Suurendatakse avaliku
  • Valitsuse otsustest tulenev eelarvepoliitika. Maksude ja avaliku sektori kulutuste
  • muutmine
  • oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku
  • sektori kulutusi või vähendatakse makse
  • oleks majanduse koomale tõmbamine. Vähendatakse avaliku
  • i k l t
  • sektori kulutusi või suurendades makse
  • t t k
  • ill üh l
  • ii i t l d j
  • Eelarve koostatakse esialgu prognoosina, mille ühel poolel on riigi tulud ja
  • teisel poolel kulutused
  • Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelarve
  • tasakaalu
  • Tulemuseks on eelarve
  • Ülejääk
  • Tasakaal
  • Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid
  • Puudujääk
  • Emiteerides raha
  • Maksustades erasektorit
  • Laenates raha (finantseerimine defitsiidiga), mis omakorda jaguneb
  • sisene laen
  • väline laenamine, see on riigile ohtlikum
  • Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu kuna avalik sektor
  • Defitsiidiga finantseerimine põhjustab riigivõla kasvu, kuna avalik sektor
  • kulutab kaupadele ja teenustele rohkem, kui ta on makse kogunud
  • Puudujääk võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi
  • älj tõ j
  • Kui valitsus laenab eelarve defitsiidi katmiseks, siis võib ta kaasa tõmmata osa
  • erasäästudest
  • Tulemus
  • erainvesteeringute väljatõrjumine
  • Põhjused
  • Laenuks vajaminevate finantside kogupakkumine on piiratud
  • Avaliku sektori laenud põhjustavad intressimäära tõusu, mis põhjustab
  • õ dl
  • Defitsiidiga eelarve efekt sõltub ka sellest, kelle käest ja millistel tingimustel on
  • võimalik laenu saada
  • erainvesteeringute nõudluse langust
  • Majandus võib laieneda, kui riik laenab
  • erasektorilt
  • või
  • pankadelt
  • kelle raha
  • oleks seisnud jõude
  • Kogukulutused ei suurene, kui laenamine viib sama suurele säästude
  • vähenemisele
  • Reeglina tunneb erinevate maade avalikkus (ka Eestis) muret eelarve
  • tasakaalustamise pärast
  • On ja jääb üheks fiskaalpoliitika sõlmküsimuseks
  • tasakaalustamise pärast
  • Vahel on üles kutsunud tegema isegi põhiseadusesse parandusi, mis nõuaksid
  • tasakaalustatud eelarvet
  • Probleem: kas eelarve peaks olema tasakaalus igal aastal?
  • Samal ajal toetab seda ideed vaid väike osa majandusteadlaskonnast
  • Ühest vastus ei ole, kuid
  • üldine arvamus on, et eelarve tasakaal ärindustsükli
  • ulatuses on asjakohasem
  • kuigi …
  • Paljude maade probleem on suur eelarve defitsiit Eestis pole probleemi olnud!
  • Paljude maade probleem on suur eelarve defitsiit. Eestis pole probleemi olnud!
  • Nii oli USA-l 1960. aastatel eelarve tasakaalus ja 1970. aastatel oli vaid
  • mõõdukaid defitsiite, kui 1980. aastatel toimus defitsiidi ülikiire kasv
  • Mis siis juhtus?
  • Kas fiskaalne vastutustundetus?
  • Millised on kasvavate defitsiitide tagajärjed?
  • Alustati majanduse liberaliseerimist. Friedmani teooria. Makse vähendati ja siit
  • Eelarve defitsiidi võib avaldada
  • Defitsiit = tPQ
  • eelarve defitsiit
  • Defitsiit = tPQ – G
  • t- keskmine tulumaksumäär, puhasülekanded
  • P hinnaindeks;
  • P -hinnaindeks;
  • Q -reaalne SKP;
  • k l t
  • G -valitsuse kulutused
  • Näeme, et tulumaks on funktsioon SKP-st ja hindade tasemest, seega defitsiit
  • muutub ärindustsükli käigus
  • Kui majanduses on langusperiood, maksavad inimesed ja ettevõtted makse
  • Kui majanduses on langusperiood, maksavad inimesed ja ettevõtted makse
  • vähem
  • Samas valitsuse
  • kulud kasvavad
  • kuna makstakse töötutele toetusi
  • Kui majandus on tõusulainel, siis maksavad inimesed ja ettevõtted rohkem
  • makse
  • Ka valitsuse
  • kulutused vähenevad
  • kuna vähem inimesi saab töötuse
  • Need muutused valitsuse kuludes ja tuludes iseloomustavad automaatsete
  • Ka valitsuse
  • kuna vähem inimesi saab töötuse
  • kompensatsiooni
  • stabilisaatorite toimet
  • Stabilisaatorid
  • vähendavad tsükliliste kõikumiste amplituude
  • suurendavad kulutusi langusperioodil
  • vähendavad kulutusi tõusuperioodil
  • Madala üksikisiku tulumaksuga Euroopa
  • riikide järjestus näeb välja järgmine
  • Eesti maksukoormuse
  • dünaamika
  • Georgia
  • Venemaa
  • Ukraina
  • Šveits
  • Serbia 10%/14%
  • Bosnia ja Herzegoviina
  • Tšehhi Vabariik
  • Rumeenia
  • Slovakkia 19%
  • Leedu 21%
  • Läti
  • Mõningate EL riikide valitsussektori tasakaal % SKP-st
  • Majandusteadlasi ei häiri eelarve defitsiidid nii palju kui avalikkust
  • Mõningate võimalike probleemide tõttu tunnevad enamik majandusteadlasi
  • vajadust jooksvate struktuursete defitsiitide vähendamise järele
  • Defitsiitide vältimise põhjused
  • Tõ t
  • d i t
  • i ää
  • Tõstavad intressimäärasid
  • Tõrjuvad välja investeeringuid
  • Koormavad tuleviku põlvkondi
  • ik li i j
  • dl i i
  • Enamik uusklassikalisi ja pakkumispoolseid majandusteadlasi ei usu, et
  • defitsiidid tõstavad intressimäärasid
  • Paljud keinslased heidavad kõrvale idee, et defitsiidid tähendavad olulist
  • koormat tuleviku generatsioonidele
  • Võlg / SKP
  • Aastad
  • Kas eelarve defitsiit on nii suur probleem, et nõuda põhiseaduse abil eelarve
  • tasakaalustamist?
  • Vähesed majandusteadlased arvavad nii kuid
  • Õigem oleks öelda et kui kõik muud
  • Vähesed majandusteadlased arvavad nii, kuid… Õigem oleks öelda, et kui kõik muud
  • tingimused on võrdsed, on väikesed defitsiidid paremad. Kõik tingimused pole kunagi
  • võrdsed
  • K ll l
  • ldi kõ
  • d k id k
  • i i t h k
  • i kä
  • Kellelegi ei meeldi kõrgemad maksud, kuid keegi ei taha ka oma kulutusi kärpida
  • Kui tahame eelarvet tasakaalustada, peame millestki loobuma. Samas võime saada kasu
  • madalamatest intressidest ja suuremast kapitali akumulatsioonist
  • Enamik majandusteadlasi nõustuks järgmiste punktidega
  • a) defitsiidid ilmselt suurendavad intresse ja annavad seetõttu mõningase tagasilöögi
  • ajal, mil majandus on täieliku tööhõive ligidal. Puuduvad tõestused
  • b) kõik defitsiidid pole halvad
  • c) USA riigivõlga ei maksta ilmselt kunagi tagasi Probleem kuna intressimaksud on
  • c) USA riigivõlga ei maksta ilmselt kunagi tagasi. Probleem, kuna intressimaksud on
  • kujunemas valitsuse jooksvate kulutuste nii suureks osaks
  • Suvaline fiskaalpoliitika tähendab, et mingit konkreetset pikaajalist poliitikat
  • ei järgita
  • Valitsuse eelarvepoliitika realiseeritakse maksumäärade ja riiklike kulutuste
  • reguleerimise kaudu
  • Enamik keinslasi arvab, et nii monetaar - kui ka fiskaalpoliitikat võib
  • kasutada majanduse stabiliseerimiseks
  • Contra
  • Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist
  • majanduse tasakaalustamiseks
  • Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed)
  • Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, monetaristid ja pakkumispoolsed)
  • arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest
  • mõju avaldada
  • Eelarvepoliitika viiteajad
  • Analoogsed monetaarpoliitikale
  • Analoogsed monetaarpoliitikale
  • Äratundmise viitaeg fiskaalpoliitika puhul on sama mis monetaarpoliitika puhul
  • NB! Paraku siin nende viiteaegade sarnasus lõpebki
  • Teostamise viitaeg
  • Mõjuvuse viitaeg
  • Mõjuvuse viitaeg
  • Fiskaalpoliitika on märksa komplitseeritum kui monetaarpoliitika. Tõeline poliitik on
  • valmis käpuli Patkulist üles ronima, et oma valijatele lubatud kulutused ellu viia
  • Tavaliselt aitavad ka maksude muutmised ühte valijategruppi rohkem
  • Viitaeg enne fiskaalpiirangute kehtestamist võib olla pikem rahapoliitika viiteaegadest
  • Maksude tõstmise arvel kogub hääli ainult tõeline poliitik (virtuoos Walter Mondale)
  • Valitsuse poliitika rakendamise viitaeg võib lüheneda kui Riigikogu ajastamise ja
  • Valitsuse poliitika rakendamise viitaeg võib lüheneda, kui Riigikogu ajastamise ja
  • poliitika tähtsust hindama hakkab
  • Kui suvalise fiskaalpoliitika osas on otsus langetatud tuleb valida
  • mitmesuguste maksude
  • valitsuse ostude
  • Kui suvalise fiskaalpoliitika osas on otsus langetatud, tuleb valida
  • Maksupoliitika on majanduse suunamise parim vahend, kuna omab vähem kõrvalefekte
  • kohalikele omavalitsustele antavate dotatsioonide vahel
  • a) kärpimine võib anda tulemuseks pooliku ristleja
  • Kuna näiteks kaitsekulutuste
  • b) suurendamine majanduse stimuleerimiseks võib tuua kulutuste kasvu mittevajalikule
  • relvastusele
  • Tulumaksumuutused on neutraalsemad ja võivad anda efekti niipea kui maksuamet on
  • Tulumaksumuutused on neutraalsemad ja võivad anda efekti, niipea kui maksuamet on
  • uued vormid trükkinud
  • Seetõttu peetakse tulumaksu üldiselt fiskaalse stabilisatsiooni üldistatud vahendiks. Aga
  • lik t i
  • Maksupoliitika toimib tõhusalt, kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage
  • muutmine on halb
  • isegi siin esineb komplikatsioone
  • Maksumäära ja rahaliste laekumiste seost illustreerib
  • Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat
  • maksude tõstmine maksutulusid. Peale teatud
  • punkti (t*T*) hakkavad maksutulud
  • maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema
  • maksutulu
  • Kõvera otsapunktides on maksumäär
  • null
  • algul
  • maksutulusid
  • pole
  • maksumäär
  • %
  • samuti null kuna sel juhul keegi ei töötaks
  • maksumäärade edasisel tõstmisel vähenema
  • samuti null, kuna sel juhul keegi ei töötaks
  • maksumäärade ja maksutulude vahel
  • Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP st
  • Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP-st
  • Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse
  • Eestis on kaitsekulutused ca 2% ja Jaapanis 1% SKP mahust
  • Mitte tingimata. Kaitsekulutuste ja produktiivsuse vaheline seos on ka parimal juhul
  • Kas kaitsekulutusi peab vähendama?
  • üsna kasin. Kindlasti on osa kaitsekulutuste arvelt saadavat lahendusi kasulik. Sõda??
  • Kui kaitsekulutused avaldavad USA majandusele halba mõju, kasvab ka surve EL
  • riikidele ja Jaapanile oma kaitsekulutuste suurendamiseks
  • Üks strateegia, mida MX raketiprogrammi jaoks pakuti, oleks kasutanud ca 50%
  • Äärmusliku näited
  • kogu raudbetooni aastatoodangust ja seda kolm aastat järjest
  • Kaitsekulutuste tulemusi saab kasutada ka erasektor, kuna näiteks Boeing 747
  • valmistamisel kasutati sõjalennuki C54 tootmise tehnoloogiat
  • Kui suvaline fiskaalpoliitika tundub olevat soosingut kaotamas, väidavad
  • mõned majandusteadlased, et hästi kavandatud
  • sihtprogrammid
  • võivad anda
  • i d f k
  • soovitud efekte
  • Sihtprogrammide kasutamine lühiajaliseks stabiliseerimiseks kaasneb oht, et
  • planeerimisprotsess
  • ise võib kujuneda pikaks
  • Selle probleemi ületamiseks on
  • koostatud programmid, mis
  • lastakse käiku tsükliliste languste ajal
  • Äkki sobib see ka teistele maadele?
  • Näiteks Tokyo kanali kiirtee programm
  • Vältis programmidega seotud üldiseid probleeme. 170 km kiirtee ehitus algas 1960
  • t t l j k ti 20 30
  • aastatel ja kestis 20-30 aastat
  • Ettekavatsuslikult pikk ehitusaeg
  • Ehituse ulatus sõltus majandusest: vahendeid eraldati langustel ja piirati tugeva
  • Ehituse ulatus sõltus majandusest: vahendeid eraldati langustel ja piirati tugeva
  • tõusu perioodil
  • Programm lahendas kaks probleemi, mis võis tekkida avalike toode kasutamisega
  • lühiajalise stabiliseerimise hoovana
  • lühiajalise stabiliseerimise hoovana
  • on teostamise viitaeg tegelikult välistatud, kuna ehitustööde alustamise
  • määrab automaatne valem langusperioodi esimeste tunnuste ilmnemisel
  • vähendab suur pikaajaline projekt riski et ressursse võidaks kasutada
  • vähendab suur pikaajaline projekt riski, et ressursse võidaks kasutada
  • mittevajalikele lisatöödele, mis oli probleem paljude varem teostatud projektide
  • puhul
  • Rootsi investeerimisfondide süsteem
  • Rootsi on alates 1955. aastast fiskaalseks stabiliseerimiseks kasutanud meetodit
  • kus firmad võivad
  • kuni viiendiku
  • oma kasumeist kanda spetsiaalsesse
  • investeerimisfondi
  • langusperioodil
  • Alates 1975. aastast on seda süsteemi kasutatud pideva
  • Rootsi majandus on vähemalt osaliselt selle fondi tõttu olnud stabiilne, kuna see
  • fond lahendab
  • suvalise fiskaalpoliitikaga seotud viitaja
  • ning
  • ebaefektiivsuse
  • stimuleerimisprogrammina
  • probleemid
  • ja mõjub hästi ka ootustele
  • aasta langusperioodil vihjas president Reagan sageli sellele, et langus
  • oli monetaarpoliitika, mitte aga tema administratsiooni fiskaalpoliitika
  • tagajärg
  • Keskpank aga väitis, et kitsendatud rahapoliitika oli vajalik puudujäägiga
  • koostatud vastutustundetu eelarve pareerimiseks
  • Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on niisuguseid
  • vaidlusi sageli kuulda
  • Keskpanga, valitsuse ja riigikogu eesmärgid võivad erineda
  • Poliitikutel on hääli vaja, lühiajaline eesmärk
  • Seega nagu luik haug ja vähk
  • Keskpangad soovivad inflatsiooni piirata, nõustuksid isegi suure töötusega
  • Keskpankade probleemid on pikaajalised
  • Seega nagu luik, haug ja vähk
  • Poliitikaametkonnad võivad pooldada eri majandusteooriaid
  • Poliitikaametkonnad võivad järgida eri majandusprognoose
  • Ebamäärasus põhjustab muudatusi poliitikas
  • Keegi ei tea ju täpselt, millist poliitikat majandusprobleemide korral kasutada
  • ja on tõenäoline, et seetõttu poliitikud muudavad seisukohti ja nii võib varem
  • eksisteerinud koostöö kaduda
  • Fiskaalpoliitika jääb alaks, mille üle majandusteadlased on küllalt ägedalt
  • tülitsenud
  • uusklassikud kahtlevad selles, kas tal üldse saab olla mingit mõju majandusele;
  • keinslased teevad selle oma poliitika programmi keskseks komponendiks
  • viimastel aastakümnetel on fiskaalpoliitika teooria alal tehtud suuri edusamme
  • ning tänu Joseph Stieglitzi töödele on natukenegi mõistma hakatud riigi osa
  • majanduses
  • t k i
  • õ d d
  • Praegu on igaüks nõus sellega, et kui muud tingimused on võrdsed, on väikesed
  • defitsiidid eelistatavamad suurtele
  • Õnnetuseks on väljavaated optimaalse fiskaalpoliitika kohta kokkulepet saavutada
  • üsna kauged. Poliitilised komplikatsioonid teevad majandusteooriaga kooskõlas
  • oleva programmi käivitamise alati raskeks
  • Fiskaalpoliitika saab olla efektiivne ainult siis, kui see on monetaarpoliitikaga
  • hästi koordineeritud, kuid arvestades keskpankade autonoomsust, on see
  • vähetõenäoline
  • raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega
  • kogunõudlust
  • kog nõ dl st
  • kogunõudlust
  • Rahateoorias nägime
  • Reguleerib rahapakkumist
  • Eesti Pank ei ole hea näide monetaarpoliitika jaoks (valuutakomitee süsteem)
  • Rahateoorias nägime
  • Raha pakkumine on eksogeenne ja seda saab keskpank kontrollida
  • Raha pakkumine on endogeenne ja reageerib ainult majanduslikule
  • aktiivsusele
  • Reaalselt kumbki äärmus ei toimi. Keskpangad ei suuda kontrollida raha
  • i t k
  • pakkumist, kuna kontrollimehhanism on kehv
  • Võib-olla polegi rahakasvu täielik tagamine eesmärk omaette
  • i j ht b
  • Monetaarpoliitika on komplitseeritud kuna selle võimaluste ja majanduslike
  • mis juhtub rahakasvu, intressimäärade ja võlgadega
  • Nende jaoks on olulisemad valijate probleemid (hinnad, tööhõive, SKP jne)
  • Monetaarpoliitika on komplitseeritud, kuna selle võimaluste ja majanduslike
  • eesmärkide vahel on ainult kaudne ja sageli mitteusaldatav seos
  • Paraku puudub üksmeel
  • rahapoliitika lõppeesmärgi osas
  • Vaadeldakse
  • erinevaid lõppeesmärke
  • erinevaid vaheeesmärke
  • erinevaid vahendeid, kuidas loodetava tulemuseni tahetakse jõuda
  • erinevaid asjaolusid mis võivad mõjustada rahapoliitika efektiivsust
  • erinevaid asjaolusid, mis võivad mõjustada rahapoliitika efektiivsust
  • Rahapoliitika efektiivsust saab hinnata üldise majanduspoliitika kontekstis
  • Seega eeldatakse et eelarvepoliitika on kooskõlas rahapoliitikaga
  • Sageli näib, nagu
  • käsitleks keskpank raha kasvu kui rahapoliitika lõplikku eesmärki
  • Tegelikult on rahapakkumine ainult üks mitmest vaheeesmärgist mida kasutatakse
  • Seega eeldatakse, et eelarvepoliitika on kooskõlas rahapoliitikaga
  • Kuna majandust mõjutab ka fiskaalpoliitika ja juhuslikkus, ei sea keskpangad väga
  • Tegelikult on rahapakkumine ainult üks mitmest vaheeesmärgist, mida kasutatakse
  • eesmärkide (SKP kasv, hindade stabiilsus, maksebilansi tasakaal jne.) saavutamiseks
  • täpseid eesmärke
  • Parim, mida keskpank võib saavutada on finantskeskkonna loomine, milles poliitika
  • koordineerimine on võimalik ja välisšokid põhjustavad minimaalset kahju
  • Ka see on raske, kuna keskpangad ei saa otseselt vaheeesmärke kontrollida ja nende
  • suunamiseks kasutatakse ebatäpseid poliitikainstrumente
  • Headel vaheeesmärkidel on kolm omadust
  • Kui keskpank pole suuteline vaheeesmärke hindama, ei saa ta muudatuste
  • tulemustes kindel olla
  • intressimäärasid ja raha kasvu
  • Kui vaheeesmärke saakski korralikult mõõta, oleks nende väärtus üsna väike
  • kui neil poleks usaldusväärset seost lõppeesmärkidega
  • Keskpangad peaksid olema suutelised valitud eesmärkide muutumist
  • kontrollima
  • Ratsionaalsete ootuste teoreetikud väidavad
  • Rahapakkumise oodatavate muudatuste ja reaalse majandustegevuse vahel
  • puudub side
  • Põhjus: inimesed näevad rahapakkumise muudatusi “läbi” ja
  • kohandavad
  • vastavalt hindu ning palku
  • Osa teoreetikuid pole sellega nõus ja väidavad
  • Lepingud ja majanduse inertne struktuur ei võimalda ootustel välja kujuneda
  • Rõhutatakse ka poliitika usaldatavust
  • Poliitikute kõige suuremad probleemid on aga praktilised
  • Poliitikute kõige suuremad probleemid on aga praktilised
  • Kui palju võib monetaarne poliitika üldse mõjutada majandust?
  • Kui üldse mõjutab, siis kaua võib see mõju kesta?
  • Sõltub otsustaval määral hindade ja palkade paindlikkusest. Kui mõned
  • hinnad on seotud kontrollaktidega, võib isegi ettenähtud raha kasvul olla
  • lühiajalisi reaalseid efekte, kuna kõik hinnad ei pruugi kohanduda täielikult
  • Kokkulepete struktuur võib keskpanga väljakuulutatud poliitikast sõltuv olla
  • Kui keskpank muudaks sageli oma rahakasvu eesmärki, siis ratsionaalsed
  • Kui keskpank kindla rahakasvu reegli välja kuulutaks, oleks töökontaktid
  • pikemad ja vähem indekseeritumad
  • inimesed peaksid läbirääkimisi lühiajaliste indekseeritud palgalepingute üle
  • Kuna uusklassikalikud arvavad, et vaid ootamatud rahamuudatused võivad
  • anda reaalset efekti, siis näib, et nad
  • kaitsevad poliitika salajasust
  • pikemad ja vähem indekseeritumad
  • Samas hüplev rahakasv suurendab kindlusetust ja mõjutab ebasoodsalt
  • majanduse efektiivsust
  • i idki
  • Nagu monetaristidki on ratsionaalsete ootuste teoreetikud tulised
  • rahakasvu kindlaksmääratud reeglite pooldajad
  • K i k
  • lii ik
  • i ii j
  • Kui kasutatakse suvalist poliitikat, on alati tegemist mingi viitajaga, enne kui
  • majanduses mingid efektid tunda annavad
  • Selle viitaja pikkuse tundmine on efektiivse poliitika elluviimise jaoks väga
  • Äratundmise viitaeg (andmete kogumine ja trendi leidmine)
  • oluline. Suvalise poliitikaga on seotud kolm üksteisest eristatavat viitaega
  • Teostamise
  • viitaeg
  • Lühike
  • teostamise
  • viitaeg
  • lühiajalises
  • stabiliseerimispoliitikas monetaarpoliitika peamine eelis fiskaalpoliitika ees
  • Samas Eesti kogemus - 4 päevaga käibemaksu tõstmine
  • Mõjuvuse viitaeg (6-12 kuud). Siin kerkibki enamik lahkarvamusi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

28
pdf
Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika
10
docx
Fiskaal- ja monetaarpoliitika
32
pdf
Loeng 12 - Tulupoliitika
72
docx
Majanduse alused
32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
55
pdf
Seminar 1 - Eesti majandus
7
pdf
Fiskaalpoliitika ja stabiilsuspakt ülesanded





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !