6. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7. Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. 8. Rusuvool ehk seli ehk selivool on mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega alal esineda võiv pinnasest ja veest moodustunud tugev veevool, mis on kaasa haaranud nii jämedateralist (kive, rahne) kui ka peenemateralist ainest.see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja
Lumelaav iin id 4.B Helin Olivia Sev tsnko Mis on lumelaviinid? 0 Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Kuidas tekib lumelaviin? 0 Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. 0 Lumelaviin tekib sulailma ja tavaliselt paksu lume tõttu. Mida kumeram on mägi seda suurem oht on lumelaviini tekkimisel. 0 https://goo.gl/xhhyXB Lumelaviinides vigastatud. 0 Vähestel juhtudel ei saa keegi lumelaviinide
liikumine. Kõige surmatoovama laviini algusele eelneb sügava, summutatud praksatuse taoline heli. See on müra, mille tekitab sadade tuhandete tonnide lume lahtimurdumine mäeküljelt, mis on võrreldav tohutu aknaruudu kildudeks purunemisega. Mõne laviini kiirus võib ületada 500km/h. Tugevas lumetuisus keerutatakse lumehelbed jäiseks tormiks, kuid laviinid on lumise ilma äärmus. Kui lumekiht tormab mürinal, haarab ta kaasa surmavad jääkamakad ja kaljunukid. Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks ennast ise ilma abita välja kaevata Need, kes on laviini alt elusana pääsenud, on õnneseened, sest 20 ohvrist õnnestub päästa ainult üks. Lumetorm 2003. aastal puhastsid New Yorgi tänavaid umbes 1500 lumesahka, kui üks tugevamaid tuiske selle linna ajaloos oli elu halvanud
), kus põrkeionisatsiooni koefitsent = ApeBp/E, kus E = U / S ühtlases väljas. A ja B on ~ const. kindlal rõhul const.; siit on näha, et muutuvad on rõhk ja kaugus nende korrutis on U = f(p * s). Kui p * s suureneb, siis põrgete arv kasvab, aga ionisatsiooni tõenäosus kahaneb. On näha, et ühtlases väljas alla 250 V pole võimalik läbi lüüa (suvalisel pl ja kaugusel). Võib olla, et väikesel rõhul löövad läbi kaugemad elektronid (samal pingel). 12. Eletronide laviin Õhus on alati palju ioone ja elektrone (elektrone vähem kui ioone). Tekivad kõrvaliste ionisaatorite mõjul. Vaadates väljumistööd ja ionisatsioonienergiat näeme, elektroodidel on kergem elektrone välja lüüa. Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8 jne. Saame laviini. ( Pos
2) Peale ristimist läheme me tagasi oma pattude juurde nagu koer oma okse juurde. 3) Aeg ei ole meie päralt, vaid ainult laenuks antud 4) Pimedus on teadmise vaenlane 5) Keele tundmine on võtmeks teise inimese südame juurde 6) Haigus ja surm ei küsi luba sisseastumiseks nagu ka arst, kui ta on teel haige juurde. 7) On alati kergem lükata vankrit, mis on juba liikumas. 8) Olin püüdnud lahti murda üksikut kivi mäenõlval, kui mulle langes kaela terve laviin. 9) Mis me iganes teistelt kuuleme, ei ole kaugeltki, mis me ise tunneme. 10) On vana tõde, et uhkus tuleb enne langemist. 11) Iga tegu jätab oma jäljed. Ka tegematajätmine jätab oma jäljed. 12) Häda sellele, kes vaatab üle linnamüüri ja näeb, et sealgi paistab sama päike. Häda sellele, kes ei näe kivi oma jalgade ees ja selle otsa komistab. 13) Kaks korda kaks on neli nii siin kui sealpool ekvaatorit.
Maa välisjõud ja nende osa pinnamoe kujundamisel Kivimite purunemist Maa välisjõudude toimel nimetatakse murenemiseks Füüsikaliseks murenemiseks e rabenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu Liivakivi rabenemise "peasüüdlane" on päike Keemilise murenemise ehk porsumise ajal toimuvad keemilised reaktsioonid, mille kutsuvad esile vees lahustunud happed ning selle tulemusena muutuvad kivimid pehmemaks ja pudedamaks MURENEMISE LIIGID FÜÜSIKALINE KEEMILINE Vee külmumine, jää Põhjus Vee lahustav sulamine, kivimi tegevus, saastunud osakeste paisumine õhk, happevihmad, ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, l...
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa
kultusfilmiks. Film ise üritab olla põnevik, kus olukord peaks olema pingeline, kuid minul seda tunnet ei tekkinud. Film ise on liiga aeglane ja kohmakas et olla põnevik ja millegi pärast on seal ka ulme elemente, mis minu jaoks tegi filmi liiga absurdseks ning ma ei saanud seda tõsiselt võtta. Film algab sellega, et inspektor Glebsky satub valehäire tõttu ,,Hukkunud Alpinisti" hotelli, kuid otsutab sinna ööseks jääda. Hiljem toimub laviin, mis eraldab hotelli välismaailmast. Seejärel avastatakse hotelli külalise Olafi surnukeha ja Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Hiljem selgub, et hotellis on tegelikult tulnukad, keda Glebsky arvas inimesteks , sest nad saavad teiste inimeste kuju võtta. Tulnukate eksistents sõltub Olafi kohvris olevast energiaallikast, mis on Glebsky käes, kes peab tegema otsuse, kas tegutseda südametunnistuse järgi või seaduste ja eeskirjade järgi.
loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia: hoiab sfääre koos, määrab nende tiheduse, tõus ja mõõn, laamade liikumine. Kasutus: loodetel kas. elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en.tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat. Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa soojenemine. EB neg
Kõrgusvööndilisus Cristofer Krik 8.klass Lagedi Kool Mis on kõrgusvööndilisus? Kõrgusvööndilisus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mägedes. Vaheldumise peamised põhjused on: Mäestiku kõrgus üle merepinna Mäestiku asend ekvaatori suhtes Mäestiku asend päikesekiirte ja tuulte suhtes. Metsapiir on piirjoon, millest pooluste suunas või kõrgemal (mäestikes) on kliima metsa kasvamiseks liiga külm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2010-10-29.2034168275 Geograafiline asend Kõrgusvööndilisus asub nii põhjapoolkeral kui ka lõunapoolkeral. Asukohad: Põhja- ja Lõuna- Ameerika äärealad, Aasia sisealad, Aafrika ja Põhja- Euroopa. Kliimavööde Tippude suunas vahelduvad üldjoontes samad...
nivood metastabiilseks. See on vahepealne, ebapüsiv nivoo. Kui teine nivoo on üle asustatud, siis võib tekkida kroomiaatomite koherentne indutseeritud kiirgus. Üleminekul teiselt nivoolt esimesele, väljastab kroomiaatom punase valguse footoni. Lennates mööda teisest, ergastatud aatomist, sunnib taoline footon ka seda "tulistama" välja footoni. Need kaks footonit-kaksikut kutsuvad esile veel kahe venna ilmumise. Kokku saab juba neli footonit. Nii sünnib footonite laviin. Mida pikem on footonite tee, seda rohkem kohatakse ergastatud aatomeid ja seda võimsam tuleb indutseeritud valguse voog rubiinvarda mõõtmeid on vaja suurendada kuid väga pikk varras muudab pumpamise keeruliseks, seepärast kasutatakse laserites suhteliselt väikseid vardaid pikkusega 2 kuni 30 cm ja diameetriga 0,5-2 cm. Varda sees suurendatakse aga kiirte teepikkust peeglite abil. Kui footonite laviin läheb piki varda telge, siis peegeldub ta
Gandalf! Kui sa kas või veeranditki sellest teaksid, mida mina temast olen kuulnud- ja ka mina olen kuulnud ainult väga vähe sellest kõigest, mida kuulda võiks -,oleksid sa nüüd valmis kuulama kõige iseäralikumat lugu. Kõikjal, kuhu ta läks, hakkasid kohe lausa uskumatul kombel levima igasugused jutud ja seikluslikud lood. (J.R.R.Tolkien „Kääbik“) 2. Deskriptiivne tekstitüüp Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallisse tagasi. Pendeldades kristallis edasi-tagasi, ta üha võimendab stimuleeritud kiirguse kaudu. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimandikristalli. Et kiirt laserist väljastada, tehakse üks peegleist selline, et ta ei peegelda tagasi kogu temale langevat valgust, vaid laseb osa sellest välja (poolläbitav peegel ) ( Henn Käämbre „Aatom, molekul, Kristall“). 3. Ekspositoorne tekstitüüp
Järves puudub taimestik. Tüüpiline huumustoiteline järv, väärtuslik omapärase ökosüsteemiga. Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Kakerdaja rabajärv Tingimused püsima jäämiseks. Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda. Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega harjunud. Kui 1 liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmist liiki jne. See laviin suureneks aina enam. Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda. Mis juhtub, kui tingimused muutuvad? Mõne liigi väljasuremisel asenduks see mõne teise liigiga ning elu läheks edasi. 5. Antud koosluste osakaal eesti looduses 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega? Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT
läbimõõtu. Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasapatalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi egastanud kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist 2, järgmisel 2-st 4n edasi 4-st 8, 8-st 16 jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherentsete footonite laviin. Piki kristalli leviv valguslaviin peegeldub kummagi peeglini jõudes kristallidesse tagasi. Iga peegeldus justkui lisaks uue võimendkristalli. Esimese laseri leiutas 1960. aastal USA füüsik Theodore Maiman. Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi alalislaserid välklaserid (impulsslaser) * neodüümlaser tahkislaser * rubiinlaser * kristall-laser gaaslaser * argoon-laser * heelium-neoon laser * krüptoonlaser
Nimelt käib jutt meediast, kes alati kas siis tõde või tõe lähedasi lugusid avaldab. Eksimine on inimlik ja seda juhtub ka ajakirjanikel. Tuleb ette juhuseid, kui avaldatakse artikkel inimesest, kes pole süüdi või pole asjaga üldse seotud. Tema maine on aga tükiks ajaks rikutud, sest tõde selgub sageli hiljem ja meedia kajastab oma vigu haruharva. Näiteks mõned aastat tagasi avalikustas meedia, et Kristiina Smiguni dopinguproov on positiivne. Siis järgnes süüdistuste laviin ja kuidas ta Eesti rahvast on alt vedanud. Hiljem dopingu B-proov näitas aga, et Kristiina ei kasutanud keelatud aineid ning sellega jutt tema ümbert ka haihtus ning meedia poolsed vabandused jäid tulemata. Ajakirjandus on väga konkurentsitihe. Alati võidab see meediakanal, kes uudise esimesena rahvani viib. Tõe välja selgitamiseks võidakse tänapäeval äärmusteni minna, alustades pidevate telefonikõnedega kuni inimese jälitamiseni, mida võib sageli
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
H. Hoffmani vastavad teosed, kuid ta kohandas need eesti oludele ja lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase. Kreutzwald kuulus uue kirjaviisi järjekindlamate toetajate hulka Eestis, kasutades seda oma kirjutistes, ja ühtlasi vana kirjaviisi kasutajaid halastamatult kritiseerides. võttis uue kirjaviisi mõni aeg hiljem kasutusele C. R. Jakobson. Kõikides valdkondades, milles Kreutzwald sõna võttis, lõi ta hulgaliselt uusi sõnu (palavik, organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt. Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt
o 1091 - Londoni Tornaado o 1580 - Dover Straits maavärin of 1580 o 1607 - Bristol Kanali üleujutus, 20 Jaanuar 1607 (võimalik tsunami) o 1703 Suur torm o 1607 - Lynmouthi üleujutus, Devon o 1638 Suur äikesetorm, Devon o 1729 - Tornaado Sussex´is o 1755 Tsunami lööklaine Cornwall ,Lisboni maavärinast o 1796 - Lynmouth´i üleujutus , Devon o 1836 - Laviin Lewes´is, ainuke suur laviin Inglismaal o 1884 Colchester´i maavärin, Essex o 1931 - Dogger Bank maavärin o 1952 - Lynmouth üleujutus, Devon o 1947 - Talv 19461947 tugev külm ja lumetormid o 1881 - Eyemouth katastroof, torm, sotimaa o 1953 Põhja mere üleujutus , Inglismaa o 1968 Suur üleujutus o 1987 Suur torm o 1990 ,,The Burns' Day" Torm o 2000 Tugev üleujutus paljudes Suurbritannia piirkondades. Kõige hullemini
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendus...
Kui saavutatakse termotuumareaktsiooniks vajalik temp ja tuumade kontsentaratsioon, kulgeb reaktsioon 31H + 21H =24He + 01n. LAETUD OSAKESTE REGISTREERIMISE MEETODID 1. GeigerMülleri loendur Kasutatakse elektronide loendamisel. Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber Hermeetiliselt suletav anum on täidetud küllastusolekule lähedase veeauruga, kolvi kiirel allaliikumisel aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina
vaatama elu teise pilguga. ,,Kuristik rukkis" on inspireerinud 60ndatel alguse saanud hipi-ja rokiliikumisi, mis on minu meelest väga sarnased Caulfieldi mõttekäiguga. Need liikumised ei pea kohustuslikuks põhimõtteid, mis ütlevad: nii nagu õpetatud, nii peab ka elama. Selle asemel hakati hindama selliseid elu väärtusi nagu originaalsus ja individualism. See tõestab, et isegi, kuigi neid, kes Holdeni mõtteviisi ei mõistnud, pani ta veerema lumepalli, millest tekkis laviin, mis pani pool maailma teda mõistma. Raamatu autor Salinger on inspireeritud zen-budismist, mida ta on Holdeniski selgelt näha. Poiss suhtub oma varasse kuidagi ükskõikselt, mis on budismi ühe kolmikaarde Dharma moodi. Caulfieldile toob rohkem rõõmu raha ära andmine, kui selle saamine, ja oma mütsigi annab ta hea meelega oma õele. Ta leiab rahulolu oma tegudes ja sõprades, asjade üle on tal aga peaaegu ükskõik
ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa, Somaalia on jagunenud läbisegi omavahel võitlevateks sõjapealike võimualadeks, kus on põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest
põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri. Polotsk jäi kõrvale, kuid see-eest aktiviseerusid Novgorod ja Pihkva. 1217. aasta kevadel ümbritsesid gorodlaste-pihkvalaste vägi Otepääd, mida kaitsesid sakslased . Venelastele tulid appi ka saarlased, harjulased ja sakalased. Piiramine oli raske, kuid lüüa said lõpuks siiski linnuse kaitsjad. Eestlaste vägi kogunes Navsti jõe äärde
Sageduse arvutamise valem: fkn=R(1/n2- 1/k2). K-algoleku nivoo nr, n- lõppoleku nivoo nr, R= 3,2*1015Hz. 10. Laser valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil. Idee 1917 a Einsteinilt. T.Miman ehitas 1960a. I laseri, mis tekitas nähtava valguse. Tööpõhimõte: a) Tekitatakse pöördhõive, b)footonid stimuleerivad aatomite ,,allatulemist", c)tekib koherentsete footonite laviin, mis väljub teatud hetkel laserist. Laserkiire omadused: koherentne, monokromaatne, väike hajuvus ja küllaltki suure võimsusega. Kasutusalad:tehnikas(laserprinterid,CD-lugeja, lasertööpingid), Meditsiinis,keemias,bioloogias. 11. Pooljuhid ained, mille takistus tempi tõustes väheneb. Nt. Si,Ge,As,In. Juhtivustüüp elektron-aukjuhtivus. Ehitus: (joonis) 12. Lisandjuhtivuse tekkimine:
vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt
3.25.(99aasta) Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest. Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes. Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema laviin, mida peatada polnud enam kerge. Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise esitamist avalikkusele. Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud ideoloogiat tervikuna, peaks kandma vastutust terve linuxikogukond.
laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste laviin, mis viis sõjani venemaa asus toetama Serbiat, Saksamaa aga õhutas Austria-Ungarit Serbiale sõda kuulutama. Nii saigi atentaadist sündmus, mis viis sõjani. Suurriikide liidud: Esimene sõjaline blokk oli Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ning Itaalia. Viimane nendest oli nõrgim, soovis vaid leida kaitset Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest ning hakkas tegelikult hiljem kaugenema liidust. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma võimu Euroopas, purustada Prantsusmaa
liigist teise. 2.Entroopia kasvu seadus-korrastamatuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab. 3. Leia seoseid Energialiigid ja avaldumine looduses: 1.Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( on energia, mis on kehas asendi tõttu, grav. e. (Maa), elastsus e.(jääaeg) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, siis lumi saab kineetilise energia. 2.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, nt. tuumaenergia põletamine. 3.Soojusenergia-iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt. kuum lusikas+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja. 4.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 5
põhjustatud liikumine. Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest, näiteks valdavast tuule suunast) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad). 7. Kokkuvõte Looduskatastroof on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise,
Kordamine kontrolltööks 7 kl. geograafia Pinnamood, pinnavormid ja nende kujunemine Saar - mandriga võrreldes väike maismaaosa, mida igast küljest ümbritseb meri. Kuidas jaotatakse tavaliselt maailmameri? 4 suureks ookeaniks Nimeta ookeanid Atlandi, India ja Vaikne Ookean ning Põhja-Jäämeri Kus asub maailmamere sügavaim koht Kõige suuremas ja kõige sügavamas ookeanis ? Vaikses ookeanis. 11 022 m. Mis on kõige väiksem ja madalam ookean? Põhja-Jäämeri Kuidas jaotub maakeral vesi ja maismaa? Vesi 71% Maismaa29% Nimeta mandrid Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis, Austraalia Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suu...
kutsub esile üleliigse neutroni neelamine (see veetilga jutt). Lagunemine toimub kohe. · Spontaanse lagunemise juures lagunevad tuumad vastavalt poolestusperioodi seaduse järgi. · Kui radioaktiivset ainet on kogutud suuremal hulgal kokku, siis ühe elemendi tuuma lagunemine kutsub esile kõrvalolevate elementide tuumade lõhustumise, sest tuuma lagunedes eralduvad 2-3 neutronit, mis tungivad teistesse tuumadesse, kutsudes ka seal omakorda lagunemise esile. See toimib nagu laviin. Joonis: · Kuna neutron on neutraalne, suudab ta kergesti tungida aatomi tuuma. Kuid aatomite üleküllus muudab aatomi ebastabiilseks ehk radioaktiivseks. · Ahelreaktsiooni toimumiseks peab olema ainet vähemalt kriitilise massi (väikseim mass, mille korral reaktsioon veel toimub- piiri peal) jagu. · Ahelreaktsiooni kiirus oleneb (nt. uraani puhul) 1. aine puhtusest - kui selles leidub kõrvalist ainet, on võimalik, et neutron tabad
muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.) b) kineetiline energia ( liikumise energia ) nt. mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetiline energia. 2. Elastsusenergia tuleneb molekulide võimest venida, kokku suruda nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt
kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm. Hukkunud Alpinisti hotell "Hukkunud Alpinisti" hotell on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aasta romaani ""Hukkunud Alpinisti" hotell" põhjal valminud 1979. aasta Nõukogude Liidu film. Sisu Inspektor Glebsky saabub väljakutse peale üksildasse mägihotelli. Juhataja teada pole midagi märkimisväärset juhtunud, kuid olude sunnil peab inspektor veetma õhtupooliku hotelli kummaliste külalistega. Kui laviin katkestab ühenduse maailmaga, vallandub rida salapäraseid sündmusi. Olaf avastatakse surnuna, Hinckus oma voodist kinniseotuna ning hotelli kõrvalt leitakse külmunud mees. Isegi füüsik Simonet ei oska seletada Olafi kõrvalt leitud müstilise kohvri sisu ega päritolu. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid faktid viivad ta järelduseni, millega mõistusel on raske leppida.
Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga. Loenduri töö põhineb põrkeionisatsioonil. Gaasis lendav laetud osake (elektron, -osake jne.) lööb gaasi aatomeist välja elektrone, tekitades nii positiivseid ioone kui vabu elektrone. Anoodile ja katoodile rakendatud kõrgepinge tekitab elektrivälja, mis kiirendab elektrone põrkeionisatsiooni tekitamiseks vajaliku energiani. Tekib ioonide laviin ja voolutugevus loenduris kasvab järsult. Seejuures tekib koormustakistil R pingeimpulss, mis antakse registreerimisseadmesse. Et loendur suudaks registreerida järgmise temasse sattuva osakese, tuleb laviinlahendus kustutada. See toimub automaatselt. Kuna vooluimpulsi tekkimise momendil tekib koormustakistusel R suur pingelang, väheneb anoodi ja katoodi vaheline pinge järsult sedavõrd, et gaasilahendus lakkab.
aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas ebastabiilseks muutunud põhjanõlva paigast lahti. Järgnes kohutav plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m, Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290km/h. Osa laviinist sööstis Sprit Lake´i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Sprit Lake´i põhja 90 m ja veepinda 60 m võrra ning peaaegu kahekordistas 5-ruutkilomeetrilise järve pindala. Oletatakse, et purunenud vulkaani nõlvast eraldus umbes 2,8- kuupkilomeetrit kivimeid. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama
murdus osa jäämütsist lahti, päästes valla jää- ja kivilaviini, mis langes mürinaga alla orgu, kiskus endaga kaasa kaheksa küla ja poole Ranrahirca väikelinnast ning surmas 4000 inimest. Aasta pärast, toimus uus maavärin. Huascarani nõlvast eraldus umbes 50 miljonit kuupmeetrit kivimeid. Samal ajal kukkus alla tohutu jäälahmakas, mis hõõrdumisel tekkiva soojuse tõttu osaliselt üles sulas, moodustades mudast ning hiiglaslikest jää- ja kivilahmakatest tormilise mägijõe. Laviin sööstis kiirusega 240- 320 km/h. Kolme minuti jooksul mattis mudalaviin enda alla 18 000 inimest. Alles mitme päeva pärast said peruulased teada, kui kohutav õnnetus oli nende maad tabanud. 75 000 km2 suurusel alal hukkus rohkem kui 50 000 inimest, 200 000 ehitist purunes ja 800 000 inimest jäi peavarjuta. -4- Üleujutused Üleujutus on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
surnukehadest. Paljud neist täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutisi surnutest. Näha on, et paljud hukkunud hoidsid surmahetkel käsi või rätikut suu ees, et kaitsta end tuhapilve mürgiste gaaside eest. Väike Hercelaneum asus küll Vesuuvile lähemal kui Pompei, kuid see-eest tuule varjus, mistõttu pääses suuremast tuhasajust. Ent pärast purset alanud paduvihm muutis tipu lähedale sadanud tuha mudajõeks, mis voolas nagu laviin Herculaneumi linna ja ujutas selle täielikult üle. Nagu tihti tugevate vulkaanipursete ajal, valas ka 79. aastal vihma nagu oavarrest. Vihmavesi segunes sadava tuhaga püdelaks mudaks, mis hiljem kivistus. Seetõttu oli herculaneumi väljakaevajatel suuri raskusi, ent tasuks leidsid nad esemeid, mis olid säilinud palju paremini kui leiud Pompei vett läbilaskvast pimssstufist. Samaoodi nagu kuulus naaber Pompei, kaevati ka Herculaneum välja alles 1600 aastat hiljem. Ka pärast 79.
Ardo Laur footoni ja hilisema, vallapäästetud footoni vahel aset interaktsioon, mille tulemusena, nagu teooria näitab, asuvad mõlemad teele esialgse fotoni reisisuunas liiguvad samas suunas ja on praktiliselt koherentsed. Kumbki selle paari footon võib äsjakirjeldatud protsessi korrata ning imelühikese ajavahemiku möödudes vallandub omamoodi ahelreaktsiooni tulemusega terve footonite laviin. Kõik footonid liiguvad ühes ja samas suunas, kõik sama lainepikkusega, kõik on optiliselt koherentsed, kui kirjeldada footonite voogu laineteooria mõistete abil. Tekkinud footonlaviini saab paljukordselt võimendada järgmise optilise trikiga. Kui paigutada kogu süsteem kahe hästipeegeldava, samal ajal aga kergelt läbipaistva peegli vahele, siis saalib äärmiselt koherentne ja teravalt suunatud valguskiirtekimp edasi-tagasi piirkonnast, kus esineb pööratud jaotus
Kolmik V. Baranova 13.56 19. Eesti Vasar M. Rõngelep 60.10 35. Eesti 7-v K. Kand 5613 25. Eesti 15 Kommentaar tulemustele: "Juba mullu sügisel kuuldus kergejõustikuringkondadest rõõmuhääli, et Göteborgi EM-võistlustele sõidab Eesti kõigi aegade suurim koondis. Rõõm osutus enneaegseks. Sest järsku algas traumade laviin," kirjutab Pullerits Postimehes. "Tagatipuks on enamik Eesti esindajaid, kes Rootsis seni areenile ilmunud, esinenud alla ootuste." Göteborgi EM-võistluste korraldamisega kordus mõnes mõttes ajalugu. 1994.aastal peeti kergejõustiku EM-võistlused Helsinkis ja aasta hiljem MM- võistlused Göteborgis. Nüüd toimus MM eelmisel aastal põhjanaabrite juures ja järgnes EM Rootsimaal. Võistluste korraldamisega pole kumbki maa kunagi hätta jäänud, eelmisel aastal
[9] Eesti oma toode Rate.ee on omaette fenomen, mis tõestab väga selgelt kui tähtis on teismelisele ja noortele oma ,,kujundatava mina" eskponeerimine. Arvatakse, et sellise saidi populaarsus peitubki võlus oma identiteediga väga lihtsatel viisidel eksperimenteerime. Uue pildi lisamine - uue soengu demonstreerimine sadadele eakaaslastele, seda mõne hiire klõpsuga ning kohene (heal juhul?) positiivsete kommentaaride laviin tagab kindlasti ka kõige ebakindlamale noorele enesehinnangu tõusu. See on peaaegu et olelusvõitlus virtuaalelus, ent reaalsete tulemitega. See on sotsiaalse staatuse kinnitamine ning hoidmine. Rate.ee pakub tagasisidet, mille sarnast sel eluperioodil vanemate käest on arvatavasti raske saada. See väide on muidugi vaieldav, aga oma ideelt on Rate.ee igati positiivne nähtus. Halb on see aga siis kui peame taolist Rate.ee-s esinevat pealiskaudset suhtlemise ainuõigeks või isegi etaloniks.
Hoiakud võivad põhineda asjakohastel faktidel (kognitiivsed hoiakud), tunnetel ja väärtustel, hoiaku kandja enda käitumisel või tuleneda tingitusest. Klassikalise tingitusega on tegemist siis, kui emotsionaalse stiimuliga, mis kutsub välja tegeliku tunde, käib kaasas neutraalne stiimul, mille võimuses on esile kutsuda emotsionaalset stiimulit. Põhjuseks varaminekuks sealt riigililt oli see et noormees et tahtnud enda elu kaotada, sest mitte millalgi ei tea kuidas vee laviin võiks ümbritseda tol hetkel. Erinevad tegurid just lähedaste poolest tagasi Eestisse ohtlikuks pidi reageerima selle peale kohaselt kiiremini, ennem ei olnud tal teada selle koha et toimuvad mingisugused muutused tol kriisil ajal kui looduskatastroof ümbritseb poolt riiki, aga kui uudiste järel Hage uuris välja tuumajaama kohta siis tekkisidki ideed kiiremini ära tulla.Noormees tundus kahju tunnet et ta
muude tegurite tõttu. Juba teatud ning ka innovaatilisi meetmeid soovikski rõhutada selle referaadi koostamisel. 5 PÕHIOSA 1.1 Mis on liiklusummik üldse ja miks nad tekivad? Liiklusummik on olukord, kus autoliiklus on seiskunud või toimib väga väikese kiirusega, põhjustades ajakadu ning õhureostust. Kui saabuv transpordivoog ületab teelõige läbilaskevõimet, ummik kasvab nagu laviin. Liiklusummikud tekivad juhul, kui autovoo tihedus teedel suureneb saabuvate autode arvu tõttu, mis omakorda ületab antud teede läbilaskevõimet. Läbilaskevõime vähenemise põhjused jagunevad pidevateks ning juhuslikeks. Autoarvu suurenemine teedel võib olla põhjustatud järgmiselt: inimeste massmigratsioon teatud ajaperioodidel linnadest välja või linnade sisse (nt puhkepäevadel); igapäevased sõidud tööle ja töölt; teede tõkestamine massürituste või muude olukordade tõttu
Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu. Kui nüüd on Euroopas alanud suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, siis võib ka Eestis esialgu mõelda, et see toimub meist kaugel, kümned tuhanded ja sajad tuhanded põgenikud ei tea võib-olla meie asukohtagi. Me võtame oma paarsada uustulnukat kuidagiviisi vastu, Vene piirile ehitame aia ning ülejäänu meisse ei puutu. Paraku on ka see illusioon. Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Kui USA president George W. Bush kutsus omal ajal Iraani, Iraaki ja Põhja-Koread kurjuse teljeks, siis nüüd on Lähis-Idas ja Aafrikas moodustunud tinglikult kaose telg, mille kujunemises ka lääneriikidel on kahjuks roll.
Kose Gümnaasium Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud ajalooteoreetiline arutelukeskkond, isoleeritus maailmateadusest on vähenenud ning aina rohkem on ajaloolaste hulgas arutlusi ajaloo uurimise teemal, teooriate ja meetodite ning allikate tõlgendamise ja tõendusväärtuse üle. Referaat käsitleb raamatu alateemat ,,Ajalooallikad-ja arhiivid", kus autor heidab valgust ajalooallikatele ning...
Ta lisas, et teadlased kahtlustavad sedagi, et rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on mobiilitootjate käpa all ning avalikkusele esitatakse ja toetust avaldatakse neile uuringutele, mis ärimeestele soodsad. Samas kinnitas ta, et suuremad firmad käituvad siiski ka küllalt korrektselt, sest eraldavad märkimisväärseid vahendeid riiklike raadiokiirguse uuringuprojektide tarbeks. Arutledes selle üle, kas tulevikus võib mobiilifirmasid tabada samasugune kohtuasjade laviin kui praegu tubakafirmade puhul, märkis Hinrikus, et välistada seda ei saa, ent enne tuleb teadlastel siiski mobiilikasutuse mõju inimese tervisele täpsemalt välja selgitada. Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk kinnitas, et seni pole neile laekunud ühtegi kaebust, milles oleks kurdetud mobiili kasutamisest tingitud halba mõju tervisele (Tihhonov 2005). Kokkuvõte Mobiilide ajalugu ei ulatu väga kaugele, kuna on ju mobiil alles nii uus sidevahend. Eesti
........................................19 KASUTATUD ALLIKMATERJALID..........................................................................................................21 SISSEJUHATUS Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika. Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
Maavärinas hukkunute arv ületas pühapäeval 26. aprillil 2000 piiri ja kardeti, et hukkunute arv võib veel tunduvalt tõusta, sest osa inimesi oli rusude all lõksus, sidesüsteemid töötasid katkendlikult ja päästjad polnud mõnda piirkonda pääsenud. 28. aprillil teatas Nepali peaminister Sushl Korl, et ohvrite arv võib kerkida kuni 10 000-ni. ÜRO andmetel on katastroof mõjutanud enam kui 8 miljoni inimese elu ning 1,4 miljonit on tabanud toidupuudus. Mount Everestil tekkis laviin, mis tabas baaslaagrit. Mäepäästjad on Everestilt leidnud 19 hukkunut. Paljud hooned said maavärinas purustusi, sealhulgas mitmed kultuurimälestised. Muuhulgas hävis 30 meetri kõrgune, 1832. aastal valminud Dharahar torn, mille rusudest leiti vähemalt 180 inimese surnukehad Samuti hävitas maavärin templi UNESCO maailmapärandisse kuuluval Durbari väljakul. 29. aprillil kuulutas Nepal välja kolmepäevase leina. Nepal on maailmalt abi palunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
