/DPEDNDVYDWXVHNRQVSHNW .RRVWDQXGGRWV3HHS3LLUVDOX /DPPDVWHWDOYLQHSLGDPLQHMDV||WPLQH 8WWHGHSRHJLPLQHLPLNWDOOHGHOHVNDVYDWDPLQHXWWHGHWHUYLVKRLG /DPPDVWHNDUMDWDPLVHNRUUDOGXVY}}UXWXVMlUJVHWHQRRUODPPDVWH SLGDPLQH 8WWHGHSDDULWXVVHVRRQMDSDDULWDPLQH 7LLQHXWHV||WPLQH N WDOONDVYDEYLLPDVHOWLLQXVQlGDODOVQQLPDVVLVW N M}XV||GDKXONDRQYDMDVXXUHQGDGDUDWVLRRQLVVHVW D HQHUJLDMDSURWHLLQLYDMDGXVNDVYDE E ORRGHNDVYDEMDUXXPLN}KX}}QHVMllEYlKHPDNV.QWVHQWUDDWLGHYDHQHMDURKXV||GDULNDVUDWVLRRQY}LE S}KMXVWDGDWXSHYlOMDODQJHPLVW N M}XV||GDNRJXVXWHNRKWDV}OWXEKHLQDY}LVLORNYDOLWHHGLVW1lLWHNVNXLKHLQDONYDOLWHHWN}UJHVLLVJ XWHNRKWD.XLKHLQDNYDOLWHHWPDGDOVLLVJXWHNRKWD N KHDNYDOLWHHGLJDKHLQDY}LVLORSXKXOSLLVDEWHUDYLOMDGHV||WPLVHVWNDHURGHUY}LQHQGHVHJX N KDOYDNYDOLWHHGLJDKHLQDSXKXOYDMDOLNYDOPLVWDGDM}XV||GDVHJXQlLWNDHURGHUPLOOHOHOLVDWDNVH SURWHLLQLNRQWVHQWUDDWLQlLWHNV3URWHPL[ N M}XV||WDRQOGMXKXOYDMDDQGDWLLQXVHYLLPDVHONXXOY}LYLLPDVHONXXON}UJHWRLWXPXVHJDXWWHGHOH N NXLKH...
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2
Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid
Lambakasvatus langes peale Eesti iseseisvumist. Lambaid Eestis kavatatakse vähe, kuid tänu liha kokkuostu hinnale tõusis lambaste kasvatamise tasuvus. Aastatel 2000-2008 kasvas lambaste kasvu arvukus üle 2,5 korra. Lammastega majapidamiste arv Eestis on üle 3000. Aastal 2008 oli lambaste arvukus 76,4 tuhat. Üleminek mahelambakasvatusele ei ole niivõrd probleemne võrreldes teiste loomakasvatusharudega. Lambakasvatuse tulukus suureneb, sest lisandub mahepõllumajandustoetus. Eestis on olemas ka kaks mahelihatöötlejat: AS Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Eesti tumedapealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel srapseriga. Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 ?m). Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvad ega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning vil...
Lambakasvatus Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) lume puhul lammaste...
LAMBAKASVATUS Lammaste lihajõudlus ja selle hindamine Lambaliha võib eristada loomade vanus järgi, kusjuures lambaliha on lammastelt saadud liha üldmõiste. Täpsem määratlus on talleliha (alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapmisest saadud liha). Lambakasvatuse peaeesmärk on toota noorlambaliha. Lambaliha all mõistetakse üle 12 kuu vanuste lammaste tapmisest saadavat liha (uted, jäärad, noorlambad 1-2a). Uted ja jäärad lähevad lihaks siis, kui toimub sugulammaste praakimine. Praakimise põhjuseks on madal toodang, udarapõletikud, jalgade probleemid jne. Praakloomasid võib karjas olla 25%, seega uuendame iga nelja aasta tagant terve karja. Tavaliselt on see arv 10-15% täiskasvanud uttede arvust. Maailmas tapetakse tallesid erinevad vanuses, see sõltub kohaliku turu traditsioonist. Võib eristada kahte sorti talleliha: 1. Rasked talled enamustes riikides on lambakasvatuse suund raskete talledel, tape...
Kitsekasvatus Eesti territooriumil on karja kasvatamise algusest peale kasvatatud ka kitsi. Pikaajalise rahvaselektsiooni tulemusena on Eestis väljakujunenud omanäoline kitsede populatsioon, kes on hästi kohanenud siinsete looduslike tingimustega. Peetakse kohalikku piimatüüpi enamasti sarvedega piimakitse populatsiooni. Senini ei ole eesti piimakits tunnustatud tõuna, sest puudub kitsede tõuraamat ning kitsed on olnud väga piiratult seotud jõudluskontrolliga. Eesti kitsed on enamasti sarvedega, värvuselt valged, hallid või pruunid, kuid leidub ka kirjusid ja musti kitsi. Piimajõudluse kohta objektiivsed andmed puuduvad, sest kitsede osas ei ole Eestis jõudluskontrolli peetud. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et senini on Eestis tegeldud enam üksikute kitsede pidamise kui kitsekasvatuse arendamisega. Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobiloom...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu
1.1Miks Austraalia idarannikul sajab rohkem kui läänerannikul? A) Seal on merelised hoovused. B) Peamine tuulesuund on just idarannikul. 1.2 Miks on põllumajandus koondatud Austraalia rannikualadele/äärealadele? Seal on soodsad tingimused põllumajanduse arenguks, linnadele lähedal, tasane pinnamood. 1.3 Põhjenda lamba- ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. Lambakasvatus: Asub sisemaal, kuna seal on rohkem põlde . Veisekasvatus: Ääre aladel, kuna seal on jahedam kliima ja veised saadavad atmosfääri palju gaase. 1.4 Austraalia ekspordib 97% oma villatoodangust ning annab 35% maailma villaekspordist. Too välja oluline tegur, mille mõjul on Austraaliast välja kujunenud suurim villatootja maailmas. Head tingimused ja soodne kliima karja kasvatamises. 2. Otsusta, kas järgmised väited on tõesed või väärad. A. Euroopas on tüüpilised põllumajanduslikud tootmise vormid rantšod ja ekstentiivsed teraviljatalud. (VÄÄR) B. Erosiooni v...
) 6 2. LAMBA JA KITSEKASVATUSE STATISTIKA ANDMETE ANALÜÜS 2.1 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi Eestis kasvatati aastal 2010 kokku 87140 lammast. Nendest suurim piirkond oli Saare maakond (Joonis 1), kasvatades umbes 19% kogu Eesti lammastest. Lammaste arvult teine maakond on Valga maakond, kus kasvatatakse 10% kogu Eesti lammastest. (PMS006 2010) Allikas: (Autori koostatud Statistikaameti andmete põhjal) Joonis 1. Lambakasvatus aastal 2010, maakondade lõikes loomade arvult protsent väärtuses. Majapidamiste arvult Eestis 2010 aastal tegeles lambaksavatusega kokku 1950 majapidamist milledest suurim osakaal asus Saare maakonnas, kus kasvatas lambaid peaaegu 370 majapidamist. Teine suurim lambakasvatus maakond majapidamiste arvult oli Võrumaa kus kasvatavad lambaid 209 majapidamist. (PMS006 2010) Karja suuruselt on aga Lääne-Virumaa esimene kus 71 majapidamises
ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemi...
Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................................................................
· Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri Turism · Uue-Taatsi talus taluelu tutvustamine: lambakasvatus villatöötlemine mesindus käsitöö piknikud taluõuel Linnuvaatlus · Paadisõit Matsalu lahel OÜ Leidrek Nina talu, Puise küla, Ridala vald, Läänemaa Loodusharidus · Vajalik inimese arukas tegutsemine. · Kohuseks on aidata inimestel mõista ja tunnetada nii loodust kui seal toimivaid seoseid. · Haridustööks soodsad võimalused. · Eksisteerib seminariruum. Koostööpartnerid
Orkaanid teepõõsas. Troopiline Veg. Periood kõrbed 0-250mm/aastas Kõrbed tegeleda saab vaid Suhkruroog, puuvill, datlipalm, oaasides. kohvipuu. Akt.Temp. kuni 11 000°C Kaameli- ja lambakasvatus Lähisekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 250-2000mm/aastas Väheviljakad mullad Kuiv savann- põuakindlad kultuurid- hirss, maapähkel, sisal Niisutatavatel Akt.Temp ~10 000°C (erosioonioht- uhtorud). 2-3 aladel-puuvill, riis
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi)
Iseseisev töö geograafias: Põllumajandus Minu valitud riik:Taani 1.1.) 2.), Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas,mis annab eeldused põllumajandusele. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi. Paljandub ka kriidikaljusid. Leidub ka fjordrannikuid. 3.) Kliima on pehme, nagu merelise kliimaga aladel tavaliselt ongi. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. Väinad on alati jäävabad.Keskmine temp. on 17C. Keskmine sademete hulk on 570 mm aastas. Vegetatsiooniperiood 8-9 kuud. Üks saak aastas. Asub parasvöötmes. 4.) Taanil on viljakad mullad. 5.)Taanis ei ole vaialik teostada maaparandustöid kuna kliima on hea mis annab piisavalt niiskust kuid mitte ka ülearu. 6.)Igal pool põllumajandusega ikkagi tegeleda ei saa kuna 12% Taanist on metsaalad,kus põllutegevust ei saa toimuda.Ka mere äärsetes kohtades ei saa tegeleda kuna pool...
Ungaris on arenenud nii taime - kui ka loomakasvatus. Taime-ja loomakasvatus Esimesteks põhiharudeks on teravilja, köögivilja ja puuvilja kasvatamine. Peamisteks põllukultuurideks on teraviljadest mais, nisu ja rukis ning köögiviljadest suhkrupeet ja kartul. Soojad suved ja pehmed talved võimaldavad Ungaris kasvatada paprikat. Veini valmistamiseks kasvatatakse ka viinamarju. Loomakasvatuses on esikohal liha ja munatootmine, piimakarja- ja lambakasvatus on teisejärgulised. Suuri alasid Ungari tasandikel kasutatakse sigade ja veiste kasvatamiseks. Ungari metsadest pärit loom http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/100281212.jpg Maakasutus Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all
Metallid Puuvill Toiduained Tubakas Keemiatooted Õliseemned Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia ·
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit. Norra, Rootsi ja Soome asuvad Skandinaavia poolsaarel, Island on saar Atlandi ookeanis, Taani paikneb Põhja- Saksa madaliku põhjaosas Jüüti poolsaarel ja ümberkaudsetel väiksematel saartel. Põhja- Euroopa on väga eriilmeliste maastike maa. Selles regioonis leidub nii mägesid, madalikke, kärestikulisi jõgesid, paljaid kaljusid, tuhandeid järvi, palju metsi, vulkaane, geisreid, liustikke. Põhja- Euroopa riigid on kõik rahvusriigid, neis räägitakse peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia keeli (norra, rootsi, taani ja islandi keeled), välja arvatud Soomes, kus soome keel kuulub soome- ugri keelerühma. Nii majanduse kui ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest, juba sajandeid on Norra tuntud oma ka...
1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid,
Riisikasvatus Ida- ja Kagu- Aasias Vahemereline Aiandus põllumajandus (intensiivne) (intensiivne) Kütid ja Rändkarjakasvatu Ekstensiivne veise- ja Segatalud korilased s lambakasvatus. Nt. Ameerika (intensiivne) (ekstensiivne) (ekstensiivne) rantsod Piimakarja- ja seakasvatus (intensiivne) Linnu- ja
5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka,
Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada põllumajandustooteid, impordis on olulisel kohal
Mullastik, maavarad ● Pinnas on viljakas ja sobib põllumajanduseks ● Mustmullad, Lammimullad ● Mõningd maavarad: boksiit, süsi, maagaas Põllumajandus ● Põhiharudeks on teravilja, köögivilja, puuvilja ja viinamarja kasvatamine ● Riigi tarbeks toodetakse suhkrupeeti, päevalille, tubakat, kartulit ning mitmesuguseid söötasid ● Loomakasvatuses esikohal liha- ja munatootmine ● Teisejärgulised piimakarja- ja lambakasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: keemiatööstus, masinatööstus(autobussid), kergetööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, suhkur, toidukaubad ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kütused, elekter, toidukaubad ● Energiamajandus: soojusjaamad, tuumaenergeetika Sarnasused kahe riigi vahel ● Parlamentaarsed vabariigid ● Asuvad samas maailmajaos, mandril ● On NATO's & EL's ● Töötuse % suhteliselt väike
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari kogupindala on 93 030 km² ning rahvarvu suurus on 9 941 000 inimest. Haritavat maad on Ungaris kokku 49,58% kogu maaalast. Istandusi on üldiselt vähe- kõigest 2,06% ning niisutatavat maad leidub 1,400 km2 . Kliima: Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7°C. °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur–0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm. Euroopa kohta on Ungaril väga soodne agrokliima: 7- 8 kuune ve...
Miks Austraalia idarannikutel sajab rohkem kui läänerannikutel? 2tk -kagupassaadid toovad ookeanilt niisket õhku -mäestik takistab niiskete õhumasside liikumist sisemaale, õhk kerkib ja jahtub ning kondenseerunud veeaur sajab rannikul alla Miks on põllumajandus koondunud Austraalia rannikualadele/äärealadele? -äärealadel on rohkem sademeid, keskel on kõrb Põhjenda lamba ja veisekasvatuse paiknemist Austraalias. -lambakasvatus levib kuivematel sisealadel, kus on väiksema taimekasvuga rohumaad -veisekasvatus levib lopsaka rohuga niisketes piirkondade, Mille mõjul on Austaaliast kujunenud suurim villatootja maailmas? -seal on lambakasvatuseks suured rohumaad, villa on kerge kaugele transportida Tõene või väär -Euroopas on põhilised põllumajandusliku tootmise vormid rantšod ja ektensiivsed teraviljatalud. V -Erosiooni vältimiseks kasutatakse põllumajanduses võimalikult vähe kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid. V -Maailma kõige o...
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
ne Aafrikas Aasias · Alepõllundus · Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal · Teraviljakasvatus USA · Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) · Köögiviljakasvatus Kaubandus · Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid
ne Aafrikas Aasias • Alepõllundus • Terrasspõllundus Brasiilias Hiinas vihmametsade alal • Teraviljakasvatus USA • Veisekasvatus USA-s keskosas (preerias) • Köögiviljakasvatus Kaubandus • Lambakasvatus Nigeerias lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel. Mõnukultuur kohv,tee,koka,kakao. Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide
• Kriis, mis oli 1820. aastal, tõi välja olulised puudused mõisamajanduses, mis omakorda soodustas kriisist väljumiseks tegema muudatusi ning pandi alus majanduse ümber ehitamiseks. Talupoegade elu muutus kergemaks, kui kehtestati 1849. aastal Talurahva seadus, mis piiras mõisnike võimu. • 19. sajand pani aluse tänapäeva laevandusele ning üldse tervele kaubandusele. Hakati tootma uusi põllukultuure ning uuendati põldude kasutamise süsteemi. Lambakasvatus arenes, sest turul tõusis nõudlus villa järele. Tehti koostööd Venemaa riidevabrikuga, kuhu saadeti kedratud vill. siit järeldades arenes ka väliskaubandus AITÄH TÄHELEPANU EEST
palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. Kalandus Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete
Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta-ja maagaasi tootmisel. Norra on suhteliselt rikas maavarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika. Põllukultuurid on: oder, nisu ja kartul. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. 9) Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel
b. reguleerib ettevõtlustegevuse mitmeid aspekte. c. on enamike Eesti ettevõtete omanik. d. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 1 Junior Achievementi Arengufond __a_ 5. Missuguses majandusharus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimist kõige tõenäolisemalt? a. Elektrienergia. b. Autotööstus. c. Lambakasvatus. d. Bensiinitootmine. _b__ 6. Avalike hüviste (ühishüvede) puhul on monopolid sageli lubatud, sest nendes majandus- harudes a. on reguleerimine suhteliselt kerge. b. on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. c. kommunaalettevõtted saavad finantsabi valitsuselt. d. kommunaalettevõtted on suured firmad. __d_ 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents a. puudub. b. põhineb täiesti hinnal. c. põhjustab ebaefektiivset tootmist. d
Californias kasvatatakse niisutuse abil aed- ja puuvilju. Kesk- Ameerika ja Kariibi mere maad ekspordivad banaane, kohvi ja suhkrut; peamiste toiduviljadena kasvatatakse sorgot ja maisi. 10)Peamine teravili on nisu, peale selle kasvatatakse laias valikus puu- ja köögivilju. Piima- ja lihaveiseid peetakse üle kogu Euroopa. Lõunamaises vahemerelises kliimas kasvavad tsitrusviljad ja oliivid. Kui enamik Põhja- Skandinaaviast on kaetud metsaga, siis Briti saarte lagedates mägedes levib lambakasvatus. 11)Põllumajandustoodangu hindu ei saa maailmaturul alla lasta, sest tootmiskulud suurenevad pidevalt. 12)Maailmas valitseb odavate toidukaupade nappus, sest kui tootmiskulud on suured, siis pole mõtet neid ka odavamalt müüa. 13)Põhja- Ameerika saab tegeleda väga edukalt kalandusega, sest see on ümbritsetud igast küljest maailmamerega. Suurima tähtsusega on seal kontsentreeritud rannapüük. Samuti esineb ka ookeanipüüki
Toiduained Puuvill keemiatooted Tubakas Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur- ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv Enam arenenud loomakasvatusharu on veise- ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Maa külastamiseks Viisa, kuus kuud kehtiv pass Ohtulikud piirkonnad:Eritera, Sudaani ja Keenia piiri lähedale, kuna seal on ebaturvaline. Mitmed piirkonnad Somaalia piiri ääres on samuti ohtlikud . Kraanivett mitte juua. Kuna sularahaautomaatide arv riigis on väga piiratud, tuleks võtta kaasa piisavalt suur summa USA dollareid. Usk:40% rahvastiku usklikest on kristlasedja 50% muhameedlased
INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse
niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE
Junior Achievementi Arengufond D 4. Eesti Vabariigi valitsus A. ei mõjuta turge; B. reguleerib ettevõtlustegevuse mitmeid aspekte; C. on enamike Eesti ettevõtete omanik; D. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. A 5. Missuguses majandusharus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimist kõige tõenäolisemalt? A. Elektrienergia. B. Autotööstus. C. Lambakasvatus. D. Bensiinitootmine. ____ 6. Avalike hüviste (ühishüvede) puhul on monopolid sageli lubatud, sest nendes majandusharudes A. on reguleerimine suhteliselt kerge. B. on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. C. kommunaalettevõtted saavad finantsabi valitsuselt. D. on riik alati ettevõtte omanik . D 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents A. puudub; B
tasasem, kui põhjapoolne Sotimaa. Iirimaa on valdavalt tasasem, kui Inglimaa osa. . Õpilase nimi: Sven Anderson Kool: Sindi Gümnaasium SKT inimese kohta PPSis majanduse kogutoodang standardi järgi Klass XI b Sõltuvalt kliimale karjakasvatuses Inglimaal on ülekaalus lambakasvatus ja piimakasvatus. Maad kasutakse kultuurtaimede nagu kartuli, nisu, kaera, odra kasvatamiseks. Põllud on rajatud valdaval osal Inglismaa lõuna ossa, samuti Iirimaal. Metsandus on vähe arenenud ajaloolistel põhjustel. Majanduses on valdav osa samuti maavaradel nagu kivisüsi ja maagaas. Maagaasi leidub Inglismaa lõunaosas, Põhjamereäärsel küljel (8 leiuala 2001a.). Kivisütt kaevandatakse valdavalt kesk- ja põhjaosas. Energia, tööjõud / poliitika ja kolooniad:
7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. · Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. · Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur. 8. Loomakasvatuse geograafia. Paiknemine. Lambakasvatus. Seotud traditsioonide, rahvaarvu ja loodusega Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina Suurimad lambakasvatajad Austraalia, Uus- Meremaa, Hiina 9. Toiduainetetööstus. Suurim kohvitootja- Brasiilia Veinitootjad- Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia Suhkrutootjad- Brasiilia, India 10. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine
Inglismaa Minu valitud riik on Inglismaa.Valisin kuna see riik on olnud läbi aegade suurtes sõdades kaasa löönud ning mõnigikord võitjana välja tulnud.Samuti tema tugeva riigikorra ning aluspinna poolest valitsuses.Valisin selle kaardi Suurbritannia iseloomustamiseks. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on riik, mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannia on suur "saar" mis on teistest riikidest eraldatatud Asub 53.826°N 2.422°W ja Inglismaa pealinna Londoni kordinaadid on 51°3028N 00°0741W.Arvutasin Google Eartiga Raplast Londoni mööda maanteede vahelisi teid ning lõpuks sain arvuks kokku 2398 km.Ei arvutanud linnulennult.Inglismaa ja Eest ajavahe on sama seega praegune kellaaeg on sama mis ...
) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk.) rauatooted. Raudesemeid valmistati tagumise, vask- ja pronksasju pms. valamise teel Puusepatöö arenenuim eriharu laevaehitus
oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE
Majanduslike eelduste koha pealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kapitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3 % (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajanduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise kuid erilist tulu põllumajandus siiski ei tooda. Rannikul on arenenud veisekasvatus, mägedes lambakasvatus ning endiselt on tähtsalt kohal kalandus. Norra põllumajandus on spetsialiseerunud lihaloomade kasvatusele ja kalapüügile. Peamised põllukultuurid on: oder, nisu, kartul. Kasvatatakse niiskemates ja soojematel aladel lõunas ja rannikulähedastel tasandikel, eriti tihedalt Oslo ümbruses. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. Ei taime ega loomakasvatuse suurusi arvestades ei kuulu Norra maailma esimeste hulka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
