LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG)
Ravi: Vermox e. Mebendazol täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev) lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1 Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele. TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e. piugusstõbi. Etioloogia: Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss 3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad (maasikad), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega
Anaalkaabe võetakse hommikul. Ravi: · Vermox e. Mebendazol täiskasvanud: 100 mg x 1 (ravi kestus: üks päev) lapsed: 3 mg/kg, alla kahe aastastel 50 mg x 1 · Combatrim e. Pyrantel 11 mg/kg ühekordselt Kordusravi soovitav teha 2-3 nädala möödumisel, kuna need ravimid toimivad ainult täiskasvanud parasiitidele, mitte munadele. TRICHOCEPHALIASIS e. trihhuriaas e. piugusstõbi. Etioloogia: Trichocephalus trichiurus e. piuguss, ümaruss 3-4 cm, esiots on juuspeen, lõpposa jämedam Munad: pikliku kujuga, paksu pruuni kestaga, otstes korgitaolised moodustised. Invasiooniallikas: tõvestunud inimene Nakatumine: toimub invasioonivõimeliste munade sattumisel seedetrakti. Levikufaktoriteks on marjad (maasikad), aedviljad, kui nende väetamiseks on kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik. 6
õige 17. Isaskarbi seemnerakud ujuvad vees emaskarbini, sisenevad sissevoolusifoonist ja viljastavad emaskarbi munarakud mantliõõnes - vale 18. Karbid on lahksugulised 19. Et kompenseerida munade ja noorte karpide massilist hukkumist, on karpidel vastav kohastumine: emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid. 20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige 21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige 22. Inimtoiduks on järgmised karbid: 1. austrid Ostrea sp. 2. kammkarbid Pecten sp. 3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23. Maailma suurim karp on rõõneskarp Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel 24
Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39
Selgrootud on veel halvema nägemisega (v.a peajalgsed). Kuid vee-elanikud näevad ka väga nõrgas valguses, kui inimene ei näe. Heli levib erinevalt valgusest vees paremini. Infraheli: lainetest 8-13 Hz. Meduusid tajuvad tormi tulekut ja ujuvad siis kaldast eemale, hoiatavad tormi eest ette 15 h. Elektrivoolu suhtes on ainuraksetel väga erinev afiinsus (vastuvõtlikkus)- võivad liikuda anoodile, katoodile, risti vooluga. Merekalad liiguvad elektrivoolu peale, magevee kalad sellest eemale. 9 Meres tajutakse rõhku mõne cm täpsusega (0,01 at e 10 cm). Tajumiseks kaladel gaasiruumid (ujupõis), elektripotensiaali muutumine kehapinna erinevates kohtades (krevetid). Lahustunud aineid vees tajuvad kõik ainuraksetest kaladeni. Bioloogiline kell- nägemise, kuulmise ja tasakaalu meele põhjal. Tuunikaladel on pidev liikumine eluliselt tähtis- hingamiseks, muidu lämbuksid. Lõpusekaas
ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda
ülevaate selgrootutest loomadest kui mis iganes teine käsitlusviis. Valiku sellise käsitluse kasuks otsustas ka see, et aine kuulajad ei ole läbinud üldiselt nõutavaid eeldusaineid nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms. Järgnevalt on esitatud süsteemi põhiühikud, mis on vajalikud taustsüsteemi kujundamiseks: Tähtsamad süstemaatika ühikud REGNUM (R.) - riik SUBREGNUM (Subr.) - alamriik PHYLUM (Ph.) - hõimkond SUBPHYLUM (Subph.) - alamhõimkond CLASSIS (Cl.) - klass SUBCLASSIS (subcl.) - alamklass ORDO (O.) - selts SUBORDO (Subo.) - alamselts FAMILIA (F.) - sugukond SUBFAMILIA (Subf.) - alamsugukond GENUS (G.) - perekond SPECIES (Sp.) - liik Kes on selgrootud? Aja jooksul on nimetuse seisukohad muutunud. Varem ja paljudes maades ka käesoleval
· sigib pungumise ja · saagi püüdmiseks sugurakkude kaudu kasutavad kombitsate ja kevadest sügiseni pungub, suu ümber paiknevaid suguline paljunemine suusagaraid sügiseti · lahksugulised isendid USSID LAMEUSSID ÜMARUSSID RÕNGUSSID · lame keha, kuni 10 cm · keha sale, silindriline, jätketeta · keha pikk, lüliline, mõlemast otsast · keha katab kutiikula · katab kutiikula ahanev · puuduvad vereringe- ja · puuduvad vereringe- ja · paljudel harjaste ja jätketega
soolest ainult peremehe poolt täielikult seeditud toitu. Iga päev väljub peremehe kehast teatud arv parasiidi mune täis tuubitud nn "küpseid" kehalülisid. Mõnede liikide kehalülidel on võime peale väljumist peremehe organismist veel teatud aja maapinnal ringi roomata. Paelussi muna hakkab arenema, kui see satub vaheperemehesse. Sooles munakestast väljunud vastne tungib vereringesse ja kandub sealt lihastesse, kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa
Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik. Loeng: ainuõõssed 14. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
Närvikudedeks on: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. 3. Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid. Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond. Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju. 4. Taksonoomilised põhiühikud: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik Näiteks: loomariik, lõugtundlased, ämblikulaadsed, ämblikulised, ämblikud, hiidämblikulised, hiidämblik 5. Seltsil lõpp lised, Sugukonnal lõpp -lased, -dae, perekonnal nimisõna ainsuses, liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend. Reeglid on kirjas "Zooloogilise nomenklatuuri koodeksis". Koodeks on pädev vaid sugukonna, perekonna ja liigi tasemel
peaaegu puuduvat. Läänemere kirdeosa suguküpsetel lestadel praktiliselt ei ole toidukonkurente peamise toidukomponendi (lamekarbi) suhtes, sama kehtib ka vaenlaste suhtes. (Mikelsaar, 1984) 7 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres Lesta helmintofauna Läänemeres on segu nii mageveelistest kui ka merelistest liikidest (tabel 1, lk. 9). Paljud lestal parasiteerivad liigid esinevad ka paljudel teistel kalaliikidel, kuid samuti leidub lestal väga peremees spetsiifilisi liike, kelle esinemine on tôestuseks pikaajalisest kooseksisteerimisest. Lôplik pôhjus, miks môni parasiit esineb vaid ühel vôi väga kitsal ringil peremeestest, pole alati teada. Ometi on kindel, et parasiidid on arenenud koos oma peremeestega. Nematoodid Dichelyne (Cucullanellus) minutus ja Cucullanus heterochrous on Läänemeres lestlastele väga spetsiifilised parasiidid. Veel on lestal esinevateks kitsa peremeeste ringiga liikideks monogenea´d (Cyrodactylus spp
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja N). Stabiliseerivad bio
Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui lüli on küps murdub see ussi keha küljest ära. 10 lüli väljendab 10000muna. Need väljuvad inimese soolest väljaheitega. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale , võivad need veised koos rohuga sisse süüa. Veise sooles äljub munast vastne , kes tunigb läbi seina veresoonde. Veri kannab vastse lihastesse kus see areneb põiekujuliseks 4-5 mm vastseks ehk põistanguks. Inimene nakautb kõik sööb vähekeedetud või toorest nakatunud liha. Veis on nudipaelussi vaheperemees , inimene aga pärisperemees.Igal paelussiliigul on oma vaheperemees. Nookpaeluss on umbes samas suur kui nudipealuss ning elab ka inimese sooles. Tema vaheperemees on siga. Eestis nakatutakse harva. Palju taalisem on kolmas , eelmistest kitsam kuid sageli pikem laiuss.Tema vaheperemees on kala. 2) Ümaruss - Keha on mõlemast otsast ahenenuyd , lülistumata ja silindriline. Suurem osa neist on ainult mikroskoobiga näha kuid on ka suuremaid
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
3. Superkapsiid: on osadel, SV(süsivesikud)+lipdiidid+ensüümid. Näiteks surmatud peremeesrakud. Selleks, et viirus jõuaks rakku peab ta tegema järgmised tegevused: 1) Tungima organismi. 2) Peab kinnituma rakule. 3) Viiruse nukleiinhape tungib rakku. DNA-viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga./ RNA-viirus-> RNA viirus+ DNA- ks ehk DNA peremehe oma. Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene
Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas Paelussid Paelussid on parasiidid, kes elavad selgroogsete loomade ja inimese sooles. Nende keha on lintjas ja lülistunud. Lülisid võib ühel paelussil olla isegi kuni 1000 ning keha
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad). On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt
settib põhja. Need sisaldavad palju org ainet ja sellest toitujaid. Mõõdukas vee liikumine võib kerget org ainet lahti uhtuda jättes alles liivased põhjad, kus epifauna organismid on eelistatumas olukorras. Jõgedes, kus vool ühesuunaline, on filtertoidulised + larvid – 2tiivalised kärbsed, puruvanad. Lahustunud org aine kondenseerub kividele, kattes need limaja kihiga – neid armastavad bakterid ja neid omakorda mikroskoopilised vetikad (kihiti) ja neid putukate larvid ja ussid. Tugeva voolu vöi lainetusega põhjad bentosevaesed. Looded mõjutavad orkaanitugevusega bentost. Võimas põhjataimestik murrab laineid. Aeglase vooluga jõed organismirikkad – rikkalik infauna. Keskmise vooluga – domineerivad filtraatorid? Väga kiire vooluga – pole midagi eriti. Kalad toituvad epifaunast N: suudmetes lestad, angerjad. Järvedes põhjas põhjasetted – ideaalsed infaunale, aga ka kruusased kohad – karpidele. Planktoni produktiivsus Hüdrodünaamilised alused
kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus Metoodilistel kaalutlustel on vähkide hõimkond soovitav jaotada kahte rühma: Alamvähid Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad. Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet. 4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused. 5. peremeesrakk hävib ja uued viirused nakatavad järgmisi peremeesrakke. 6. BAKTERITE EHITUS, ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Neid esineb kõikjal looduses
Vee jaotumine vastavalt soolsusele: Soolsus > 0,5 ‰ – magevesi Soolsus 0,5 – 30‰ – riinvesi 2,1 Peamiselt laguunides ja kitsa suudmega meredes, kes saavad oma vee põhiliselt järvedest. Läänemeri. Läänemerre avanevad paljud jõed, kuid soolast vett lisandub vaid läbi Taani väina. Nii saavad läänemeres 5-6 hakkama osad magevee kalad ja osad ookeani kalad. 7,4 Heeringas: Ookeani kala, kes riinvees kasvab väiksena – kutsutakse räimeks. Soolsus < 30‰ – soolane vesi Joogivee soolsus on alla 0,1‰! Maismaal on soola sisaldus eriti suur kohtadel, kust meri on taandunud ja muld on küllastunud sooladega. Samuti on suur soolasisaldus kohtades, kus on kõrge põhjavee tase, mis on soolade rikas. Eestis soolsus probeelmiks ei ole.
Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad sattuma veise soolde (kui toitutakse rohttaimedest, millel on munad). Seal väljub munast vastne, tungib läbi soole seina veresoonde, verega kantakse vastne lihastesse, kus areneb põistang - põiekujuline 4-5 mm vastne. Inimene nakatub toitudes vähetöödeldud või toorest veiselihast, mis on nakatunud põistangudega. Pärisperemeheks on inimene, vaheperemeheks on veis. Nookpaelussi vaheperemeheks on siga, laiussi vaheperemeheks on vähid ja kalad. 5. Solkme areng. Kuidas toimub nakatumine liimuksolkmega? Liimuksolge (20-40 cm) elab inimese peensooles. Areng - munade arenguks peavad nad viibima 2 nädalat õhu ja niiskuse käes. Sel ajal areneb munas vastne, need satuvad inimese soolde saastunud toiduga. Seal väljub munast vastne. Tungib läbi seina veresoonde, kandub verega kopsudesse, kus toitub verest ja kopsukoest. Läbinud seal arengu,
Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
paljude põlvkondade jooksul. 12. Klassifitseerimine Taksonoomia on organismide ühendamine rühmadesse ühiste tunnuste alusel. Organismid paigutatakse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised kategooriad ehk taksonoomilised üksused ehk taksonid ühendatakse järjest suuremateks. Põhilisi astmeid, nn. taksoneid on 7. Kõige suurem üksus on riik. Peale põhikategooriate kasutatakse sageli veel lisakategooriaid. Riik Regnum Hõimkond Phylum Klass Classis Selts Ordo Sugukond Familia Perekond Genus Liik Species Süstemaatika ühikuks on liik. Liik on omavahel sarnaste, ühise päritoluga, omavahel vabalt ristuvate ja viljakaid järglasi andvate isendite kogum. 13. Zooloogiline nomenklatuur Karl Linné (18 saj.), kelle üheks põhiteeneks oli binaarse nomenklatuuri loomine. Binaarne nomenklatuur
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on emastest tundu valt väiksemad, 33,5 mm pikad, läbimõõduga 0,030,04 mm, valkja värvusega ning paiknevad ujupõieseinas. Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60)
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
