· millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse
· millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA: · kellele kuulus India ala enne iseseisvumist, kuidas sai Indiast iseseisev riik, milline oli Mahatma Gandhi osa selles (lk 70-71) India ala enne iseseisvumist kuulus Britile või siis teisiti öeldes Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. India rahvad tegutsesid iseseisvusvõitluses, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas oli India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharalal Nehru. Nehru pooldajate arvates ei olnud omavalitsusõigus nende maale piisav ning seepärast esitasid nad India täieliku iseseisvuse
Yom Kippuri sõda - 1973 Camp Davidi separaatrahu sõlmimine - 1978 Pinocheti diktatuur Tsiilis - 1973-80ndate lõpp Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990 Husseini kukutamine Iraagis 2003 Kes olid? Mao Zedong Hiina RV juht, kommunist, alustas kiiret sotsialismi ehitamist. Deng Xiaoping Hiina RV kauaaegne riigitegelane. Turumajanduslike põhimõtete rakendamine punases hiinas. Jawaharlar Nehru India peaminister Indira Gandhi India peaminister. J.Nehru tütar. Mõrvati separistide poolt 1984a. Nelson Mandela Aafrika Rahvuskongressi üks juhte. Mõisteti eluksajaks vangi, kuid hiljem vabastati sealt. Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatud Demokraatlik rinne. Frederik de Klerk LAV president, liberaalne poliitik. Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid.
Islamirevolutsioon Iraanis - 1979 Üliõpilasrahutused Pekingis - 1989 Apartheidi kaotamine LAV-s - 1990. a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast.
1)Kellele kuulus India ala enne iseseisvumist? Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. 2)Kuidas sai Indiast iseseisev riik? India pikaajaline iseseivusvõitlus hakkas vilja kandma pärast II maailmasõja lõppu. 1947.aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Väliselt kulges India lahkulöömine Briti impeeriumist valutult. 1950.aastal kuulutati välja India vabariik. 3)Milline oli Mahatma Gandhi osa selles? Mahatma Gandhi oli Rahvuskongressi ja vabadusliikumise ideeliseks juhiks, kes kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi "satjagraha". See seinsed koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. 4)Millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid? Millest on need põhjustatud (lk 72) *Usulised kokkupõrked. Need on põhjustatud sellest, et Indias elab mitmeid eri rahvusi ja Indias on palju erinevaid usundeid. *Sõjalised kokkupõrked.
Väliselt kulges India lahkulöömine Briti impeeriumist valutult. 1950. aastal kuulutati välja India vabariik. Uus riik jäi Briti impeeriumi asemele loodud Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Põhiliselt moslemitega asustatud aladele moodustatud Pakistani islamivabariik kuulutati välja 1956. aastal. Nagu India, nii jäi ka Pakistan Rahvaste Ühenduse liikmeks. Indias valitses demokraatlik võim ja Pakistani juhtisid aga põhiliselt sõjaväelised diktatuurid.. Milline oli Mahatma Gandhi osa selles? Ta oli Rahvuskongressi juht. Ta propageeris ketramise ja kudumise arengut, et mitte osta sisse inglise kaupu. Ta poolehoidjad tahtsid kaotada kastisüsteemi. Ta kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada hea kultuuriline ja majanduslik areng. India sise ja välispoliitilisd probleemid, ja mis on neid põhjustanud? Raske oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Terav oli moslemite ja hindude vastasseis
1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947. a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud? Näited. Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased. Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid · Sõjalised vastuolud:
rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused
· 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm
2. 1975 alustas Rahvuslik Vabastusrinne pealetung 3. 1976 Ühendati riigi põhja ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Tagajärjed 1. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast 2. USA viskas riiki üle 7 tonni pommi 3. Psüühiliselt traumeeritud kadunud sugupõlv 2. SÜND Pärast sõda ie saanud enam ignoreerida juutide soovi luua Palestiinas oma Iisraeli riiki.1947 ÜRO Peaassamblee otsustas et, Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juud riigi vahel MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev
1995 Rootsi ja Soome astuvad EL 1998 Eesti läbirääkimiste algus ELga 28.06.1914 atendaat Sarajevos 28.07.1914 algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 04.08.1914 Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale 09.1914 Marne`i lahing 08.03.1916 algab veebruarirevolutsioon Venemaal 31.05.1916 Jüüti merelahing 03.1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 15.03.1917 Nikolai II loobub troonist 04.1917 USA astub I maailmasõtta 12.04.1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 11.1917 Oktoobri revolutsioon 16.02.1918 Leedu iseseisvumine 24.02.1918 Eesti iseseisvumine 11.11.1918 Compiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 18.11.1918 Läti iseseisvumine 02.02.1920 Tartu rahu 15.06.1920 Eesti I põhiseadus 24.02
· Ladina-Ameerikas domineerisid sõjaväelised diktatuurid (v.a. Mehhikos); alates 1970- ndatest aastatest algasid paljudes Ladina-Ameerika riikides demokratiseerimisprosessid, mille tulemusel 1990-ndatel likvideeriti autoritaarsed diktatuurid (v.a. Kuubal). · Aafrikas nii sõjaväelised- kui ka üheparteidiktatuurid. · Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud reziimid (Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine ühiskonnas; vaenulikkus muu-ususliste suhtes. sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded (diktaatorid vahetuvad). Selle põhjuseks: · demokraatiatraditsioonide puudumine · madal haridustase (massiline kirjaoskamatus) · Aafrikas tribalism e. hõimusisene solidaarsus, mis tähendab parteide ja valitsuste
eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale
Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) · ÜRO Lastefond (UNICEF) · ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) Nende eesmärkide saavutamiseks oli vaja viie Julgeolekunõukogu alalise liikme üksmeelt ja koostööd, mida ei tekkinud. USA ja NSVL pärast II MS NSVL kandis sõjas suuri kaotusi, surma sai 2030 milj inimest. · 1945. esitas NSVL Türgile territoriaalseid pretensioone, nõudes nn Türgi Armeenia loovutamist ja õigust luua mereväebaas Dardanellides.
o Kuuba oli korrupeerunud, USA suhtusid Btista kukutamisse sümpaatiaga o Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri o Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse o Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst
103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400 narkosõda 3 Iraagi sõda Iraagi sõda, mida teatakse ka 2. Lahesõjana või Iraagi okupatsioonina on praegusel hetkel kestev sõjaline konflikt, mis algas 20. märtsil 2003. Iraagi okupeerimisega rahvusvaheliste koalitsioonivägede poolt, mis koosnesid suuremalt
Balkani püssirohutünn Balkanist sai piirkond, kus võis iga hetk sõda alata 1901 Nobeli preemia Marconi leiutas raadio 1908 L-Itaalia maavärin Sionism- juudirahvuslus, õpetab, et juudid peavad tagasi minema oma ajaloolisele kodumaale I maailmasõda Põhjused ja algus Põhjused: 1. Ohu alahindamine (suurriigid ei uskunud sõja puhkemist) 2. Sõda tundus inimestele romantiline 3. Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise 4. Militarism oli tugevam kui diplomaatia Sõja ajend 28. juuni 1914 Austria-Un1gari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos „Nii nad tapsidki meie Ferdinandi“ Gavrilo Princip- Franz Ferdinandi tapja Austria esitab Serbiale ultimaatumi 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne
veteranliidreid, peaminister J. Nehru ja nende kolleegid olid tõsiselt tegevad riigi majandusliku ülesehitamise ning sellega seotud sotsiaalsete plaanidega. India jaotamisel (1947) oli vabariik pärandiks saanud küll valdava osa endise Briti India tööstusest ja maavaradest, kuid nende kasutamiseks oli vaja finantse ja põllumajanduslikku toorainet, millest suurem osa oli jäänud Pakistani piiridesse. Juba Teise maailmasõja lõpupäevil oli grupp India tööstureid, sealhulgas M. K. Gandhi sõbrad Ghanshyam Das Birla ja Jehangir Ratanji Dadabhoy Tata töötanud välja nn. Bombay plaani sõjajärgseks 15 aastaks, mis põhines segamajandusel. Seda plaani arvestas 1950. aastal J. Nehru juhtimisel tööle hakanud Rahvuslik Planeerimiskomisjon. Suurel määral peeti silmas ka NSV Liidu varasemaid viisaastaku plaane. Olulisel kohal olid toitlusprobleemid. Juba 1949. aastal oli J. Nehru pöördunud korduvalt USA poole kuni kolme miljoni tonni nisu saamiseks pikaajalise krediidi alusel
Tähtis kuna allkirjastati palju lepinguid.kirjutati alla kahele võidurelvastamist piiravale dokumendile. Helsingi protsess?Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine. Millal kirjutati alla euroopa koostöö ja julgeolku paktile? 01.august 1975 Millised olid lepingu tähtsamad punktid? I-euroopa julgeolek, kinnitati eu riikide piiride väärtustamist.II-mandus , teadus ja tehnikalane koostöö, III-inimeste, ideede ja info vaba liikumine. OSCE- EUROOPA julgeoleku ja kostöö organisatsioon. Mille poolest olid helsingi nõupidamiste tulemused kasulikud nsvl? - nsvl saavutas läänelt tunnustuse pärast ii maailmasõda. Kumale poolele pingelõdvendus kasulik oli nsvl v lääneriigid? Nsvl- kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Millistel riikidel ja mis tulemustega jätkus konkurents kahe üliriigi vahel ka pingelõdvenduse ajal? Teaduses ja tehnikas-NSVL jõudis enne kosmosesse, usa aga kuuule
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (seadus)
● Ilmalik riik ● Riigi juhtiv roll majanduses ● Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid ● Islami rolli vähendamine ühiskonnas ● Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine ● Lääneliku riietumisstiili sisseviimine ● Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) ● Perekonnanimede panek ● Ilmalik koolisüsteem ● Ladina tähestiku kasutuselevõtt ● Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleum Ankarsas. 2. Palestiina ● Kuulus pärast 1 MS Suurbritannia hoolduse alla. ● Algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India ● Palju erinevaid rahvusi India rahvuskongress Eesmärk- iseseisva riigi väljakuulutamine. Iseseivusliikumise juhid olid Jawarhalal Nehru ja Mahatma Gandhi. Jawahalal Nehru ahatma Gandhi (1869-1948) M ● Vägivallatu vastupanu propageerija. Algatas allumatusekampaania, loobumise briti
integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon Liikmed: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksamaa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka
naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid
tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid: Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu
Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitline ülekaal 3)Võim III maailmas 1949 NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Kanada, USA, 10 Euroopa riiki. Moto: ühte rünnatakse, rünnatakse kõiki 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland- majandust edendav Euroopa Liit. 1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel.
Kahe indiviidi võimule tulek- Hitler ja Stalin. Versailles Leping: Alsace- Lorraine- Prantsusmaale. Sakslased ei saanud enesemääramisõigust sudeedimaale ja Lõuna-Tiroolis, sõjavägi piiratud, rahaline hüvitis (osa majandusest ära anda). Sakslased Lepingu koostamisel ei osalenud! Põhiline oli, kuidas sakslased ei tohi ja peavad maksma, kohutav alandus sakslastele. Peale Versailles’it: USA isolatsionism. Venemaa revolutsioon ja bolševike võim. Suurbritannia majandus probleemid ja lahkhelid kontinentaal-Euroopaga. Prantsusmaal- uute liitude otsingul. Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe
a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon. Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus- ja Inglismaale, vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati. Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja Saksamaa
tihedalt USAga seotud. Castro kehtestas omaenda diktatuuri, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Teravnesid suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted. NL avaldas soovi ise see suhkur ära osta. 1961 katkestas Washington Havannaga diplomaatilised suhted. Toimus sotsialistlik revolutsioon.Hrustsov lubas Castrole, et vajadusel astuv NL tema kaitseks relvadega välja. 1962. sai Washington teada, et Moskva on hakanud Kuubale toimetama maa-maa tüüpi keskmaarakette, strateegilisi pommituslennukeid, Kuubas olid alanud Nõukogude sõjaväetehnikute ehitustegevus. Kennedy kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase ja nõudus ka veel raketibaaside likvideerimist. Hrustsovil kästi täita nõudmisi või muidu Ameerika tõesti ründab
tihedalt seotud kuningas Faruki. võim läks ohvitseride juhi kolonelleitnant Gamal Abdel Nasseri kätte. Nasseri poliitika oli sarnane NL sotsialismiga va. see, et ametlikuks usundiks kuulutati islam. Nasser riigistas 26. juulil 1956 Suessi kanali. London ja Pariis plaanisid salajast sõjalist aktsiooni, et kanali üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20
välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, võidurelvastumine uute ja võimsamate relvade väljatöötamine, et ära hoida vastaste võimalikku rünnakut, ABC-relvad (aatom-, bioloogiline- ja keemilinerelv)massihävitusrelvad nagu tuuma- ja vesinikupomm, IMF rahvusvaheline valuutafond, mille eesmärgiks oli lääneriikide majanduse taastamine, IBRD
Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20
○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike
1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Võidurelvastumine, Euroopas poliitiline ülekaal, mõjuvõim Kolmandas Maailmas. NATO. Aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. 10 euroopa riiki + Kanada ja USA. Kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1952. aastal, Saksamaa ja Prantsusmaa ja teised. Majanduslik ja poliitiline koostöö. EL. VMN. Jaanuaris 1949. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. VLO. 1955. aastal. Varssavi Lepingu organisatsioon. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, siis loodi see. Hiina kodusõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
