Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) ...
Mitoos Meioos Moodustavate rakkude tüüp Keharakud Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkude ploidsus Rakkudes diploidne Rakkudes haploidne romosoomistik kromosoomistik Rakkude genotüüp Rakud identsed Rakud geneetiliselt erinevad Tütarrakkude arv Moodustub kaks uut rakku Moodustub neli uut rakku
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks
küsimusele vastust otsima asuda. 1. Millest tuleneb, et Petsi õde oli heledapäine? Kuna õel lõid välja retsessivsed alleelid Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali kehaosaks juuksed ning tunnuse variantideks mõlemal vanemal “brünett 1”. Seejärel kliki nupul “Lapsed” ning vaata järglasi. Laste keharakkude nägemiseks pead esmalt klikkima nupul “Sugurakud” ning seejärel “Keharakud”. Vasta järgmistele küsimustele! 2. Milliste alleelidega keharakud on tumedapäistel vanematel tunnusetüübiga “brünett 1”? Aa Aa keharakud Nüüd kliki uuesti nupul “Sugurakud”, võrdle laste keharakke ja nende vanemate sugurakke ning vasta järgmistele küsimustele! 3. Milliseid alleele oli lastel võimalik oma vanematelt saada? Aa, AA, aa alleele 4. Missuguste alleelidega sugurakkude kokkusattumisel on laps tumedapäine? AA ja Aa 5. Missuguste alleelidega sugurakud peaksid sattuma kokku, et laps oleks blond? Aa sugurakud 6
kromosoomistik *enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena *keha ja sugurakud on erineva ploidsusega, sest meioosis jagunevad rakud neljaks, kuid mitoosis kaheks, mistõttu jagunevad ka kromosoomid erinevalt Milline on mitoosi tähtsus hulkrakses organsimis, millised rakud sel viisil kujunevad? *mitoosi tähtsus: tagada organismi kasv ja areng; tagada surnud rakkude asendamine *kujunevad keharakud Mille poolest erineb meioos mitoosist? *meioos erineb mitoosist selle poolest, et mitoosis on lõpuks kormosoomide arv 46 ühes rakus, kuid meioosis on see 23 *meioosi käigus tekivad sugurakud, mitoosis aga keharakud Mis on kromosoomide ristsiire ja mida annab see juurde suguliselt sigivatel organismidele võrreldes mittsuguliselt sigivatega? Kromosoomide ristsiire on homoloogiliste kromosoomide omavaheline võrdsete pikkustega osade vahetamine.
Kordamine ( 102 126 ). Rakud jagunevad mitoosi ja meioosi käigus. Mitoosi abil paljunevad keharakud ja meioosi käigus tekivad sugurakud. Mitoosi tagajärjel tekkinud rakud on diploidse kromosoomistikuga, meioosi tagajärjel tekkinud rakud aga haploidse kromosoomistikuga. Näiteks inimese puhul on mitoosi abil paljunenud rakkudes ka 46 kromosoomi. Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2
· Kõik organismid arenevad rakkudest. · Rakud paljunevad jagunemise teel. · Rakk on autonoomne bioloogiline ühik iseseisev eluüksus. · Päristuumne rakk omab tuuma eukarüoot. · Eeltuumne rakk prokarütood. Rakkude liigitus 1.Tuuma olemasolu alusel : 1.1 eeltuumsed rakud ehk prokarütoodid. 1.2 Päristuumsed rakud ehk eukaruoodid. 2. Pärilikuse alusel 2.1 taimsed rakud 2.2 loomsed rakud 2.3 seemnerakud 3. Ülesande alusel 3.1 keharakud 3.2 sugurakud 3.3 munarkk 3.4 seemnerakk 4. Ehituse alusel 4.1 Närvkude närvirakud 4.2 Lihaskude lihasrakud 4.3 Epiteel rakud epiteelkoerakud 4.4 Sidekude esineb inimese organismis erinevad vormid 4.4.1 Luu-ja kõhrkude 4.4.2 Rasvkude 4.4.3 Veri vedela koena vererakud 4.4.3.1 Punased vererakud 4.4.3.2 Valged vererakud 4.4.3.3 Vereliistakud 5. Paljunemise alusel 5.1 Lähterakk rakk, millest areneb tütarrakk 5.2 Tütarrakk rakk,millest on arenenud lähterakk 5
mittesuguliseks. Mittesuguline *Uus organism saab alguse ühest vanemast, säilitab tunnused. · Eoseline · Vegetatiivne (taime vegetatiivsete osadega) Suguline *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Tunnused segunevad ja võivad ilmneda uued tunnused. Rakutsükkel jaguneb interfaasiks (periood jagunemiste vahel) ja mitoosiks. Mitoos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv ei muutu. Uus rakk on vana raku koopia. Tekivad identsed rakus. Mitoosi läbivad keharakud. Paljunemisega kaasneb alati uue organismi areng. Kõik organismid koosnevad rakkudest, järelikult peab rakkude arv suurenema. Meioos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks. Spermatogenees toimub munandites, algab
Hingamiselundi hingamispind peab olema kogu aeg niiske, et see toimiks normaalselt. See on piisavalt suur, et kogu keha hapnikuga täita. Selgrootute hingamiselundid on kopsud, trahheed, lõpused, ning mõned selgrootud hingavad ka kehapinnaga, see hingamisviis on kõige lihtsam. Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on lame, mõni on pikk ja peenike. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks niiske. Vees püsib hingamispind niiske, kuid õhu käes kuivab see kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid sügaval keha sees ja on ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu, näiteks kopsud ja trahheed Ranet Nüüd 8.B
Meioos Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda => haploidne kromosoomistik Somaatilised rakud keharakud Gameedid sugurakud Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Meioosi käigus toimub kahest järjestikusest jagunemisest, tekib 4 tütarrakku. Meioosi interfaas DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad I jagunemine a) profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku,
Pärilikkus - on organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi. Keneetika - on teadushatu mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärandumine - on kineetilise info säilitamine ja edastamine mitoosil (täistuumsed rakud- keharakud või meioosil (sugurakkude paljunemine) Geen - on pärilikkuse elementaarüksus, DNA lõik mis määrab ära RNA molekuli sünteesi Kromosoom - on pärilikkuse salvestaja geenide materjaalne kandja asuvad raku tuumas ja koosnevad DNA-st. Kroms. Jagunevad: Keharakkudeks (46) ja sugurakkudeks. (N 22+X) (M 22+X/Y). Lookus kromosoomide prrikond kus vaadeldav geen asub. Alleel on geeni teatud vorm. Dominantne alleel mille poolt määratudtunnus organismil alati avaldub (tedretäpid, varanekiilakas). Retsetsiivne alleel mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel ( heledad juuksed, punapea, kurtus). *polüalleelsus tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli (vererühmade määramisel)....
· Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas 6) Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin. See soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni (glükogeen süsivesikute tagavara) sünteesi maksas. Suhkruhaigus ehk diabeet Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. Suhkruhaiguse korral ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Suhruhaiguse vormid: · Kerge vorm eluviisi ja toitumise muutmine · Raske vorm kunstlik insuliini süstimine kehasse
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (kehara...
Loomsetes toiduainetes on asendamatuid aminohappeid rohkem. Näiteks saame me juustu ja kohupiima süües asendamatuid aminohappeid 3-5 korda enam kui sama kogus kartulit süües, 6-10 korda enam kui leiba süües. Valgud on eriti vajalikud toitained, sest osalevad organismi kõige olulisemates toimingutes kudede uuenemises ja kasvus, sel põhjusel nimetatakse neid ka kaitsvateks toitaineteks. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Arvatakse, et inimese ekskmise eluea vältel uuenevad keharakud umbes 200 korda. 80 päevaga uuendatakse umbes pooled kehavalkudest. Valku sisaldavad meie veri, nahk, juuksed, küüned ja lihased, kuid vähesel määral leidub neid ka luudes ja rasvkoes. Kui toidus on liigselt valku, siis kasutab keha neid energia tootmiseks. 1g valk sisaldab sama energiakoguse mis 1g süsivesikuid (~4 kcal). Eelistada tuleb siiski odavamat süsivesikutest pärit energiat. Üldisest energiavajadusest oleks normaalne saada valkude arvelt energiat 10- 15%
Noored suitsetades lihtsalt rikkuvad oma kopse. Peale selle, et noortele meeldib suitsetada tekitab see ka haigusi, raskeid haigusi. MÕNINGAD HAIGUSED: Vähkkasvaja Ajuinsult Vähkkasvajad Vähkkasvaja on raske haigus. Kasvajat ei tea kunagi ette kuna ta tulla võib. Nii ei oska me kasvaja vastu võidelda ja võitlus võib lõppeb surmaga. Vähkkasvajat on kahte sorti healoomuline ja pahaloomuline. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate
kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). b. Östrogeen ja progesteroon on naissuguhormoonid c. Testosteroon on meessuguhormoon. 7. Kõhunääre ehk pankreas a. Toodab hormooni insuliin. b. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. c. Suhkrutõbi ehk diabeet i. Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini põeb inimene suhkruhaigust. ii. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. iii. Suhkruhaiguse raviks tuleb haigele süstida insuliini.
Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse. Suletud vereringe - veri liigub ainult mööda veresooni KALAD - lihtsa ehitusega süda, koosneb kojast ja vatsakesest. Koda on see südame osa, kuhu veri siseneb
Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs. Generatiivrakud on sugurakud õis. (Triticum monococcom üheteranisu). II. Tetraploidne rühme (2n=28). (Triticum dicoccum-kaheteranisu; triticum persicum- pärsianisu; triticum durum-kõva nisu; triticum turgidum-pundnisu; triticum polonicum- poola nisu). III. Heksaploidne rühm (2n=42). (Triticum spelta-spelta nisu; triticum aestivum-pehme nisu; triticum compactum-kääbusnisu). Oder
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele. Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest. 2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais c) kuldkala, helendav kala 3. A Joonista skeem. Täienda tahvlil olevat skeemi. Lisa puuduvad kromosoomide arvud ja sugukromosoomid.Kirjuta juurde ka sugurakkude simetused ja sündiva lapse sugu. B. Kas inimese soo kindlakstegemiseks on vaja uurida tingimata tema sugurakkude kromosoome või saab teha ka teisi keharakke uurides. Ei? Põhjenda. 4. Tiit ja Tiiu on kaksikud. Mõlemad on siniste silmadega, hele...
Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks. Insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes glükogeeni sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe on tegemist diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eraldub uriini kaudu. Kui kõhunääre üldse ei tooda insuliini, siis seda süstitakse. Selline raskem vorm esineb noorematel inimestel. Vanematel inimestel esineb kergem vorm ning selle raviks tuleb muuta toitumisharjumusi ja vähendada kehakaalu. Välisekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad seedemahlu. Näiteks kõhunääre. Sisesekretoorsed näärmed- näärmed, mis toodavad adrenaliini. Näiteks kõhunääre.
kõhunääre ka hormoone. Kõhunäärme hormoonidest on kõige tähtsam insuliin. Insuliinil on kaks ülesannet. Esiteks, insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse. Rakud kasutavad glükoosi põhiliselt energia saamiseks. Teiseks toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeen sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegemist suhkrutõvega ehk diabeediga. Sel juhul ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada. Glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga. Suhkrutõve raskema vormi korral tuleb süstida insuliini. Insuliin on pancreases beetarakkude toodetud valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga. Sugunäärmete hormoonid: Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste vastavalt mehe või
Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusülesanded. Tavaliselt tuumas 1-3 tuumakest. Tsütoskelett - Erinevad niitja kujuga valguud. Ei ole päris skelett (ei sisalda Ca-sooli). Paindlik raku sisetoes. Fikseerib suuremate rakustruktuuride asendi (mitte päris jäigalt)
vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus tekkivad rasvaladestused
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
südameinfarktile. Suure tihedusega kolesterool ehk HDL-kolesterool seob veres ringlevat liigset kolesterooli ning viib selle maksa, mille abil töötatakse see ümber või viiakse organismist välja. HDL-kolesterool hoiab soonte seinad pehmed, elastsed ja libedad, välistades nendele LDL-kübemete kleepumise. HDL-kolesterooli tase peaks olema veres vähemalt 1,1 mmol/l. Väikese tihedusega kolesterooli ehk LDL-kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre, kleepudes kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena veresoonte seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. Tagajärjeks on veresoonte lubjastumine, põletike teket ja veresoonte sisekesta haavandumine, tromboos, aju- või südameinfarkt. LDL-kolesterooli sisaldus peab veres jääma alla 2,6 mmol/l. Kolesterooli taset on võimalik hoida normaal seisus tervisliku
Põhjused, miks sündroom meessoost isikute puhul õige pisut prevaleerib, pole teada. 4 2 Millest on Downi sündroom tingitud Downi sündroomi tekkepõhjuste mõistmiseks peame kõigepealt uurima väiksemaid osi, millest inimkeha koosneb: rakud, geenid ja kromosoomid. Inimese keha koosneb paljale silma nähtamatutest tibatillukestest rakkudest, mida on võimalik näha mikroskoobi abil. Kõik keharakud on alguse saanud ühestainsast rakust, mis moodustus ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel. Iga raku keskmes asub tillukene tuum, millest võib mõelda, kui geneetilise materjaliga e pärilikkusainega (geenid) täidetud pisikesest kotikesest, mille inimene on saanud päranduseks oma vanematelt. Igas tuumas on ligikaudu 100 000 geeni. Igaüks neist kontrollib teatud proteiini valmimist ning määrab seega ära ühe kehalise tunnuse kujunemise
C-vitamiin Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kust saame ? 3. Miks tarbida ? 4. C-vitamiini puudus 5. Sisaldus 100 grammis 6. Artikkel 7. Kasutaud kirjandus Sissejuhatus C-vitamiin ehk askorbiinhape ehk L-askorbaat on vesilahustuv vitamiin, mis aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Juba 18. sajandi keskel ilmus töö pealkirjaga "Traktaat skorbuudist". Selles tõdeti, et tolleaegseid meremehi teise ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt ...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
kromosoomid liiguvad raku keskossa, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaasis lühenevad kääviniidid ja kromatiidid eralduvad teineteisest, jõuavad lõpuks rakupoolustele. Telofaasis kaovad kääviniidid ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tuumakesed tekivad. Haploidne on meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik. Kahekordne on diploidne. Keharakud on somaatilised rakud ja sugurakud on gameetid. Meioos on sugurakkude küpsemine ja eoste moodustumine. Profaas I- tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolipaarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Erinevus mitoosiga:homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, ristsiire, toimub kauem. Metafaas I- homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile,
Süsivesikud: suhkrud, tärklis, kiudained Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude...
Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab,
lk 128 151 1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine, geenid, inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2 Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina.
ühistalitlusega elundid. 1)Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest; välisärrituste vastuvõtmine; väliskatteks on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest. 2)Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3)Seedeelundkond lagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad protsess seedimine. 4)Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 5)Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Vere liikumine tagada ainete kiire transports kehaosade vahel (kauguse tõttu ebapiisav v aeglane). 6)Närvisüsteem koos meeleelunditega vahenab ja töötleb informatsiooni; seob ja
.....ATP süntees...................... ......võtab osa fotosünteesist........ 20. Lõpeta laused. 'a 1 punkt a) Lõiku DNA ahelast, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi, nimetatakse................ b) ................................ on geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüüpilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui 2 alleeli. c) Kõik keharakud sisaldavad ...................................... kromosoomistikku. d) Valgud on biopolümeerid, mis sisaldavad..................................... 21. Loetle valkude ülesanded (%5). 5p a) .................................................................................................... b) ...................................................................................................
Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. Noradrenaliin äkk viha. KÕHUNÄÄRE e PANKREAS insuliin et organism suudaks omastada glükoosi, soodustab glükoosi tungimist rakkudesse, glükogoon vaja glükolüüsiks. Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress-neerupealised(adrenaliin)-veri-süda-veresooned laienevad- rakuainevahetus kiireneb )
TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE MOLEKULIDEKS, MIDA KEHARAKUD SAAVAD OMASTADA. SEEDEELUNDKONNA MOODUSTAVAD SEEDEKANAL JA SEEDENÄÄRMED. SEEDEKANAL ALGAB SUUÕÕNEGA, KUS TOIT PEENESTATAKSE JA SEGATAKSE SÜLJENÄÄRMETE NÕREGA. SUUST LIIGUB TOIT SÖÖGITORU KAUDU MAKKU, KUS SEE SEGATAKSE VALKE LÕHESTAVA NÕREGA. MAOST LIIGUB TOIT KAKSTEISTSÕRMIKUSSE, KUHU ERITAVAD OMA NÕRESID MAKS JA KÕHUNÄÄRE. MAKSANÕRE ABIL LAGUNDATAKSE RASVU NING KÕHUNÄÄRME NÕRE ABIL VIIAKSE TOIDU LAGUNDAMINE LÕPUNI. PEENSOOLES TOIMUB TOITAINETE IMENDUMINE VERRE
Suhkrutesisaldus suureneb kevadperioodil ja toimub ka säilitamisel alla 4,5-4,0 C. Suhkrute kogunemine on suurem varajase kasvurühma sortidel. Tööstuslikult on oluline, et säilimisel ei suureneks suhkru kogus üle 1%. Lisaks on tärklis on kartulis varuainena. Selle suure sisalduse tõttu (moodustab kartuli kuivainest suurema osa so ¾) on see ka tooraineks tärklisetööstusele ja piirtusetööstusele. Seedimisel muudetakse tärklis glükoosiks. Veri kannab glükoosi edasi ja keharakud kasutavad glükoosi peamise energiaallikana. Vitamiinidest on kartulis B1 (0,11 mg%), B2 (0,06 mg%), B6 (0,6 mg%), E, D, K, PP (1,2 mg%), C (26- 42 mg%), U ja karotiini (11-56 mg%). Suurema C-vitamiini sisalduse korral on kartulisaak kvaliteetsem, kuna C-vitamiini anioonrühm on tugevaks redutseerijaks, mis hoiab ära või tasakaalustab oküdeerumist ja tagab sellega mugulate kvaliteedi püsivuse ning pikema tarbimisperioodi. Kartuli säilitamisel on tema kvaliteedi muutuste
· kahel jalal liikumine; · elamine perekonniti; · aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine. Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid
Rakutsükkel mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks Interfaas Vaheaeg kahe järjes-tikkuse jagunemise vahel rakus toimub intensiivne aine- ja energiavahetus Organellide arv suureneb Varutakse makroergilisi ühendeid Toimub DNA repli-katsioon Tsentrioolid kahestuvad Mitoos Toimub kahe osana: karüokinees ja tsütokinees Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-aas, anafaas ja telofaas Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku Mitoosi teel paljunevad keharakud MITOOSI TÄHTSUS Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire
1. Hingamiselundkond 2. Seedenäärmed (maks, kõhunääre, soolenäärmed) 3. Kusepõis Mesotermist areneb kaalukam osa organismist 1. Luustik 2. Lihastik 3. Sidekoed 4. Veresooned 5. Kuse-, suguelundid, v.a põis 6. Naha alumised kihid Kõikidest rakukestadest areneb osa sisenõrenäärmeid. Inimesel tekib gastrula segatüübiliste muutuste tagajärjel, st rakud liiguvad ja paljunevad erinevatel viisidel. Rakkude eristumine embrüos Ühe inimese kõik keharakud on ühesuguse pärilikkusega. Ühe inimese kõik keharakud on erineva välimuse ja talitlusega. Inimeses on ca 200 erinevat rakutüüpi. Kuidas sügoodist (1 rakk) areneb eri rakkudega organism? 1. sügoodi tase - avaldub ca 98% geenidest, see loob arengulise aluse Mis tegurid suunavad arengut? Sügoodi arengut suunavad sügoodisisesed tegurid. Tõestati kannuskonnal - sügoodil on pigmendimärk (hall sirp). Tehti 2 katset:
LIIKUMINE Pool tundi liikumist päevas loetakse parajaks stressimaandajaks. Veerandtunnine ühine võimlemispaus võib olla töö juures põnevaks vahelduseks. Kiire tööaeg ja edasilükkamatud asjatoimetused pole mingi tõsiselt võetav põhjus, et liikumispausist loobuda. Pärast väikest liigutamispausi sujub mõttetöö palju tõhusamalt ja täpsemini. HINGAMINE Hingamisharjutused on üks meelte rahustamise paremaid vahendeid. Hinga võimalikult sügavalt, nii saavad kõik keharakud piisavalt hapnikku ning organism lõõgastub. Stress muudab hingamise kiireks ja pinnapealseks rahuliku ja sügava hingamise paus taastab aga rahuliku oleku. UNELEMINE Kujuta endale ette nii palju ilusaid asju, head enesetunnet andvaid juhtumisi ja kauneid kohti, kui vähegi soovid: unista ja fantaseeri. Mõtle ennast kaunile päikesepaistelisele rannale või kujuta ette rõõmu õnnestunud ettevõtmisest. LIHASTE LÕDVESTAMINE
kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kromosoomide arv väheneb kaks korda suguraku eellase jagunemisel, mille tulemusena saame suguraku 23 kormosoomiga. Pärast sugurakkude (sperm ja munarakk) ühinemisel viljastatud munarakus areneva organismi keharakkudes kokku 46 kromosoomi – sellepärast on vajalik, et sugurakus oleks 23 kromosoomi. 4. Soo määramise viisid Keskkonnaregurite poolt – nt temperatuuri toimel (merikilpkonnad) Sugukromosoomidega 5
Kordamisküsimused rakendubioloogia kontrolltööks. Lk.8-17 1.Milles seisneb rakendus- ja fundamentaalteaduste erinevus, too näiteid. Fundametntaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Nt: anataoomine, füsioloogia,geneetika, Rakendusteadus Seisned bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetia jms tarbeks. 2.Millega tegelevad anatoomid, tsütoloogid, füsioloogid, geneetikud, molekulaarbioloogid, viroloogid, ökoloogid. Anatoomid tegelevad keha ehituse uurimisega. Tsütoloogid tegelevad raku uurimisega. Füsioloogid tegelevad keha talitluse uurimisega. Geneetikud uurivad pärilikkust. Molekulaarbioloogid uurivad mikroorganisme. Viroloogid uurivad viiruseid ja ökoloogid uurivad ...
· rakus toimub intensiivne aine- · Karüokineesis eristatakse 4 ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas Algab kääviniidistiku kujunemine Tsentrioolid liiguvad poolustele Kromosoomid Tuum suureneb keerduvad kokku, Tuumakesed muutuvad nähtavaks kaovad Tuumamembraanid
moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati mügarikkudena torustiku seinale, vähendades läbilaskevõimet ja söövitades seinad ladestuste kohalt hapraks. LDL-kolesterool koguneb arterite seintele ja põhjustab ateroskleroosi ehk veresoonte lubjastust. Selle protsessi käigus
*Enamasti kaks vanemat *Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus *Muutlikkus on suurem 2) Karüokineesi / Tsütokineesi - Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine 3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga lahknevad iga kromosoomi tütarkromatiidid (sarnaneb tavalise mitootilise jagunemisega).) 4) Haploidset/ Diploidset kromosoomistikku
jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas Algab kääviniidistiku kujunemine Tsentrioolid liiguvad poolustele Kromosoomid Tuum suureneb keerduvad kokku, Tuumakesed muutuvad nähtavaks kaovad Tuumamembraanid lõhustuvad
pidurduvad kesknärvisüsteemi talitused Bioloogiline surm organismi elutegevuse pöördumatu seiskumine Autotroof sünteesib anorgaanilisest ainetest orgaanilist ainet Heterotroof kasutab valmis orgaanilist ainet 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad keharakud. See on vajalik, sest tagab organismi kasvamise ja arengu. Mitoosi faasid: * profaas (kromosoomid keerduvad, rakk polariseerub, moodustuvad kääviniidid ja lagunevad tuumamembraanid) *metafaas ( kromosoomid paigutuvad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) *anafaas (algab kromatiitide lahknemisega, lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele) *telofaas (sünteesitakse uues tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
