Kadri Kõusaar Üldandmed. Sündinud 8. septembril 1980 Pärnus. 1998 lõpetas Tallinna Inglise Kolledzi. 2003 lõpetas Tartu Ülikooli Hispaania filoloogia alal. Praegu töötab vabakutselise kirjaniku ja rezhissöörina ning on kirjandustoimetaja Eesti Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kadri Kõusaare esikromaan «Ego» ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad «keeletundjaid» ja «elutundjaid», annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hä...
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores ea...
Kadri Adamson Kadri Adamson on sündinud 16. august 1976. Lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja õppinud Eesti Humanitaarinstituudis germanistikat. 1999. aastal lõpetas Adamson Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. Ta on töötanud Theatrumis, Vanalinnastuudios, Vana Baskini teatris, lisaks nendele veel mitmes teatri-, tele- ja raadioprojektides. Adamsoni elukaaslane on Toomas Vara, kes oli TV3 juht. 18 veebruar 2006. sündis neil tütar Miira ja 7. novembril 2007 poeg Voldemar. Näitleja sai temast suure juhuse tahtel. Läks neiu sõber Rain Tamme palvel uurima, millal Humanitaarinstituudis näitlejate vastuvõtt on, ja pruukis Lembit Petersonil ainult möödamisi mainida, et: "Tore, teiega kohtume siis reedel!", kui Kadri oligi ära tehtud. Humanitaarinstituudi tudengi Kadri Adamsoni diplomitöö oli Rita osa Vanalinnastuudios etendus ,,Rita koolitamine." 2003. aastal alustas seriaal ,,Kod...
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kae...
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja ...
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon II Millised on mind huvitava valdkonna baastekstid? Minu uurimistöö teemaks oleks „Southwestern Advantage’i ja YFU Eesti programmi värbamise võrdlus“. Kõigepealt lähen DSpace’I aadressil www.dspace.ut.ee. Seejärel panen otsingusse “värbamine AND maine” saan palju töid vasteks, kuid mainest pole nagu juttugi. Seejärel lisan filtri, panen samad otsingusõnad pealkirja kasti. Saan kolm vastet, kaks on värbamise teemadel, üks on maine teemadel. Avan Eliis Venniku (2012) magistritöö “Värbamine ja valik sihtasutuses Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimis...
Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest. Tegevus leiab aset peale Teist maailmasõda viiekümnendatel aastatel ühes Eesti linnas. Peategelane on 13 - aastane Kadri, kes arvab, et ta on kõige õnnetum tüdruk terves maailmas. Ta ei saa aru, miks just tema peab olema see hädapätakas, kellel alati viltu veab. Katkend raamatust: ,,Ainult ühest ma ei saa aru miks siis mina, kes ma ju ometi ka elan sama õnnelikul maal, nii ütlemata õnnetu olen? Usun,...
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiend...
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata
Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt...
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjus...
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti sta...
Kadri Silvia Rannamaa Selles teoses jutustab autor tüdrukust, kes elab koos oma vanaemaga. Ta on väga sageli õnnetu, sest tunneb, et on loodud ainult ebaõnnestumisteks. Kadri ei õpi hästi ning ei ole ühtegi ala, milles ta oleks hea. Tema klassikaaslased pilkavad kõike, mida vähegi võimalik: riideid, saavutusi jne. Kord aga saabus Kadri õuele õnn. See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk jäi auto alla, kui teda süüdistati ühe hooletu tüdruku Milka salli varastamises. Kadri ei arvanud, et keegi selle kadumises teda süüdlaseks võiks pidada. Nõnda jäi ta auto alla ning ta viidi jalavigastusega haiglasse. Seal oli tüdruk sunnitud valetama palatikaaslastele oma isast, sest haletsemine oli tema arust üks halvemaid asju. Ühel päeval viidi sinna palatisse uus haige ja tuli välja, et see oli Elsa Sarap, kirjanik. Kadri armastas üle kõige lugeda. Seepärast oli...
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja aj...
Kadriõhtu Tegelased: Kadrisandid Kadri-ema Kadri-isa Illimari-ema Habemes mees (Kui kadrid olid uke taga siis kõik hüüdsid hõigates) Kadrisandid: Kaad-rii, kaad-rii! (Uks avanes ja kadrid tulid sisse ja paks naisterahvas pani käe silmade kohale,vaatas ringi ja Kadri ema küsis) Kadri-ema: Kus me oleme, kadri-isa ja kadri-lapsed? Kas oleme külma küüni man või oleme inimeste elumajas? Ilm on pime, vihma sajab, - silmad ei seleta midagi. Kas on siin inimesi või ei ole? Kadrisandid:On,on,on! Kadri-ema:On jah,on jah! Seletavad juba minugi silmad. (Kadri ema lähenes Illimari emale ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! (kadri ema lähenes Liisa-tädile ja lõi vitsaga) Tervist, tervist, tervist! Kas siin majas ka lapsi on? Illimari-ema:Ei meie lapsed pole kodus. Meie lapsed on Kirikumõisas koolis
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsil...
Rahvakalendri tähtpäaevade roll meie peres Näärid mööduvad meie peres alati sugulaste keskel.Me kutsume seda küll jõuludeks aga vanalajal nimetati seda näärideks. Nääride ajal me oma suguvõsaga koguneme vanaema juurde ja sööme seal kõike head ja paremat. Kunagi külastas meid alati ka jõuluvana, aga nüüd on kõik juba piisavalt vanad, et selline asi on ära unustatud.Kingid on küll enamasti kõigil kätte saadud. Uuelaastal samuti tulevad kõik sugulased ja tuttavad kohale.Me sööme , räägime vanaaastajutte ja siis lähme välja ilutulestikkku laskma ja uut aastat vastuvõtma. Valentiini ehk sõbrapäaeval nagu ikka tuletatakse meelde enda sõpru ja lähedasi. Me teeme kingitusi ja lähme perega tuttavate juurde. Vastlapäaeval ehk lihaheitepäaeval meie pere teeb või ostab vastlakukleid.Tavaliselt ema ikka teeb neid , kuna omatehtud on paremad ja maitsvamad.Õhtul me läheme lauluväljakule ja laseme liu nagu meie peres kombeks. Kevadpühasid ei tähis...
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2. Kus ja millal toimusid romaani sündmused? Teose tegevus toimub 20. sajandil. Havanna linnas, Kuubas. Lk 5 Kus püüab Santiago kala? Kui kaua pole tal juba kalaõnne olnud? Kirjelda vanamehe välimust! Vanamees püüab kala Golfi hoovuses. Kaheksak...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
HOOLIVUS Laura Mehine 5.A 2014 SISUKORD Väike hiir Micki……………………3 Jääkarud Kadri ja Kati…………5 Kasutatud allikad……………….7 VÄIKE HIIR MICKI 2 Väike hiir Micki elas üksinda oma majas. Ta oli väga kurb ja tahtis endale sõpra. Ühel päeval läks Micki jalutama ja kohtas väikese orava, kes oli väga haige ja tal oli murdud jalg. Micki teretas teda ja küsis, mis tal oli juhtunud. Orav rääkis kuidas rebane tahtis ta ära süüa, kuid ta suutis ronida puule ja päästa end. Micki sai aru, et oraval on valus ja ta tahtis teda aidata. Ta kutsus orava enda koju. Kodus pani Micki orava voodisse ja tõi talle kuuma teed ning orav tänas teda. Varsti said nad suurteks sõpradeks. Nad käisid koos õues, mängisid, päästsid teineteise elu ja kui teised metsloomad tulid kallale. Micki õppis nüüd hoolitsemist ja alati aitas oravat. Kui nad suureks kasvasid sõbrutsesid nad siiski. Ü...
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda. Jagab piisavalt teadmisi müügitööst, töö kiire ja korralik. Suhtlemisaldis klientidega suheldes. Selvehalli konsumi töötajana on Kadri Kadaka...
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas ...
Kadri day 25. NOVEMBER It is quite similar day with a Mart day. It is on 25. NOVEMBER. But Estonian go to run house to house in 24. november. You must to your self a beautiful and ladylike. The Kadri day is less popular day than Mart day. How Kadri day is get it name? It is get name from the Aleksandria saint Katarina. Katarina was saint of young maiden. How Estonia people celebrate Kadri day? For Estonian people it is old tradition what ensure the livestock lock. In that day gathered in masks donation. The repertoire was quite same as Mart day reperoire. Kadris wears the whites and beautiful clothes. The masks isn't ugly and robust. Now days are quite popular face paints. To hide the faces use gauzes and curtains.
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba n...
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks. Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas" toodud näite sellest, kui kaaslased varast...
Võõras Tänapäeva maailmas on palju eelarvamusi, vassimist ja valetamist. Kuigi 20. sajand, mil toimusid suurimad inimõiguste vastased sündmused maailmasõjad, vähemusrahvuste diskrimineerimine ja hävitamine, on möödunud , siis ka uus pole kasvatanud inimesi tolerantsemaks, mittesallivust lihtsalt ei näidata välja, inimõiguste eest võideldakse ja rassismiprobleemi püütakse taunida. Kuid millisete probleemidega peavad eri rahvused ikka veel tegelema? Arvan, et iga riik peaks andma elamisloa neile välismaalastele, kes on seotud selle maa ja rahvaga. Olles eestalsega abielus või saanud eesti kodanikuga lapse, peaks olema sellel inimesel õigus Eestis elada ja oma last kasvatada elada täisväärtuslikku elu seal, kus on tema laps sündinud ning kus on talle sobiv kasvukeskkond. Kodakondsus- ja migratsiooniametil on küll õigus kontrollida välismaalase tausta julgeolekukaalutlustel, ...
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
Oleme juba nentinud, et alkoholi liigtarvitamine on meie ühiskonnas probleem ja sellega tuleb tegeleda.“ Kuna tegemist on arstiga, siis on sellise tonaalsusega loo lõpetamine alati väga positiivne, kuna ta annab inimestele lootust, kellel võib alkoholiga probleeme olla. Autor pole fatalistlik, vaid mõõdukalt kriitiline ja tuleviku osas pigem optimistlik. Kasutatud kirjandus: 1) Kadri Kasaku arvamuslugu (URL) http://arvamus.postimees.ee/3371273/kadri-kasak- alkohol-on-kui-truu-koer-keda-armastame-kuigi-ta-on-meid-igast-otsast-purenud (07.11.2015) 2) Aro Velmeti arvamuslugu (URL) http://www.muurileht.ee/kuidas-tappa-teemat- alkoholireformi-naitel/ (07.11.2015) 3) Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamat „Meedia ja mõjutamine“
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille ...
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
Eestlased Taliolümpiamängudel 2010: Vancouveris EESTLASED OSALESID JÄRGMISTES ALADES: Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee ...
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud. Mustjõgi oli sulanud jääst ja parvepoisid sõitsid mööda jõge parvedega. Jõe lähedal elasid rikkad Habahannese pere ja seal kõrval Silver Kudisiimu onn. Igal aastal p...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26kj(S) Anastassia Gerassimova, Aleksandra Gergeljuk, Ilja Pronin, Andrei Sokolov, Sofja Karhanina LOKAALANESTEESIA JA PALLIATIIVNE RAVI Referaat Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1.SELETUS................................................................................................4 2.KAEBUSTE RAVI.....................................................................................5 3.PALLIATIIVSE RAVI KORRALDUS..............................................................6 3.1. Palliatiivne ravi Eestis................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1. Peresüsteemi analüüs..............................................................................................5 2.2. Pere protsesside analüüs.........................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allikad..........................
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vok...
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma rändama ning sügise lõpus lõpetas oma retke ning suundus koju. Amet...
EETIKACASE – Jürgen Ligi vürtsikas postitus (meediakajastuse alusel) 22. oktoobril 2014 läheb Eesti Televisioonis eetrisse poliitikasaade Foorum, teemaks 2015. aasta riigieelarve. Saates osalevad teiste seas rahandusminister Jürgen Ligi ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Saate lõpuminutitel antakse sõna Kadri Simsonile, kes väidab, et järgmise aasta riigieelarve ei tee midagi inimeste massilise väljarände peatamiseks. Sellepeale teatab Ligi, et kõiges on süüdi nõukogude võim ja et me ei ole piisavalt kiiresti jõukamatele riikidele järgi jõudnud ning inimesed lahkuvad, maailm on avatud. Ossinovski aga ei ole sellega nõus, et me võime veel 23 aastat peale taasiseseisvumist ikka süüdistada nõukogude võimu. Tema arvamus on, et me peaksime hakkama lõpuks ise vastutama selle eest, mis seisus me hetkel oleme. Samuti mainib ta 20 viimase aasta puuduliku kutsehariduse mõju ning väidab, et see maksab meile veel 10-20 aastat kätt...
Kadri Uuspalu 19. veebruar 1992 Leebiku küla 1-3 Põdrala vald 68711 VALGAMAA e-post: [email protected] Lp personalispetsialist Veiko Roosileht Astri Buffet OÜ personaliosakond 21. veebruar 2013 Ringtee 75 50110 TARTU AVALDUS Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ poolt väljakuulutatud vabale koka ametikohale (CV Keskus 20.02.2013). Lõpetan 2014. Aastal Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koka eriala ning leian, et Teie pakutaval töökohal saan rakendada omandatud teadmisi ja praktikak...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
---------------- PRESSITEADE 06.05.2017 RMK Kõrvemaa suusavõistluse võitsid Jaanus Madis ja Kadri Memm Täna Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse ümbruses suurepärastes tingimustes toimunud meeleolukal suusavõistlusel lõi kaasa üle 700 tervisespordisõbra. RMK Kõrvemaa suusavõistlusel 10km pikkusel trassil võitis teist korda Jaanus Madis Suusakihutajad Klubist ajaga 1:01:02, seljatades RMK Kõrvemaa eelneva suusarekordi Mihkel Toomas (1:01:31). Kolmanda koha võitles välja Vasili Djenovits (1:01:55). Naistest oli parim Kadri Memm ajaga 1:14:53. Teise koha võitis Liisa Kull ajaga 1:15:41. Kolmandale kohale tuli eelmise aasta võitja Helin Pungas (1:17:16). Firmade arvestuses olid kolm paremat Omniva, Swedbank ja RMK. RMK Kõrvemaa suusavõistluse oli seitsmes osavõistlusning selle aasta viimane suusavõistlus. Koostaja Mihkel Muhkel Suhtekorraldusjuht ---------------- 51062321 [email protected]
Erakonna tutvustus Eesti Keskerakond Keskerakond asutati Tallinnas, 12. oktoobril 1991. Eesti Keskerakonna esimees on Edgar Savisaar, aseesimehed on Enn Eesmaa ja Kadri Simson, volikogu esimees on Kalev Kallo ja aseesimehed Tarmo Tamm ning Siret Kotka, XII Riigikogus kuuluvad Eesti Keskerakonna fraktsiooni selle esimees Kadri Simson ja aseesimehed Valeri Korb ja Mailis Reps, peasekretär on Priit Toobal. Eesti Keskerakond on valitsuse opositsioonis. Eesti Keskerakonna peakontor asub Tallinnas ning liikmete arv on 14 239 inimest (10.09.2014 seisuga). Nende Europarlamendi fraktsioon on Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja „Seitse Päeva“ kõrval ka nädalaleht „Kesknädal“. Eesti Keskerakond kuulub kokku Reformierakonnaga, Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Kuid ...
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum I vahetöö Tartu, 2016 Varjude mäng Neljas pilt. Selle pildi keskmeks on Isabella ja Flavio mängud. Nad suhtlevad üksteisega tsitaatide kaudu, kusjuures on aru saada, et mõlemad teadvustavad, et mängupartner teab neid tsitaate ning ka seda, kust need pärinevad. Muidu mäng ei toimiks. Isabella ja Flavio muinasjutuline tunnusmeloodia juhatab järgmise pildi sisse. Stseeni algul istuvad nad maas vastamisi ja palvetavad. On oluline ilmselt ära märkida, et kus pildis ka Isabella ja Flavio sees ei oleks, alati langeb neile peale roheline ja sinine valgus. Nii ka seeko...
Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte sa...
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud...
annaabi.ee 
