USUNDIÕPETUSE KODUNETÖÖ 9p 5 Richard Dawkins on öelnud, et loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku – sisuliselt: Mida ma ei näe, seda pole olemas. Tõestus sellele, et Jumal on olemas oleks: 1. on olemas Jumala mõiste, mis tähistab täiuslikku olendit. 2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas. Ma arvan, et nagu väikesed lapsed usuvad päkapikkudesse, kuigi tegelikult päkapikke ei ole olemas ja nad on nende jaoks väljamõeldud. Siis nagu eitus ütleb, olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri, seega nii nagu päkapikkude uskumisega usutakse ka Jumalat. 1
INDIA: TUHANDE JUMALA MAA INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA India kuulus pikka aega Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Esimese maailmasõja ajal lubas Suurbritannie anda Indiale õiguse moodustada omavalitsus, kuid pärast sõda unustati see lubadus ära. India rahvad aga jätkasid iseseisvusvõitlust, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. aastail algas Indias nn kodanikuallumatuse kampaania- loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholitarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindus õppima inglaste asutatud õppeastutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Inglased tundsid, et nad ei suuda Indiat valitseda, ning kutsusid Londonis kokku ümarlauakõnelusi, et lahendada India probleem. 1935. aastal võeti Londonis vastu India valitse...
1. Zeus peajumal, taeva ja tuulte valitseja, kujutati piksenoolte ja tamepärjaga. Sümboliks oli tamm. 2. Hera Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja, tohutult armukade 3. Poseidon Zeusi vend, vete valitseja, habetunud, sümboliks oli kolmikhark, sümbolloomaks oli hobune. 4. Hades Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja, sümboliks oli granaatõun 5. Demeter maa- ja viljakusjumalanna, kujutati koos viljapeadega 6. Apollon kunstide ja muusade kaitsja, Zeusi poeg, Artemise kaksikvend 7. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar, parim kütt kogu maailmas, kujutati lühikeses kitoonis koos jahikoer, vibu ja noolega. 8. Athena tarkuse jumalanna, sündis Zeusi peast, kujutati kiivri ja odaga, sümboliks oli öökull. Oli üks Olümpose kolmest neitsist. 9. Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust, kujutati koos peegli, lillede ning poja Erosega. 10. Eros armastusjumal, Aphrodite ja...
Andrus Kivirähk ,,Jumala lood" arvustus Kirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud Eesti päevalehes Jumala nime all lugusid, mis ta nüüdseks kuldsete kaante vahele pani ja avaldas teosena ,,Jumala lood". Teos on avaldatud 2009. aastal ja nagu pealkirigi ütleb, siis tuleb juttu Jumalaga seostuvatest lugudest. Teos on kirjutatud lugudena, millel on kindel kuupäev ja aasta ning väga tabav pealkiri, mis antud lugu kõige paremini iseloomustab. Teose lugusid alustab Kivirähk alati sõnadega: ,,Ahoi ristirahvas! Jumal jälle müristab siin pilve peal!", mis tähelepanu tema jutule tõmbavad. A
Juutide Jumala Kümme Palvet 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4. Sa pead pühitsema sabatit (hingamispäeva)! Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust. 5. Sa pead austama oma isa ja ema! 6. Sa ei tohi tappa! 7. Sa ei tohi abielu rikkuda! 8. Sa ei tohi varastada! 9. Sa ei tohi valet tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana! 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese naist ega midagi, mis su ligimese päralt on!
Kümme käsku on Jumala püha tahe ehk seadus. Käskudes opetatakse meile, mida me peame tegema, mida me teha ei tohi ja millised me peame olema. Ma kirjutan nüüd pikemalt viiendast käsust: ,,Sina ei tohi tappa." Mida see tähendab? Inimelu on kingitus ja ühelgi inimesel ei ole õigus otsustada selle pikkuse üle. Viiendas käsus keelatakse igasuguse inimelu kahjustamist ja tapmist. Me ei tohi teha kellelegi halba sõna ega teoga. Kahjuks ei saa osa inimesi aru, et rikkudes seda nad teevad halba kõigepealt iseendale.Iga tegu tuleb tegijale bumeraangina tagasi, nii hea kui halb. Teisel pool riik peab kaitsma norgemaid vaguvalla eest, selleparast annab viies kask riigile oiguse ja kohustuse karistada. Riik peab kaitsma oma rahvast ja maad. Tegelikult ütleb viies käsk meile, et me peame hoolitsema oma korval oleva inimese eest ja tulla talle appi, kui ta seda tahab voi vajab. Kaaslastega suheldes ei ole vaja iga asja peale vihastada ja ärrituda, va...
Õnn mis on selle hind ? Maria Trave 11B Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" üks kindel ühine joon. Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada lahku neid, et olla ise õnnelik inimesega, keda armastab, isegi kui teda vastu ei armastata. Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada, siis võidab see ...
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu. Ta tõi põhjuseks selle, et kus ja kuidas ...
KREEKA JUMALATE PÕLVNEMINE · ZEUS peajumal, taeva- ja tormijumal · HERA- abielude kitsja (Zeusi abikaasa) · POSEIDON merejumal · HADES allmaailma- ja surnutejumal · DEMETER musta mulla- ja viljakusejumalanna · ARES sõjajumal · HEPHAISTOS tulejumal, jumalate sepp · ATHENA sõjajumalanna · APOLLON luule- , muusika- ja kunstijumal · ARTEMIS jahijumalanna · HERMES jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja · APHRODITE ilu- ja armastusejumalanna · DIONYSOS - veinijumal
Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis, kus kõik on omavahel võrdsed, kus põhjus on alati seotud tagajärjega ja kus igas hinges leidub nii headust kui voorust. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maailm suudab saavutada. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Mind see ei veennud, kuna maailma joonistab iga elussubstants endale ise, kõigi maailm erineb teiste omadest. Maailm kui planeet on maailm kehadele, maailm monaadidele on kui keha ja monaadi iseenda kooskõla.
võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub.
võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. 3. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub.
2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest tuleneb, et kõik on omavahel võrdses liikumises nii vastuvõtlik jõud, kui ka suunav jõud, toime alati võrdne vastutoimega ja ka tagajärg tervikuna on alati samaväärne kogu oma põhjusega, siis need seadused ei olene mitte paratamatusprintsiibist, vaid otstarbekusprintsiibist ehk tarkuse poolt juhitud valikust. Kõik kehad (monaadid) mõjutavad üksteist enamal või vähemal määral, mistõttu peavad oma
Krbeste jumala ksimused Tasuta Ksimused: Kirjeldage sndmuse toimumise kohta - paradiisisaart,kuhu poisid satuvad. Millist juhtiatpi esindab Ralph, millist Jack? Iseloomustage neid. Millises olukorras vajatakse juhiks Ralphi, millises Jacki? Millist inimtpi esindab Pssa? Kirjeldage teda. Kas Pssa sobib juhiks? Milline on tema saatus? Miks see niisuguseks kujuneb? Millist inimtpi esindab Simon? Milline oli tema saatus? Mis thendus on merekarbil? Millal kasutavad poisid maske? Mille smbol oli teoses tuli? Seleta lhemalt. Mida smboliseerib teose krbeste jumal, kuidas mjutas poiste elu, kes ta tegelikult oli? Mil viisil avab "Krbeste jumal" kurjuse olemust? Kuidas on vimalik kurjust vita? Vastused Seal saarel on kngas, kuhu nad tegid lkke et keegi neks suitsu ja tuleks neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on seal saarel palju palme ning see saar oli asustamatta. Ralph oli rahulikum ja mtles kik ennem lbi, t...
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1
,,Jumala sõda. Ristisõdade uus ajalugu" Christopher Tyerman Nimede käsitlus igal maal erinev, vastavalt erinevaid aspekte tuleb käsitleda. Saksapäraste latinisatsioon (parem kui ingliskeelne variant). Von-id, van-id, de´d hilisemalt nimedele tulnud, pole algselt nimeosad olnud, näitasid päritolu paika. Periood kristliku aja XI saj lõpust, u 5. Saj edasi. Ristisõjad olid sõjad, mida õigustas usk ja mida peeti tegelike või ettekujutatud vaenlaste vastu, keda usu- ja poliitiline eliit määratles ohuna kristlastele. Neis sõdades otsustavat osa etendanud uskumused tõstsid võimsalt esiplaanile hirmuäratava, aga siiski julgustava üleloomuliku jõu, mida ometi oli võimalik väljendada väga konkreetsetes tegudes: palve, patukahetsus, almuste jagamine, usuteenistusel osalemine, palverännakud, vägivald. (lk 15) Väga levinud, aga ajaloole hukutav on mineviku pidamine tänapäevast turvaliselt erinevaks. Mineviku ühiskondi kuj karikatuurselt rumalate, ...
sõltuvust, kuid see oleks ebatäiuslikkus. 3. Minu kriitiline pilk autori suhtes. Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel üldse olema mingisugune allikas? Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal küll ebatäiuslik, kuna on olemas ikka väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks ebatäiuslik, siis kuidas saab väita, et ta on täiuste allikaks? Ka Jumala eksistents jääb tõestamata. 4. Konkreetsed küsimused Autor ütleb, et kõik see mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline, kuid väidab ka, et teatav raskus peitub õigesti märkamises, mida me nimelt mõtleme distinktselt. Kuna autor pole välja toonud määratlemise viisi, milline oleks õige distintkselt mõtlemine, siis tekkiski mul küsimus, et kas ta ise suudab määrata, millal ta mõtleb distinktselt
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
Raha võim ja inimsuhted Tänapäeval väga levinud oleva kapitalistlikule ellusuhtumise tõttu on raha võim ühiskonnas väga suur. Hinnatakse materiaalsust ning vara omamist. Näib isegi, et inimesed tõesti tõsimeeli usuvad, et raha teeb õnnelikuks. Tgelikult viib raha hoopis hukatusse, mis paneb unustama enda ümber toimuva. Sellest tingituna tuleneb ka arutelu: Milline on raha võim inimsuhetele? August Kitzbergi raamatus "Kauka jumal" on peategelane Mogri Märt ehe näide sellest, kuidas raha võib inimese mõistuse ja suhted lähikondlastega ära rikkuda. Hoolides ainult rahast, ei näinud Vana-Märt enda kõrval abipalujaid ning suutis oma põikpäisusega rikkuda nii enda, kui ka oma laste ja naise elud. Seega võib öelda, et kui inimene keskendub, millelegi liiga pingsalt, olgu selleks siis hobi või raha eesmärgiks seadmine, siis unustab inimene kaaskondlased ning pärast peab kahetsusega märkama, et millegi muutmiseks on...
Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.) 3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal. Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks. Hera 1 ÜLESANDED Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist
kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa). Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse maksma panna nagu tegemist oleks jumala sõnaga. Rahva hääl on jumala hääl. 2
Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. 8.9. Leibniz iseloomustas jumala olemust kui võitmatut ja targemat meist kõigist. Kui Jumal on meid loonud, sest meie looja, peab olema aluseks meile kõigile, ehk siis peab ta olema sama võimas ja tark, kui meie kõik kokku. 10. Leibniz arvad, et kuna jumal on ÜLIM , siis on ka maailm võimalikest variantidest parim, kuna jumal ei teeks vigu, ja sooviks meile ainult head. Jumal on valinud parima võimaliku planeedi ja juhtinud meid nii nagu Jumal ise heaks peab, mis on meile kõigile parim parimatest võimalustest. 11
Jumala ja minu vahel on kõik läbi Arvustus Autor: Katarina Mazetti Raamat ,,Jumala ja minu vahel on kõik labi" anti välja aastal 1995 Stockholmis ning see raamat kuulub noorsookirjanduse alla. Rootsi keelest on eesti keelde on selle tõlkinud Vladimir Beekman aastal 2000. Eestikeelne teos on välja antud kirjastuse Avita poolt. Raamatus on väga hästi kirjeldatud noorte elu ja nendevahelist läbisaamist. Arutletakse noorte elu üle ning, et miks mõni asi on nii ja teine asi jälle teisiti. Katarina Mazetti on Rootsi kirjanik, kirjutab peale raamatute ka ajakirjadele artikleid. Ta sündis 29. aprillil 1944. aastal Stockholmis. Kirjaniku enimmüüdud raamat on 1988. aastal kirjutatud ,,Här kommer tjocka släkten!." Peategelase Linnea jutustuse kohaselt toimus tegevus aasta vältel. Sündmused toimusid koolis ja ka väljaspool seda. Tähtsamad tegela...
Filosoofia kodutöö nr 6 Andres Põder, 093539IASB Teisipäev, 1/3, 8.00 Aquino Thomas ,,Teoloogia summa" I osa küsimus 2, artiklid 1-3 Jumala olemine on iseenesest teada. (Artikkel 1) Poolt 1. Iseenesest teadaolev on see, mis on loomupäraselt omane. Jumala olemasolu teadmine on inimestesse loomupäraselt sisse pandud. 2. Nimest ,,jumal" aru saades leitakse kohe, et jumal on. Sellest nimest enam suuremat tähistada ei saa ja seega on jumala olemasolu lisaks arule ka asjas, sest mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis ainult arus. 3. See, et tõde on, on iseenesest teada, aga jumal ongi tõde. Vastu 1. Mida inimene loomupäraselt igatseb, seda ta ka loomupäraselt teab. Inimene igatseb
Võrdlev Iseloomustus Piia ja Linnea Raamatus ,,Minu ja Jumala vahel on kõik läbi!" oli kaks sõpra Piia ja Linnea, kes küll raamatu algul polnud sõbrad veel. Nad olid väga kiindunud üksteisesse ja olid Need parimad sõbrannad. Linnea oli välimuselt mitte eriti ilus ja pikk. Ta oli praktiliselt rinnatu ja teda mõnitati aeg-ajalt selle eest. Samas, kui Piia oli ka pikk ja suhteliselt rinnatu, ei mõnitatud teda kunagi. Piial ka ilu just kõige suurem asi polnud, aga poisid suutis ta ikka ära võluda ja
jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised: Kui mõelda siis peab ka olema Ainult teises meditatsioonis Mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. argument See on mõtlemine, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Ma ei ole kunagi eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen.
Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalike võtteid, et oma truudusetust naise(Hera) eest varjata. Zeus nõudis inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusid. Zeus ei abistanud kunagi valelikke, kes oma tõotust ei pea. Mõlemad alged, nii madal kui ülev, eksisteerivad temas kõrvuti. Zeusi lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Jumala funktsioonid, põhiolemus Jumalaid eristab inimesest eelkõige nende erakordne jõud, nad on igas mõttes tugevamad. See arusaam tuleneb ürgsest kogemusest, mille kohaselt maailmas tegutsevad üleloomulikud jõud. 3 Jumalate funktsioonide paljusus väljendub nende kõnetlusvormide paljususes,
Albert Camus ,,Sisyphose müüt" Enesetapp, absurd, elu mõtte otsinguil, donzuanism, jumala olemasolu, Sisyphose müüt. [ -- ] ,,See on absurd," tähendab ,,see on võimatu", aga ka ,,selles on vasturääkivus". Kui ma näen, et keegi ründab külmrelvaga kuulipildujarühma, leian ma, et tema tegu on absurdne. Niisamuti võime absurdseks lugeda mõne kohtuotsuse, vastandades seda otsusele, mida faktid pealtnäha oleksid eeldanud. Absurdsus on seda suurem, mida suuremaks paisub vahe võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja
Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka
Arvestades seda, et kogu inimkond ei saanud usku vahetades hukka, oleks ohverdamata uskumine olnud sama piisav. Kristlus jõudis aga paraku ette ja seda, kui ainujumalakultust, levitati meie ajaarvamise algusest 2. sajandini piisavalt mõjukalt, et umbes 5 protsenti Rooma keisririigi rahvastikust selle omaks võttis. Lisaks paljutele ohverdamistele oli lihtrahva probleemiks see, et vana usu järgi pääsesid taevasse vaid jõukad inimesed. Jeesus levitas aga oma usus seda, et tema jumala ees on kõik võrdsed ja rikkuse järgi pole keegi eelistatud. Palvetamine ja uskumine vaid temasse olid ainsad vajalikud eeldused. Eks vaene lihtrahvas saigi õnnelikuks annetuskulud vähenesid, seisuse järgi jumalariiki pääsemine kadus ja kõik olid rõõmsad. Kui vaesed ei suutnud paganausku oma seisuse tõttu kannatada, siis rikkamatel oli teistsugune probleem nad olid liiga rumalad, et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab
,,Jumal ja kosmos" Hugh Ross Raamatu autor Hugh Ross räägib oma teoses Jumala ja kosmose vahelistest seostest. Kosmoloogia uurib universumit kui tervikut tema struktuuri, päritolu ja arengut. Kui universum on loodud, siis peab olemas olema reaalsus, mis ulatub väljapoole universumi piire. Looja omab sellisel juhul ülimat reaalsust ja võimu kõige muu üle. Looja on elu allikas ja loob elu tähenduse ning eesmärgi. Looja isiksus defineerib isiksuslikkuse. Seega tähendab universumi päritolu ja arengu uurimine
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mi...
õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. 3) Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. 4) Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. 5) Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. 6) Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu.
Laura Laas O16-011 Islam a) mille poolest on aasta 622 islamis oluline lisaks sellele, et sel aastal põgenes Muhamed Mekast? Aastast 662 saab alguse islami ajaarvamine. b) mida tähendab väide, et Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet? Muhamed ususks, et talle on saanud osaks jumala tõeline ilmutus ning pidas end seetõttu Jumala poolt kuhtsutud prohvetiks. Muhamed on prohvetite liini viimane prohvet, kuna ta on saanud kõige viimase ja lõpliku ilmutuse Jumalalt. c) millises keeles kirjutatud Koraan on kõige täpsem? Kõige õigemini kirjutatud Koraan saab olla koostatud vaid algkeeles ehk araabia keeles. Tõlkeid peetakse Koraani tõlgentusteks ja ümberkirjutisteks. d) mida tähendab "jihad"?
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või
Antiikkirjandus 1)Antiikkirjanduseks nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.saj eKr kuni 5.sajandini pKr. Antiikaega on nimetatud inimühiskonnalapsepõlveks(antiquus vana, muistne l.k) Kreeka kirjanduses oli kreeka keel,Roomas ladina keel. 2)Termini ,,antiik" võtsid vanakreeka ja vanarooma kunsti tähistamiseks kasutusele prantslased 18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodik...
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas.
kogemustest ning kui kumbki neist jääb oma aspektide juurde, on võimalik, et nad ei ole vaenlased ja eksisteerivad üksteise kõrval teineteisest sõltumatult ja rahumeelselt. Mõnede inimeste jaoks saab religioon aga olla teadusega ka sümbioosis. Leitakse näiteks, et on olemas teaduslikke tõendeid, mis osutaksid Jumalale või kõrgemale jõule. Inimeste jaoks, kes usuvad Jumalasse või kõrgemasse jõusse, on see näitajaks, et teadus võib rajada meile tee avastamaks Jumala loomingut. Nii nagu näiteks on 1 http://www.edge.org/3rd_culture/coyne09/coyne09_index.html ( Jerry Coyne. DOES THE EMPIRICAL NATURE OF SCIENCE CONTRADICT THE REVELATORY NATURE OF FAITH? 17.01.10) 2 Ronald Numbers . Myths and Truths in Science and Religion: A historical perspective ( 17.01.10) raamatu "Kohtuotsus Looja kasuks" autor Lee Stroble öelnud: " Teadus sillutas mulle tee ateismi, kuid iroonia on selles, et hiljem juhatas see mind ka Jumala juurde."
............................... Vasta küsimustele: 1.mõiste tempo Heliteose esitamise kiirus 2.mõiste dünaamika Heliteose tugevus 3.mõiste zanr muusikateose liik 4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel 12.Mis on motett
Klass: 10. Kuupäev: ______________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA TEEMA: Elu tekke teooriad I Kirjeldage erinevaid elu tekke teooriaid: 1. intelligentne disain- teooria väidab, et meie planeedi elu on evolutsioonilisel teel tekkimiseks liiga keerukas ning selle loomisel pidi võtmeroll olema „kõrgemal jõul“. 2. Kreatsionism a) päev- ajastu teooria b) lünga teooria c) näilike ajastute teooria 3. Panspermia- teooria väidab, et elu tekkimiseks vajalikud algained võis Maale tuua mõni siia prantsatanud taevakivi. 4. RNA- maailm- arvatakse, et kõik on saanud alguse nukleiinhapetest, millest siis RNA koosneb, sest väikesed molekulid said just tänu nendele hapetele alguse. 5. Sooja lombi teooria- elu võis alata soojast väiksest lombist, kus oli igasuguseid am...
Mõned kardavad usku ja usklike ning pigem usuvad iseendasse. Meie esivanemad uskusid midagi ja nii ka tänapäeval, samuti ka Roomas usuti midagi või kedagi. Ristiusk ehk kristlus tekkis 1.sajalndil peale kristust Palestiinas. Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8
Tänapäeva inimese jumalad. Eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise vaste Jumala mõistele „Jumal on religioonis kõrge(i)m üleloomulik olend või jõud, keda austatakse ja teenitakse“. Religioon on aga sama allika väitel uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on inimesest absoluutselt üle olevad ja tema olemist määravad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused, usund. Jumal tähendab seega üleloomulikku jõudu, millesse usutakse, millel on oma normid ja tavad ning see määrab inimese
I C S D U E I U C L U N Y K L O O S T E R B S I E F L E R 1) Esimene inimene 2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks
m i s S a 1.XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. .............................e lauluks nimetatakse roomakatoliku kiriku ühehäälset ladinakeelset liturgilist saateta laulu, milles on alati peamine tekst ja sõnum.
Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga silmatorkavad ning kaunid
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
RENESSANSS & HUMANISM 14.saj kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse nimese ja otsis kujusid antiikajast. Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss( taassünd) ja kuna ausse tõsteti kõik inimlik, siis nim seda ka humanismiks (inimlik). Itaalia oli hiliskeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi. Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse paleesid, näidates nii om jõukust ja võimu, aga ka heldust ja suurmeelsust kaunite kunstide edendamisele. Tähtsaima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
