Inimene maailmas kui trellideta vanglas Esmapilgul võib arvata ning tunduda, et inimene siin maailmas ei ole kui trellideta vanglas, vaid ta on vaba. Näiteks, kui täisealine kodanik tahab, siis ta võib vabalt reisida või ära kolida mujale riiki. Kui ta tahab, siis ta võib osta poest ükskõik mida, mille järele isu tekib ning kui ta tahab siis ta võib võtta ka omale lemmiklooma. Ka alaealisel kodanikul on palju vabadusvõimalusi: ta ei pea käima tööl üheksast viieni, tal ei ole maksude maksmise eest kohustusi ja ta ei pea ka hoolitsema kellegi eest. Laps saab lihtsalt nautida lapsepõlve. Kuid kõikide nende vabaduste juures on siiski mitmed aga-d. Kuigi täisealine võib reisida ükskõik kuhu, osta ükskõik mida või võtta omale lemmiklooma, siis ta ei ole hoolimata nendest vabadustest täielikult vaba. Tal on kohustused. Kohustus maksta makse, hoolimata sellest, kas ta siis käib tööl või mitte. Kohustus järgida seadusi, mit...
Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Milline üldse on ideaalne inimene? Võib-olla oleme kõik omamoodi ideaalsed, kuid kõigil on ju vead. Kas kohusetruu, töökas ja hea inimene on ideaalne? Võib-olla ei ole ta aus ja siiras, seega ei ole ta ideaalne. Teine inimene jällegi, kes on alati aus, ei pruugi olla kohusetundlik ja hea, seega ei ole temagi ju ideaalne. Kas tark ja taibukas õpilane koolis on idaalne? Õpilasena küll aga ta ei pruugi olle heasüdamlik, ta võib olla auahne, see tähendab, et ka tema pole ideaalne. Või on äkki ideaalne inimene hoopis ilus ja võluv? Mina arvan, et ideaalse esmamulje võib ilus välimus küll jätta, kuid kas see teeb inimese ka seestpoolt heaks ja hoolivaks, tugevaks ja kohusetruuks? On ka selliseid inimesi, kuid mitte kõik ei ole sellised. Ka inetu inimene võib olla heasüdamlik, aus ja hooliv. Välimus annab inimesele palju, kuid kindlasti mitte ei tee ilu inim...
Inimene on oma tegude kogusumma Üks kuulsamatest eksistentsialistidest, prantslane Jean-Paul Sartre, oli kindel, et inimene on see, kelleks ta end ise elab tema olemine eelneb olemusele. Praegusel hetkel on maailmas ligikaudu seitsee miljardit inimest ning kõik me oleme unikaalsed. Igaüks meist tegutseb ja mõtleb erinevates olukordades omamoodi, selle tõttu moodustubki kõikidest indiviididest kordumatu olend inimene on oma tegude kogusumma. Iga inimene sünnib minu arvamuse kohaselt siia ilma tabula rasana'na ehk puhta lehena. Vastsündinutel pole veel väljakujunenud iseloomujooni ega -omadusi, need tekivad ning arenevad pika elutee jooksul. Kindlasti mõjutab palju meie arengut keskkond, kus me üles kasvame. Olles ise sündinud maapiirkonnas, kus valikuvõimalused on kordades väiksemad kui linnas, näiteks vabaajategevused, haridustase, sportimisvõimalused ning muud ahvatlevad pakkumised, tean ning us...
Mina ja loodus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tuntakse ümbritsevat, kui puhkepaika, kus on hea ja rahulik olla. Maailmas on väga palju kohti, mis on imetlemist väärt ja loomi, keda me ei kohta igapäevaselt. See on õige, kui väidetakse, et inimese kõige kallim vara on tervis. Looduses on erinevaid võimalusi ja vahendeid haiguste raviks, sest öeldakse, et haigused on looduse enda poolt määratud. Eestis on rajatud palju puhkamiseks mõeldud kohti. Tulekski muuta oma harjumuste pärast ja kurnavat eluviisi. Pikk jalutuskäik metsas turgutaks väsinud organismi ja annaks jõudu edaspidiseks. Minule pakub huvi Eestis asuv Kirna mõis, mis asub Järvamaal. See koht on tuntud looduse energiavälja poolest, kes sinna lähevad, siis nende jaoks on seal erinevad kohad, nii sees kui ka välj...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul e...
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroop...
MILLINE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ROLL JA MIDA PEAKS IGA INIMENE TEADMA RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST? Globaliseerumine ning tihenenud riikidevahelised suhted on tekitanud vajaduse normide järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse ...
Looduse olulisus meie elus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tehakse sageli valesamme, mis pöörduvad hoopis meie endi vastu tervist kahjustades. Leidub ka neid, kes on hakanud rohkem mõtlema loodusele kui tervikule, mis on meie elu aluseks. Eestis on kogunud populaarsust mahetootmine, kus taimseid saadusi kasvatatakse ilma sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahenditeta. Mahetoidu tootmine aitab säästa loodust, ökotoit on tervislikum ja maitsvam. Juba teadmine, et ei ole kasutatud keemilisi ühendeid, pakub usaldusväärsust selle toidu vastu. Kõik algab maheloomakasvatusest, kus pannakse rõhku loomade tervisele ja heaolule. Neile antakse looduslikku mahesööta ja lastakse neil viibida väliskeskkonnas. See tagab meile kvaliteetse ja puhta toidu. Tarbides mahepiima saame tugevdada oma...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetu...
Friedrich (Wilhelm) Nietzsche (1844-1900)oli saksa filosoof Elamine on kannatamine, et jääda ellu, peab inimene leidma kannatuses mingi eesmärgi. Maailmas ei ole nii palju armastust ja headust, et lubada osa sellest ära anda väljamõeldud olenditele. Pole olemas fakte, on tõlgendused. Sõna "kristlus" on juba iseenesest ekslik -- tegelikuses on olemas olnud ainult üks kristlane ja ta suri ristil. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Valetamine on elu eeltingimus. Märksõnad: valetamine, elu Kategooria: Elu Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Tulevik mõjutab oleviku sama palju kui minevik. Märksõnad: tulevik, olevik,minevik Kategooria: Igavik, aeg ja aastaajad Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas Nielander Lisa enda lemmikutesse Kristlik veendumus näha maailma koleda ja hal...
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis v...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
Kool Nimi Euroopa kalavarud Referaat Juhendaja: ............ Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Mere...
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
Koerte aretus läbi aja Hanna Vahter Sander Green Kadrioru Saksa Gümnaasium Koera põlvnemine Metsikutest eellastest Kujunes umbes 8000 a eKr Esimene koduloom, kelle inimene kodustas Koera eellase luid on leitud mitmetel väljakaevamistel Canis Lupus Neenetsi laika Kiviaja koeratüübid Sookoer – lühike kolju ja järsk üleminek koonult otsmikule, lühike koon Inostrantsevi koer – lamedam otsmik, üleminek otsmikult koonule sujuvam Putjani koer – kolju sarnaneb inostrantsevi koeraga Dingo Keskaasia lambakoer Pronksiaja koerad Pronksikoer – kolju on pika kitsa koonuga, üleminek otsmikult koonule laugjas, kuklakühm hästi kõrge Tuhakoer – kolju on sarnane pronksi- ja sookoera omaga Spanjel Šot...
Essee teemal "Kuidas suhet hoida, suhte areng, suhte lõpp". Mehe ja naise vaheline suhe on nagu lill, mida tuleb pidevalt kasta ja väetada, et see kasvaks ning püsiks värskena. Rohkem pääratakse tähelepanu lapsele ja tema vajadustele. Neid kogemusi saab kasutada uutes paarissuhetes kui ka sõprusuhetes. Endine partner ei ole ainus inimene maailmas ning iga asja lõpp on millegi uu algus. Tänapäeval on truudusetud ja lahku minek paljude kooselude ja abielude juures tavaline nähus.
Vesi 1. Selgita mida kirjeldab veeringe. (Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal) 2. Mitu miljonit inimest elab vee puuduses? (Aafrikas elab 345 miljonit inimest, nii et neil ei ole juurdepääsu veele. 3.4 miljonit inimest sureb iga aasta vee probleemidega seotud haigustesse, see on peaaegu terve Los Angelase linn. Ning 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtala joogi veele.) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja t...
Kontrolltöö Maailma Metsad 1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 5...
KOHUSTUSLIK KIRJANDUS A. De Saint Exupery-,,Väike prints"(Sept. Teine nädal) Franz Kafka- ,,Stepihunt"-oktoobri algus Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema) Salinger-Kuristik rukkis-novembri alguses ,,Meister ja margarita" Karl Ristikivi-Hingede öö Eksistentsialism -Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool -Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal -Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs -Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda s...
Palju ütleb inimese kohta tema arvamus töötegemisest. Enamikele meeldib seda teha, teised kirtsutavad nina ainuüksi töö mõiste peale. Mõni ei ole elu jooksul labidat puutunudki. On selline suhtumine ka õige? Kõikide inimkonna saavutuste ning õnnestumiste juurteks on raske töö. Selle kaudu oleme oma maailma õppima tundnud ning sellest paremini aru saanud. Suured linnad ja vägevad ehitised ei kerkinud iseenesest, vaid see oli paljude inimeste koostöö tulemus, eriti vanaajal, kus kõik oli tehtud omaenda kätega. Et oleks tahe teha tööd, peab ka selle eest vastutasu saama. Eestis jõustus 19. sajandi alguses uus talurahvaseadus, mis muuhulgas kindlustas talu pärandamise õiguse kõikide koormiste täitmisel. See kannustas talupoega paremini töötama ja talu eest hoolt kandma, et pärandada oma lastele korralik elukoht. Niipalju, kui on maailmas rahvusi, on ka erinevaid suhtumisi töösse. Mustlased rändavad mööda ilma ringi, har...
Essee Elurikkus- see on... Iga inimene, kui ka loom suhtub elusse erinevalt alustades perega lõpetades kogu maailmaga- elu on selline. Kui kõik oleksid samasugused siis kaoks ka igasugune individuaalsus ja omailm (Jakob von Uexküll). Seoses sellega, et maailmas on kõik ikka erinevad, kuid võivad ka sarnased olla tekkivad vastuolud ja lahendused- nagu tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate ke...
Öeldakse, et inimene on iseenda suurim vaenlane. Kui selle üle juurdlema hakata, siis see on tõsi. Inimene on loonud suurimad ennasthävitavad asjad siia maailma meelemürgid, pommid, sõjad, haigused ja muud keskkonda hävitavad tegurid. Lisaks sellele, saab inimene enamasti ise valida, kui suurt osa see kahjur tema elus mängib. Inimene saab valida, mis elu ta elab kas suitsetab ja joob, kus ta elab, millega ta tegeleb. Inimene ise valib endale elutingimused, ning kahjuks enamus valib ennast hävitava teekonna. Meelemürgid on üks suurimaid probleeme maailmas. Tubakas, alkohol ning narkootikumid on ülemaailmaline probleem ning kahjuks pole silmapiiril nende kadumine. Kuigi tuleb tõdeda, maailmas on tohutult palju mürkide-vastaseid-kampaaniaid ja olukord on paranenud, inimesed on teadlikud selle kahjulikkusest, on maailmas siiski veel see probleemiks. Üheks suurimaks ning ulatuslikumaks kindlasti tubakatarvitamine, mida peetakse maailma s...
Jean-Paul Sartre vaated tänapäeva maailmas Jean-Paul Sartre oli 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe ja kirjanikke. Lausa Nobeli preemia laureaat. Aga temaga käisid kaasas huvitav lugu ja maailmamuutvad ideed. Tema surmast on nüüdseks möödas rohkem kui 30 aastat, kas on võimalik, et tema mõjutused kestavad me maailmas senini? Kuidas need väljenduvad? Vaatleme seda läbi tema kirevate ideede. ,,Inimene on vabaks mõistetud." See on Sartre üks kuulsamaid tsitaate ning mõte, millest ta lähtub ka enamikul teistel teemal. Ta peab selle all silmas seda, et kui inimene on siia maailma visatud, siis on ta vastutav kõige eest, mis ta teeb. Eksistentsialistina ei usu ta, et inimene on siia maailma loodud (näiteks Jumala poolt), vaid vastupidiselt heidetud, ilma eelneva idee või kavandita. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Tarkus on subjektiivne mõiste, kuna seda võib väga mitmeti tõlgendada. Niisamuti on seda keeruline mõõta, kuna tarkus avaldub erinevates olukordades. Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea ...
Kõigel on hind, aga vähesel on väärtus Arvatakse ,et maailmas on kõigel hind mida saab kirjeldada rahanumbrites. Kas siis võib kinnitada seda ,et mõnel inimesel, loomal või esemel on rohkem väärtust, kui mõni väärtuslik rahatsekk? Ja kui see peab vett, kas siis ka mõistusel ja armastusel on rahaline hind, ja kes on need ,kes müüvad ennast raha eest? Minu arvates ei ole olemas hinda, kui niisugust mida saab käia välja iga asja eest siin maailmas. Kui hakata väärtustama oma ligimesi ja sõpru, siis nende jaoks arvatavasti ei ole tähtis raha, vaid on tähtis sinu sisemine väärtus mis kaasneb meie kõigiga, kes ei ole omakasu püüdlikud ja pahatahtlikud. Seal juures ei oleks meie maailm täiuslik kui ei oleks korruptsiooni ja inimesi kes müüvad ennast tühiste summade eest. Maailm on täis ahneid inimesi, kes mõtlevad ainult rahast ja sellest, et raha teeb nende elu kergeks ja täisväärtuslikuks. Tegelikult see nii ei ole! Kujutage ette elu ilm...
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Vanasõna ütleb: „Inimene õpib kogu elu“, tänapäevases keeles tähendab see aga elukestvat õpet. Ühiskonna kiire arenguga kaasaskäimiseks tuleb õppimisega alustada juba varases nooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koo...
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
Mis naljakas maailm! Maailm on alati omamoodi naljakas. See tähendab, et seal elavad inimesed, kes on kummalised neil on omad väärtushinnangud, mis on veelgi naljakamad, nad tunduvad ka üksi olevat, kuigi nad seda ei pruugi olla. Samuti on maailmas palju mõtteterasid, mis kajastuvad ka järgnevas raamatus.Ma püüan arutada maailma kummalisust Antoine de Saint- Exupery raamatu ,,Väike Prints" põhjal. ,,Kui sa liiga hilja ahvileivapuu kallale asud, siis ei saa temast enam kunagi lahti." Selle lasuega Väike Prints mõtles seda, et kui sul on probleem, mida sa ei viitsi või mõnel muul põhjusel ei taha seda lahendada, siis ajapikku see probleem läheb suuremaks, tõsisemaks, kuni enam ei ole võimalik seda parandada. Mõstlik on kohe konflikt ära lahendada. Raamatus tuleb välja ka see, et lilled on õrnad, lihtsameelsed ning seal samas on nad ka keerulised. Siit on väga selgesti aru saadav, et kirjeldatud o...
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate. Sellest tuleneb inimesele elu mõte ning saadakse juhiseid õigeks tegutsemiseks, käitumiseks ja suhtlemisek...
Erika Koplimaa LVRKK ST15KÕ2 Kommentaar artiklile „Kauaks veel eesti meest.“ Lugedes ning mõeldes kaasa antud artikli temaatikaga, tekkis paratamatult mõte, milline inimene on selle artikli kirja pannud. Millises ajastus on inimene üles kasvanud ning millised uskumused on mõjutanud tema maailmakogemust, antud juhul kogemust seoses eestlusega. Alati on nõnda – nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid kogemusi ning arvamusi. Olen täheldanud Eestis elades , et inimeste suhtumine eestlusesse on väga erinev ja individuaalne ning mõjutegureid teatud paikapaneva suhtumise kujunemisel on mitmeid. Me elame maailmas, kus kõik on muutuv ning arenev. Erinevad põlvkonnad kogevad erinevaid sündmusi ning sündmused omakorda mõjutavad mõttelaadi. Liikudes ise lapsevanemana ühes põlvkonnast teise, olen mõistnud, et muutustele vastu ei saa. Loomulikult on võima...
Filosoofia kordamisküsimuste vastused 2017 1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Mitu riiki on maailmas? Mis temperatuuril vesi külmub? Mitu tundi on ühes ööpäevas? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele „Kui kaugele suudab inimene hüpata?“ saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja kä...
Inimene realismikirjanduses Üks maailma tähtsamaid kirjanduse zanre on realism. Selle eripäraks on see, et zanr kujutab inimeste elu sellisena nagu see on. See ei kujuta rikaste ja õnnelike inimeste suursugust elu, kus ainsad probleemid on seotud inimestevaheliste suhetega. Seal räägitakse tavalisest inimesest, kes võib vaevelda kasvõi selle nimel, et kodu või elu säilitada. See räägib inimestest maailmas, mis on täis ahnust, õelust, ärakasutamist, alatusi ja eputamist. Selles maailmas on üksik inimene võrdlemisi tähtsusetu. Ta võib rügada tööd ja anda oma panuse maailmale, kuid võimalus, et ta selle eest vääriliselt tasutud saab, on võrdlemisi väike. Suur osa inimestest teeb orja moodi tööd, aga on siiski vaesuses. Paljud töötavad, et endal hinge sees hoida. Sellised inimesed on tavaliselt kas mingi kurja aine sõltuvusse langenud või siis sellised ausad töölised, kes pole olnud kuigi ambitsioonika...
21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4 d) ajalooliselt sai alguse Vanas-Kreekas, kus tekkis õpetus nimega atomism; sellele va...
Kirjand. 12 klass ,,Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses" ( A. De Saint-Exupery) Mõistus ja armastus on mõnes mõttes väga sarnased asjad. Kumbagi ei saa inimene ise omale valida. Mõistus on antud looja poolt ja armastus on lihtsalt õnne ja kokkusattumuste küsimus. Kuid neil on ka erinevusi, nimelt enamasti ei esine nad koos. Armastus on palju tugevam kui maine mõistus ja loogiline mõtlemine. Armastus on kõige tugevam jõud maailmas. Inimesel on aga elus vaja nii mõistust kui armastust, et olla õnnelik. Armastus ja mõistus on mõlemad idee järgi head asjad. Aga kas ka alati? Mõistus ei tähenda alati headust, oma teadmisi saab ära kasutada kas hea tegemiseks või samamoodi ka pahade eesmärkida kordasaatmiseks. Tänapäeva maailmas on loogilisem just see teine variant, sest halbade asjad...
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nen...
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade toimimisest. Näiteks kui inimene on elanud üle sõja, siis teab ta paremini, mis tunne on oma elu pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakoge...
Kuidas ma mõistan sõltuvust? Maailmas on olemas palju asju, mis saab sattuda sõltuvusse. Juba imikueast puudutab meid sõltuvus. Üle öö ei satu sõltuvusse mitte keegi, see on pikem protsess. Sõltuvus areneb välja etappide kaupa. Sõltuvust saab mõista erinevatega sõnadega, teooriatega ja väljenditega. Aga mina saan aru sõltuvust nii, et kui maailmas saab midagi uut näiteks kunagi kohvi, alkohol või suitsu siis inimesed proovivad seda ja ei saa seda kinni pidada. Aga sellest on ka plussid ja miinusid. Esiteks, kui meie elus areneb midagi uut ja ebatervislik, siis inimesed kohe tahavad osta proovimiseks ja kasutamiseks. Inimesed arvavad, et seda on hea nendele. Näiteks, kui inimene joob iga hommik ja terve päev kohvi siis ta saab energiat ja tugevus. Aga nad ei mõtle, et kohvi joomine on kahjulik nende südamele ja tervisele. Veel suitsetamine on mõeldud selle jaoks, et inimene saaks olla rahul, et see on lõõgas...
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juurel...
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on eksl...
Kuidas me peaksime elama? Inimesi on maailmas väga palju. Veel rohkem on aga nende ümber inimesi, kes üritavad neile ette näidata ja õpetada, kuidas elama peaks. Igapäevaselt tekib selliseid inimesi aina juurde ning üsna pea unustavad inimesed peamise oma soovi ning käituvadki teiste mõjutusel enda tahtmise vastu. Iga inimene peaks elama nii, et tal oleks hea olla. Tuleb teha seda, mida tõeliselt tahetakse ning mis tõesti õnnelikuks teeb on see siis tegeleda meeldiva hobi või harrastusega, mis naudingut pakub; tõusta karjääriredelil kõrgele ning täita oma hinnalised ja kallid unistused; luua omale armastav perekond ja palju häid sõpru enda ümber, kes hoolivad ning annavad vajadusel nõu. Iga inimene ihkab erinevaid asju, väärtustab neid erinevalt ja kujutab enda elu ning unistab omamoodi. Samas on ka selliseid inimesi, kes ei saa või ei taha aru saada, mida nad tegelikult tahavad. Tihti püüakse ol...
Albert Schweitzer ,,Aukartus elu ees" Referaat Tallinn 2008 2 Sisukord Albert Schweitzer ............................................................................................................ 3 Eetika probleem inimmõtte arengus ................................................................................ 4 Inimene ja inimene .......................................................................................................... 8 Rahu ja aatomisõda ........................................................................................................ 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ............................................................
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitl...
1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, ke...
Inimene tarbijana Tänapäeva ühiskonnas, kus valitseb tõsine ülemaailmne majanduskriis, on väga oluline mõista ja endale selgeks teha, et tarbida tuleb mõõdukalt. Paljud eksperdid on välja andnud raamatuid nõuannetega, kuidas säästa ja majanduskriisile vastu panna. Nõu läheb tarvis, sest majanduskriis on raske ja rusuv, kuid iseasi kas inimene kui tarbija järgib ekspertide antud nõuandeid. Intelligente ja tulevikkuvaatav tarbija muretseb majandusliku olukorra eest. Soov vältida kehva ja läbimõtlematut tulevikku paneb inimesi raha säästma. Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on pangad väga vastutulelikud-koos personaliga saab üle vaadata j...
Rikkus ja vaesus Maailmas räägitakse rikkusest ja vaesusest peaaegu iga päev. See on kindlasti üks suuremaid teemasid inimeste vahel. Igale inimesele tähendavad need mõisted erinevaid asju. Nende nägemus elust ja eesmärkidest on teistsugused. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Tihti jaotatakse inimesed rikasteks ja vaesteks - mida rohkem on vara,seda rikkam. Kuid elu ei põhine ainult rahal . Elu võib ka rikkaks teha perekonna ning sõprade olemasolu. Ilma nendeta ei saavutaks keegi elu tõelist väärtust. Iga uus sõber või pereliige teeb elu rikkamaks. Küll on ka vaesus halb, muretsetakse koguaeg raha olemasolu pärast ja sellega vaevatakse ainult pead, kuid mingil määral rikast elu saaks igaüks elada. Raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Küll ei saaks keegi hakkama ilma rahata, kuid ka see võib anda halba mõju inimestele. Mõned lähevad r...
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Inimese elu on kui üks lõputu teekond. Lapseeas otsitakse endale mängukaaslased, koolilapsed otsivad teadmisi. Pärast haridustee lõppu otsitakse seiklusi, mõned armastust või unistuste karjääri. Igas elujärgus on meie ees kindel silmapiir, nagu valgus tunneli lõpus, mille poole me püüdleme. Me elame kõik sama taeva all, kuid igal inimesel on oma eesmärk, oma enda silmapiir Meie ühine taevas ja meie ühine maailm jääb tihtipeale tagaplaanile. Me ei märka elus seda, mis meid tegelikult mõjutab. Näiteks Islandi vulkaanipurse ei mõjutanud vaid Islandi elanikke, see mõjutas tervet maailma. Eyjafjallajökulli tuhapilve tõttu tühistati terves maailmas peaaegu sada tuhat lendu. Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. ...
Arthur Schopenhauer (17881860) · Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus · eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsc...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega. Siin tekib küsimus :...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Sandra Nõmmik 10 BH Kõne Juhendaja: Pärnu 2011 Tere lugupeetud kuulajad. Minu tänaseks teemaks on puhta joogivee puudus maailmas. Nagu teada, ei puuduta see meid eriti. Me ei ole kunagi pidanud muretsema selle pärast, et meil puuduks, puhas vesi. Me oleme sellega nii harjunud, et ei pane seda isegi tähelegi. Me kuuleme sellest probleemist küll läbi televisiooni või interneti, ent tegelikult ei tee me midagi selleks, et veidigi kokku hoida puhast vett. Kui mõelda sellele kui palju me tegelikult raiskame on see päris jube. Toiduta on inimene võimeline elama nädalaid, aga veeta ei pea ta vastu mõnda päevagi. Sellest aspektist vaadates elame meie siin Eestimaal majanduslangusele vaatamata võrdlemisi hästi puhast ja kvaliteetset vett tuleb enamikust kaevudest ja kraanidest. Meie jaoks on tav...
annaabi.ee 
