50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minutydruk
Õppematerjali autor
MIS ON VESI? Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustelvedel seetõttu, et molekuli sees polaarse sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad tühimikud.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis
siis nt prügi soorteerimine, saavutab Maa oma endise seisukorra. Esimene kliimamuutusi käsitlev ekspertaruanne avaldati tänavu veebruaris. Selles tõdeti, et 1950. aastatest tehtud vaatluste järgi vastutab ilmastiku soojenemise eest 90- protsendilise tõenäosusega inimene. Miks jää sulab või miks joogivett jääb iga aastaga vähemaks? See kõik on inimeste süü, laevad viskavad merre suurtes kogustes inimprügi või siis purunevad naftakonteinerid. Saastunud vesi jõuab metsadesse ja dsunglitesse, seda joovad loomad, nad haigestuvad ning omakorda söövad neid haigestunuid loomi inimesed ise, kellest kõik alguse sai. Hiljuti avaldatud teise rahvusvahelisi kliimamuutusi kajastava aruande järgi tabab kliima soojenemine kõige valusamalt maailma vaesemaid piirkondi. Kõige enam tabavad kliima soojenemisest tingitud muutused maailma vaeseimad riike, mis kriisiolukordade ennetamiseks ja toimetulekuks on kõige halvemini varustatud
Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained, vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel
3) Aromaatsem kohv saadakse, kui kohvioad on värskelt röstitud.
4) Kohvi jahvatatakse vahetult enne valmistamist.
5) Tavalise valmistusviisi juures on sobivam keskmine jahvatus.
6) Elektri-kohviveski tuleb pärast tarvitamist pintsli, pehme paberi või lapiga puhastada.
Jahvatamisel eraldub kohviubadest kohviõli, mis seistes muutub kibedaks.
7) Kohvi keedunõu olgu alati puhas. Iga kord pärast tarvitamist tuleb see hoolikalt üle
pesta.
8) Vesi peab olema värske. Parem on pehme vesi.
9) Kohvi ja vee vahekord, s.o. kohvi kangus oleneb valmistaja maitsest ja ajast, millal
kohvi juuakse. Keskmiselt arvestatakse 1l vee kohta 50g, s. o. 5-6 spl. kohvi.
10) Kohvijahule valatakse peale kuum vesi(90-95 kraadi Celsiust),segatakse ja lastakse
suletud nõus 5-8 min. tõmbuda.
11) Tõmbumise ajal võib kohvi veel kord segada, et paks põhja sadestuks ja jook saaks
selge.
12) Kohvikann olgu eelkuumendatud.
13) Kohvikoor ei tilgu linale, kui kannu <
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad..............................................................................
haigused. Alahigistamine esineb ka kuumashoki puhul Higistamine Normaalses keskkonnas, rahuolekus toodab täiskasvanud inimene umbes 100 ml higi ööpäevas Palavas, raskel füüsilisel tööl võib higi hulk olla kuni 3 l/h kuid mitte üle 10 l/24h - laps higistab kuni 400ml/h Inimene suudab omastada 0,6-0,7 l vett/ h. Neerud suudavad toota uriini 1 l/h -> liigne vee joomine ohtlik -> üleliigne vesi koguneb kopsudesse Laps higistab vähe -> suur ülekuumenemise oht Trenni tehes ei tohiks liiga paksult riides olla. Külmas ei tohiks higistada Aeglane, aurustuv higitsamine langetab keha temperatuuri Kiire, tilkuv higistamine suurendab ainult vedeliku ja elektrolüütide kadu, jahutustunnet ei teki Keskkonna mõju higistamisele Mehhaanikaseaduste järgi võib energia liikuda jahedalt kehalt soojemale
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid