tähendustega; võrdleva keeleteaduse rajajaid; keelefilosoofia põhines valgustuslikul maailmavaatel, ei paigutanud keeli hierarhiatesse 11. Noorgrammatikud Lepzigi ülikoolis, eeskuju August Schleicher, tähtsaimad esindajad: Braune, Paul, Verner; uurisid indiviidide keelekasutust ja murdeid; historitsism keeleteaduse peamine eesmärk on keele ajaloolise muutumise kirjeldamine; analoogia kui häälikuseadustega ei saa midagi seletada, tuleb kasutada analoogiat 12. Häälikuseadused Häälikuseadused on keele süvastruktuuri kohta; A muutub või on asendatud Bga, B on tuletatud Ast; häälikuseaduseid: umlaut, Grimmi seadus (ahelmuutused; helitud stopphäälikud muutuvad helituteks frikatiivideks, helilised stopphäälikud muutuvad helituteks stopphäälikuteks), Grassmanni seadus, Verneri seadus, inglise suur häälikumuutus 13. Kirjeldav keeleteadus Kirjeldav e deskriptiivne keeleteadus vastandub normatiivsele e preskriptiivsele
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
· Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) Suurima kõnelejatearvuga keel on mandariinihiina (üle 800 miljoni), järgmine hispaania (üle 320 miljoni), siis inglise (üle 300 miljoni), hindi jne. 13. Keelkond, algkeel, haru (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. Haru on 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
Glossimine morfoloogilise info lisamine igale morfeemile Grammatika uurib keele grammatilist ehitust; keeleõpetus, keele reeglite kogu Grammatiline isik deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele Grammatiline kategooria koosneb üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest Grammatiseerumine vähem grammatiline element muutub grammatilisemaks Häälik suulise kõne väikseim üksus Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem
2001). Mägiste etümologiseerimispõhimıtteid aitab paremini mõista tema pikem artikkel ‘‘Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade uurimise puhul’’, mis ilmus 1932. aastal ajakirjas Eesti Keel (Mägiste 1932). Arutluse lähtekoht ja suur osa näitestikust on seotud läänemeresoome keelte baltismidega. Mägiste toetub ning pooldab uus-grammatikute seisukohta: regulaarsed häälikuseadused on primaarsed ning peaksid kehtima ka sõnavormide lõpuosiste kohta (Eva Saar 2015). 2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile läänemeresoome murdeid käsitlevatele teadustöödele. Näiteks võib tuua naabermurrete ja -keelte ülevaated „Ingerisoome Kurgola murde fonoloogilise süsteemi kujunemine” (Leppik 1975),
f,,h Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Keelefilosoofia hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant
kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria - koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine - keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. Häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused - kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet - häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet - häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru - on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt - konkreetsele indiviidile omane keele variant
H. Herderi nimega. Keeletüpoloogia rajaja oli W. von Humboldt. Ta rajas ulatusliku kava mitmesuguste keelte uurimiseks. Võrdlev-ajalooline meetod tekkis 18. sajandil. Oluliseks tõukeks oli sanskriti keele avastamine (eurooplaste jaoks). Oletuse häälikumuutuste reeglipärasusest sõnastas J. Grimm. Idee keelkonnast ja keelepuu mudeli pakkus 19.saj. A. Schleicher. Uuema põlvkonna keeleteadlased K. Brugmann, A. Leskien ja H. Paul absolutiseerisid keeleajalugu ja arvasid, et häälikuseadused on nagu loodusseadused, mis ei tunne erandeid. Need teadlased kuulusid noorgrammatikute koolkonda. 20.saj. alguses tekkis arusaam keelest kui süsteemist. See on moodsa keeleteaduse alust. Keele kui süsteemi käsitlust nimetatakse strukturalismiks. Selle rajaja on Ferdinand de Saussure. Jan Baudouin de Courtenay kasutas esmakordselt terminit "foneem". Strukturalismi loogiline jätk on Praha koolkond, kuhu kuulusid mh Nikolai Trubetskoi ja Roman Jakobson
Germaani keeled, ladina keel. Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja- Ameerika põlisrahvaste keeled. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused, pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. Keelemuutuste põhjused : 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja – st mingi seaduse tulemusel peavad kõik sõnad muutuma, kui mõnes sõnas muutust ei toimu, peab seal olema mingi põhjus. 2. Analoogia mõju – sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles
Teoreetilise keeleteaduse teooriaid kasutatakse mitmes valdkonnas. 2. Loomulik keel (vs tehiskeel) 3. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline,tüpoloogiline) Vt. Konspekt. 4. Keelkond, algkeel, haru Keelkond on ühisest algkeelest põlvnevate keelte rühm. Algkeel on alguspärandi keel, aluskeel, oletatav sugulaskeelte ühine lähtekuju. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev ajalooline keeleteadus sai alguse 19. sajandi Euroopas ja pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile, muuhulgas keelte genealoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale. Põhiline küsimus on, kas kunagi on olnud üks algkeel, millest kõik tänapäeva keeled on pärit? Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha.
tavaliselt kirjeldatud keelepuu abil. Algkeel- keel, millest aegade jooksul on välja kujunendu omavahel suguluses olevaid keeli(keelepuu tüvi) Haru-osa keelepuust-Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedas suguluses Keelepuu on võrdlev-ajaoolises keeleteaduses tarvitatav mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks, näiteks keelkondade kirjeldamisel. 5. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus-püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused- kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes) rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele
Wilhelm von Humboldt 1767-1835 Raamatus “Jaava saare Kaavi keelest” 1836-39 1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. 2. Keelte tüpoloogiline liigitus – isoleeriv; – aglutineeriv; – flekteeriv; – polüsünteetiline Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand Keelemuutuste põhjused: 1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine c) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Ferdinand de Saussure 1916 - Cours de linguistique générale Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.
tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine
4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) 1. Genealoogiline liigitus · Keelte sugulus ja põlvnemisuhted · Keelepuud · Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. · Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse rühma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest. Võrdlev-ajalooline meetod · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad
põhiomaduste kohta ja keelte kirjeldamiseks uurijate käsutuses olevate võimaluste kohta. Neid teadmisi saavad omakorda ära kasutada üksikkeelte uurijad konkreetset keeleainest käsitledes. 2)võrdlev-ajaloonie ehk komparatiivne keeleteadus: uurib keeletevahelisi suulassuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Üldiselt räägitakse keelte sugulusest siis, kui oletatakse, et keeled on arenenud ühisest alg- ehk aluskeelest. Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) ja siis otsistakse rekonstruktsioonide abil allkeele kuju. Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse. Eesti keele rekonstrueeritud ehk ,,taasloodud" lähtepunkt on uurali keel. Komparatiivse keeleteaduse algaegadel oli enamasti eesmärgiks teha kindlaks, mis keeled on üldse suhuluses ja mis keelepered või keelkonnad maailmas olemas on. Tänapäeval on pearõhk keelte muutumise ja üksikkeelte ajaloo uurimisel.
- Wilhelm von Humboldt (1767-1835): Keelefilosoofia, ehk hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees – keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend; keel on rahvuse vaim ja vaimu tugevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus: • isoleeriv; • aglutineeriv; • flekteeriv; • polüsünteetiline - Noorgrammatikud (19. Saj viimane veerand): o Keelemuutuste põhjused Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja Analoogia mõju Laenamine D) XX sajandil (strukturalism - Saussure) - Ferdinand de Saussure o 1916 - Cours de linguistique générale o Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine.
edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng) Haru on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. 14. Võrdlev-ajalooline keeleteadus, häälikuseadused, rekonstruktsioon, etümoloogia Võrdlev-ajalooline keeleteadus püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel.
algkeelest. Algkeel eht protokeel keel, millest on ajaga välja kujunenud hulk omavahel suguluses olevaid keeli. Indoeuroopa keeled on tuntud, sest need on hästi dokumenteeritud (EU ajalugu, kirjakeelte olemasolu). Võrdlevajalooline meetod · Tekkis 19 sajandil ja otsiti süstemaatilisi häälikute võrdlusi/erinevusi. Rajasid Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. Leidsid, et mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pods (tärn tähistab rekonstruktsiooni) Näide soomeugri keelte rekonstruktsioonist (protouraali keel): *silmä: vasteid soomeugri keeltes: Eesti silm Soome silmä Saami calbmi · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi:
kindel. Genealoogilise liigituse puhul kuuluvad samasse rühma need keeled, mis on pärit samast algkeelest. Indoeuroopa keeled on kõige tuntumad, sest sellest on kõige rohkem andmeid. Milline on üks meetod keelte suguluse uurimisel? Mis seda iseloomustab? Võrdlev-ajaloolise meetodi abil uuritakse keelte sugulust. Rajajateks on Franz Bopp ja Rasmus Rask, kes võrdlesid indoeuroopa keeli. Nad leidsid, et mõne hääliku erinevused on süstemaatilised, kehtivad kindlad häälikuseadused. Rekonstruktsioonide abil otsitakse algkeele kuju. Nimeta erinevaid viise laenamiseks. Mitteleksikaalsed laenamised, näiteks grammatiliste elementide laenamine on võimalik vaid siis, kui samast keelest on toimunud ka leksikaalne laenamine ehk laenatud on sõnu. Seotud morfeeme, näiteks käändelõppe on võimalik laenata, kui samast keelest on laenatud ka sidumata morfeeme, näiteks sõnu. Eessõnade ja teiste grammatiliste sõnade laenamine on võimalik vaid juhul, kui sõna
tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 2 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole)
Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. 2 Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. XX SAJANDIL 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne).
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). Schleicher (19 saj keskel) võttis kasutusele keelepuu mõiste. Tema arvates on keel organism, mis areneb nii: sünd-areng-taandareng-surm. Darwinistlik lähenemine mõjutas keeleteadust radikaalselt. Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky) 20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus
Liik kui abivahend keelte kirjeldamisel, keelte paljususega toime tulemisel, keelega seotud nähtuste mõistmisel. VT: Keelepuud Sissejuhatus Üldkeeleteadusse 15.09.10 Võrdlev ajalooline meetod. Tekkis 19.saj alguses, teaduslikuks meetodiks sai 19. Saj. Keskel. Rajajad: Rasmus Rask ja Franz Bopp. Võrdlesid indoeuroopa keeli. Häälikuseadused, otsiti süstemaatilisi erinevusi. Sõna jääb puutumata, kui see on laenatud keelde pärast muutuse toimumist. Nii saab sugulussidemeid järeldada. Sõnade laenamine ühest keelest teise. Kui häälikumuutust pole toimunud, on sõna laenatud keelde pärast muutust: Nt. Eestik. Tubli on muudetud, muidu oleks
kõnelejale, kuulajale ja teistele Grammatiline kategooria: koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi grammatilistest tähendustest, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused (nt kääne, aeg, isik). Grammatiseerumine: keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks Häälik: on väikseim kuuldeliselt eristatav inimkõne üksus. Häälikuseadused: kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi keeltes. Häälikute kvaliteet: häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet: häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant
türgi; · flekteeriv keel tüve muutumine, nt. saksa; · polüsünteetiline keel tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks; · aglutineeriv ja flekteeriv keel nt. rootsi, eesti · August Schleicher 1821-1868 o keelepuu mõiste, aluskeeled o keel kui organism, mis areneb: isoleeriv aglutineeriv flekteeriv · Noorgrammatikud (19. saj. lõpp) o keelemuutuste põhjused: · absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja · analoogia mõju · laenamine d) sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). b) nn neogrammatikud c) Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond) Tartus 1883-1893 1. foneemi mõiste 2. Ferdinand de Saussure (Sveitsi keeleteadlane) 3. 1916 "Cours de linguistique générale" (kirjapandud tema õpilaste poolt)
· Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: o Laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes ja seeme) · KÕIK LAENUD EI OLE ALGKEELTEST, vrd internet. o Juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Sõnade päritolu = etümoloogia Keeled muutuvad Sama päritolu keelte sarnasused aja jooksul vähenevad (vrd nt eesti keel ja ungari keel) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodid (nt häälikuseadused) ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. Keel arvatakse Maal olemas olevat olnud vähemalt 100 000 aastat. Kas kunagi on olnud ainult üks keel, millest kõik tänapäeva keeled pärinevad? Keeleteaduse meetodeitega sellele vastust ei saa. Isolaatkeeled Isolaatkeel on keel, millele ei olel leitud sugulasi. · Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi
(reeglipärased häälikumuutused) abil. Tüvede häälikulise kuju muutus. Etümoloogiliselt identsete (sugulaskeelte) tüvede sama päritolu ilmneb sellest, et nende vahel valitsevad häälikuseaduslikud seosed. Häälikuseadusi järgides saab eri keelte sama päritoluga tüved viia tagasi (rekonstrueerida) ühele ja samale lähtekujule. Samas on vanade laenude kindlakstegemisel vaja arvestada sellega, et kontaktkeeled on ajapikku muutunud, milles on toimunud omad häälikuseadused. Seega ei leia võimalikku laenuallikat otseselt tänapäeva keeltest, vaid see tuleb tänapäeva keelte põhjal taastada. Omavahel saab võrrelda alles seda taastatud lähtekuju ja meie tüvede taastatud lähtekujusid. Arvestada tuleb ka muganemisreegleid, sest eri keelkondade keelte häälikuline struktuur on erinev. Võõrad häälikud (+ võõrad häälikuühendid) asendatakse/lihtsustatakse enamasti lähedaste oma keelte häälikutega. Nt germaani laenudes
annaabi.ee 
