2ptk. Vaba ettevõtlus Tugisamblad: Vaba ettevõtluse süsteemi toetavad neli "tugisammast": eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 1) Eraomand: Õigust omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus otsustada, kuidas oma eromandit kasutada, on alati olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad
Eraomand * Eraomand on kapital ja mud ressursid, mille omanik on eraisik või - ettevõte, mitte aga riik. * Õigus omada ja kontrollida eraomandid loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud.
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära
Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid e tööjõud on inimeste füüsikalised ja vaimsed jõupingutused mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONN...
• Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta; 4. tootmiskulude kohta. • Hinnad motiveerivad: 1. ettevõtjaid; 2. tarbijaid; 3. ressursiturge (tööjõu hind) •.Hinnad vastavad majanduse kolmele põhiküsimusele: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? TURUMAJANDUS ON HINDADE POOLT DIKTEERITUD SÜSTEEM Turumajandus. Konkurents
.............. 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS?...........................................................................................4 2 VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD, NENDE SEOS ETTEVÕTLUSEGA ................5 2.1 Eraomand.......................................................................................................................... 5 2.1.1 Nõudlus...................................................................................................................... 5 2.2 Hinnasüsteem....................................................................................................................6 2.3 Konkurents........................................................................................................................6 2.4 Ettevõtlikkus..................................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE...........................................................................................
3.Hinnad annavad informatsiooni *tarbijate käitumise kohta, *ressursside kasutamise loobumiskulude kohta *ressursside väärtuste kohta *tootmiskulude kohta 4.Hinnad motiveerivad 1)ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad vähem. 2)tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte 3)ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. 5.hinnasüsteem: Mida toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma, tootmise kasvades tõusevad ka palgad. Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine. Kuidas toota?toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu. Kellele toota? väärtustatakse tehtavat tööd 6.Konkurents tekib kuna kaubad ja ressursid on piiratud. 7
Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab.Asenduskaubad-kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis tagab hinnasüsteem hüviste kättesaadavuse neile tarbijaile, kes on nõus nende eest vähemalt tasakaaluhinda maksma.Signaalmehhansimi funktsioonis vahendab hinnasüsteem signaale tootjale, et need saaksid rahuldada vajaduses. · Kui nõudlus ja pakkumine üheaegselt suurenevad, siis tasakaalukogus kasvab, tasakaaluhind aga võib tõusta, langeda või samaks jääda.Kui nõudlus väheneb rohkem kui pakkumine, siis tasakaaluhind langeb.Kui pakkumine väheneb
- Kellele (on vaja neid kaupu ja teenuseid) toota? - Nendele küsimuste üle otsustab Eesti turumajandussüsteem. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA - Mugavuse tõttu uurivad majandusteadlased üksikisiku, perekonna ja ettevõtte valikuid eraldi nende moodustatud riigi valikutest. - Mikroökonoomika- uurib esimesena nimetatuid valdkondi. - Makroökonoomika- viimasena nimetatud valdkonda. VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD - Õigus eraomandile - Hinnasüsteem- hindade kujunemine - Turvakonkurents- ressursiturgudel ja kaubaturgudel - Ettevõtlikkus- kasumimotiiv MUID MAJANDUSSÜSTEEME - Käsumajandus - Plaanimajandus - Tavamajandus - Robinson Crusoe - Segamajandus - Sotsiaalne turumajandus MAJANDUSRINGLUS finantsturg välisturg majapidamised valitsus ettevõttedb
Turg Majapidamine Ettevõtja Kes mida taotleb? Majapidamine ressursside rentimine, tulu saamine, vajaduste rahuldamine Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab toodangut ja alandab hindu. TURU STRUKTUUR Konkurentsi liigid
Majanduse põhivalikud 1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid -Majandussüsteeme eristatakse, selle järgi, kuidas ühiskond vastab küsimustele mida?, kuidas? Ja kellele?. -Tavamajandus- toimub tavade järgi, valdavalt naturaalmajandus, põllumajandus, kalandus, jahindus jne. -Käsumajandus e plaanimajandus- toodetakse seda, mida valitsev kogu käseb. -Vabaettevõtlus e turumajandus- on olemas eraomand, hinnasüsteem ja turukonkurents. Eraomand on kapital ja muu ressurss, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. -Segamajandus- turumajandus koos valitsuse sekkumisega.
tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine 3 põhiküsimust mida toota (teenus, kaup); kuidas toota (ressursid, tööjõud, materjal jne); kellele toota (sihtgrupp) nt eraisikud vs ettevõtjad Kaup - objekt või ese, mida ettevõte toodab müügiks Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine tellijale Kasum - ettevõtte positiivne tulem Turumajandus - vaba ettevõtlus iseloomulik: turg, nõudlus, ostjad, müüjad, hinnasüsteem, spetsialiseerumine, eraomand, konkurents turg-koht, kus saavad kokku toodete müüjad ja ostjad
Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Eraomand on kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe.
on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle, et kujunevad optimaalsed hinnad. Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse korrastumist turu abil ,,nähtamatu käe" abiks. Majandusõpetus Turumajanduse tugisambad: - eraomand (igal inimesel on õigus omada vara), - hinnasüsteem (varadele omistatakse teatud rahaline väärtus), - turukonkurents (ressursid on piiratud, mitu pakkujat), - ettevõtlikkus (selleks, et oleks ettevõtteid on vaja ettevõtlikke inimesi, kes loovad uusi tooteid ja teenuseid). Majandusõpetus Turumajanduses on raha funktsioon traditsiooniliselt: - vahetusvahend, - väärtuse mõõt, - vara kogumine. Majandusõpetus Nõudlus on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused
kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem - kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. HINNAD: millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist.
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta
1. Milliseid kaupu toota ? , Kellele toota ? , Kuidas toota ? 2. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, kapital ja inimressursid. 3. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiip tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini, sellest edasi pole motet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema Alternatiivkulu suurim kasutamata jäänud võimalus. 4. Tootmisvõimaluste kõver 5. Eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikus. 6. Majandusringlus on raha, ressurside ja toodete ringlus ehk ringvoog. Raha voolab ühes suunas ning ressursid, kaubad ja teenused teises suunas. 7. Tööjõud on riigi aktiivne tööealine elanikkond. Aktiivne rahvastik on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Mitteaktiivne rahvastik ehk väljaspool tööjõudu olevad inimesed. Töötu on inimene, kes ei tööta
tootmifaktorite kasutamise eest) ). 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja 4. , inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 5. sega 6. , 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt , , - seotud. Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist , väärtust tarbijad tootele omistavad, ja milline on toote kasutamise alternatiivkulu, millist väärtust ettevõtted oma ressurssidele omistavad . . ( ja millised on tootmiskulud. Hinnad annavad motiive. Kasumi = ). kujunemise alus ( Kasum = müügitulu müügikulud). 7
Millist kolme funktsiooni täidab raha? · Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul? Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Rahalised hinnad annavad informatsiooni: - millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. - millist väärtust ettevõtted oma erinevatele
Rasketööstus, veoautod on toodetud Mitsubishi Mootor ning kütusega varustab Mitsubishi Nafta. Kogu vara on kindlustatud ettevõttes, mis kuulub Mitsubishi keiretsule. Iga keiretsu keskpunktiks on pank või mõni muu rahakas ettevõte, mis saab pakkuda madala hinnaga pikaajalist kapitali. Kuna finantseerimine, stabiilne hinnasüsteem ning keiretsude sisemine ja isegi omavaheline koostöö on kindlustatud, saavad Jaapani ettevõte juhid tegelda pikaajalise planeerimisega. Seevastu tüüpilise Ameerika ettevõtte edu mõõdetakse aastakasumi järgi. Rootsi: demokraatlik USA-s on valitsuse sekkumine majandusse piiratud. sotsialism Näiteks hoolitsevad oma tervishoiu, lapsehoidmise,
Majandusolümpiaadi koolivoor 2013 1. Euroopa Komisjoni ettepanekul nimetatakse 2013.aastat a. töötajate liikuvuse aastaks; b. Euroopa kodanike aasta; c. loovuse ja innovatsiooni aastaks; d. kultuuridevahelise dialoogi aastaks. 2. Neli sõpra võitsid Bingo Lotoga igaüks 1000 eurot. Esimene sõber ostis fotoaparaadi, mida oli ammu soovinud. Teine läks mägedesse matkama, kolmas tegi korteris remondi ja neljas läks arvutikursustele. Kes neist toimis kõige ratsionaalsemalt? a. Esimene, sest ta saab tegelda fotograafiaga enda rõõmuks ja müügiks; b. teine, sest kõik on mööduv, aga tervis ja hea puhkus on jääv; c. kolmas ja neljas, sest nad paigutasid raha kinnisvarasse ja haridusse, aga need on väärtuslikud investeeringud. d. Nad kõik toimisid ratsionaalselt, kuna tegid seda, mida soovisid. 3. Turumajanduse tähtsamate elementide hulka ei kuulu... a. nõudlus ja pakkumine; ...
piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik Hinnasüsteem Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe
tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik reguleerib majandust Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, Turumajandus mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, Vaba ettevõtluse alustoed eraomand, spetsia li - on tuntud piirkuluna. Piirkulu tõuseb seerumine, vaba tahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents tavaliselt koos tootmismahu kasvuga, sest tootmine ja ettevõtlikkus on turumajan dus - kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et süsteemi toimimiseks tähtsad. Õigus omada ja tootmise taset tõsta. vahe tada vara ning saada kasumit annab üksikisi - Kuna piirkulud tõusevad tavaliselt kõrgemate tootmistasemete
leidmiseks. Kompromiss valik, kus loobutakse pisut ühest et saada natuke ka teist Majandus ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Mikroökonoomia uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomia õpetus turu üldisest tasakaalust ehk siis majandusest tervikuna Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe Turumajandus vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel
Eraomandus ja erainitsiatiiv on väga piiratud või keelatud. Esineb ka plaanimajanduse vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova
Eraomandus ja erainitsiatiiv on väga piiratud või keelatud. Esineb ka plaanimajanduse vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova
Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla mitmeid vorme, aga turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu.
ettevõtete otsused, mida ja kui palju toota 4. Segamajandus- reaalne maalilm, süsteemide segu. nt riik reguleerib või finantseerib (nt politseid- turvalisus, kaitse) Positivistlik analüüs- fakt, nt kõrged intressimäärad vähendavad laenude võtmist Normatiivne analüüs- hinnang, nt maksude tase Eestis on liiga kõrge Ceteris paribus on majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on konstantsed Turul toimiv hinnasüsteem koordineerib majanduslikke otsuseid, võimaldades ressursse (hüviseid) valdavatel inimestel, firmadel kaubelda vabalt, ostes ja müües ükskõik millise turul kujuneva relatiivse hinnaga. Ül: 1) vahendab informatsiooni turul ja majanduses osalejate vahel, seega tasakaalustab turgusid, 2) toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina, suunab tootmist- ettevõtjad hakkavad valmistama rohkem neid kaupu, millel suurem nõudlus ja hinnad on seetõttu kõrgemad
majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga
kuidas? ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga
suurem kasulikkus. Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad · Eraomand · Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust
arvetusega. See tähendab, et mitte ainult ärisektoris, vaid ka avalikus sektoris on oluline arvestada ja teada, kui suured on kulud ühe või teise avaliku teenuse osutamiseks (näiteks kui suured on kulud ühe pensioni väljamaksmiseks, kui suured on kulud ühe lapse koolitamiseks, kui suured on kulud ühe seaduse eelnõu väljatöötamiseks jne). Elastuse leidmine (nõudluse ja pakkumise elastsus) Turumajanduse tingimustes juhib tootmist ja tarbimist hinnasüsteem. Kuna hinnad informeerivad nii ostjaid kui müüjaid sellest, kui napid on suhteliselt ühiskonna ressursid ja toodetud hüvised, siis on äärmiselt oluline välja selgitada, kuidas tootjad ja tarbijad reageerivad hinnamuutustele. Kauba müüja saab aru, et nõudmine sõltub hinnast, aga lisaks tahab ta ka täpsemalt teada, kuidas ostjad reageerivad hinna muutustele. Seda aitab selgitada nõudmise hinnatundlikkus ehk -elastsus
valitsusametnikud. 2. Vaba ettevõtlus Mõiste Definitsioon Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kodumajapidamised Kodumajapidamised hõlmavad kõiki riigis elavaid inimesi. Neil on järgmised majandusrollid: Ressursiomanikud omavad kõiki majandusressursse suuremal või vähemal määral. Tarbijad kasutavad ettevõtete toodetud kaupu ja teenuseid.
loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus 2. Nõudmine, pakkumine, hind Turg - mehhanism, mille kaudu turul osalejad (ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused. Turgu saab iseloomustada järgmiste tunnuste alusel: - turul osalejate arv (palju, vähe); - kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud); - turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (lihtne, keeruline).
kliendikaardiga ostjale odavamad. Kliendikaardiga on kliendil võimalik saada allahindlust 2-5%, olenevalt ostusummast poole aasta jooksul. 5. Kinkekaardid Sadama Turult on võimalik osta Aldar Marketi kinkekaarte, mis kehtivad kõikides Aldar Marketi kauplustes. Kinkekaardi summa saavad kliendid ise valida. 7 Kliendiprobleemid Põhiliselt tekivad klientidega probleemid hinnateemal alkoholiosakonnas. Kuna meil on teiste SuperAlkodega sama hinnasüsteem (hinnad avalduvad www.viinarannasta.com lehel), peame me pidevalt hinnamuudatusi jälgima. Eraldi teavitusi peamajast nende kohta ei saadeta ning kui midagi on kahe silma vahele jäänud, on kliendid üldiselt väga pahased. Tavaliselt sellises olukorras tehakse neile edasise meeldiva koostöö nimel kas 10 Hanna Seeder Kaupluse müügitöö analüüs
arendatakse. Mitmed suured ettevõtted riigi omanduses. · Eestis tänase majandussüüsteem on segamajanduslik. Turumajanduse tugisambad: · Eraomand kapital ja muud ressurid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik · Spetsialiseerumine Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt. Spetsialiseerumine: protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Üldiselt kaasneb spetsialiseerumisega ka kõrgem palk ja kasum Vabatahtlik vahetus:Spetsialiseerumine toob kaasa vabatahtliku vahetuse. Turumajanduses sõltub iga inimene paljudest teistest, kes vabatahtlikultoma tooteid toodavad ja vahetavad. Hinnasüsteem: Eraomandiga tihedalt seotud, hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad Vähem. tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. Turukonkurents: Vaba ettevõtluse süsteemis võistlevad inimesed ressursside
meil valikutes olevatest särkidest. Trüki suurusest, kas tegu on masstrükiga või siis ainukese trükiga ning, kui kiiresti klient toodet kätte saada soovib. Loomulikult jälgitakse ka turuhindu ning vastavalt hooaegadele tehakse allahindlusi. On võimalik ka püsikliendi soodustust saada 10% särgi pealt. Võimalik on saada T-särk meeldiva kujundusega 50 krooni eest, kui ei kasutata poes müügil olevat T-särki. Esimese aasta hinnasüsteem Hinnad T-särk Disaini suurus/ Ooteaeg Kojutoomise värvide kasutus võimalus Oma T-särk 0.- Väike 50.- Tund 45.- Vastavalt kilometraazile: 1km= 3.50.- Poe T-särk 20
nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8. Mis on inimkapital? Too näide. Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.
Alkohoolsete jookide müük, kuhu kuulub õlu kangema kui 2 protsendilise alkoholi sisaldusega, on lubatud ainult riiklikele ATVR poodidele, nagu ka restoranidel, baaridel ja bistroostiilis kohvikutel peab olema spetsiaalne litsents.Kiirtoidurestoranidel,kohvikutel,külalistemajadel ning ,,majutus koos hommikusöögiga" stiilis kohtadel pole tavaliselt luba alkoholi serveerida. Külalistele Euroopast ja Põhja-Ameerikast on Islandil kasutusel olev hinnasüsteem harjumatu.Joogid ,mida müüakse ATVR poodides, on palju kallimad kui kodus.Mida kõrgem on kvaliteet, seda väiksem on aga hinnavahe.Long drinkide ja kangete alkohoolsete jookide hinnad on Euroopa omadega rohkem ühel joonel, samas restoranides serveeritav õlu ja vein on väga kallis.Siiski kehtivad aga enamikes baarides ja restoranides õlle puhul eripakkumised. Restoranide valik Järgnev on soovituslik Rekjavikis ja Akureyris.Nad on loetletud kolme kategooria põhjal: $$$=kallis, $
Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli sooritushirmu märgina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. 14 Sissejuhatus majandusõppesse 1) Mis on ressursid? Kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. 2) Millele tugineb turumajandus? Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 3)Mis on raha? Mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. 4) Milline on riigi roll majanduses? majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse majanduse stabiliseerimine vaba konkurentsi tagamine turul tulude ümberjaotamine ühishüviste pakkumine Sporditurundus 1) Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne?
Majanduse eksam 1.a Turumajanduses sõltub inimese sissetulek esmajoones tema: Vali üks vastus. a. töö tootlikkusest Õige b. õnnest Väär c. vanusest Väär d. soost Väär Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus turul osalejad suhtlevad ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Turumajanduses otsustatakse see, mida, kuidas ja kellele toota, turu vahendusel. 2.c Question 2 Suurendamaks ühiskonna liikmete heaolu, peaks valitsus soodustama: Vali üks vastus. a. mitte ühegi hüvise tootmist Väär b. nende hüviste tootmist, mis loovad väliskulu Väär c
kütusehinna muutumise pärast kannatama ning sel viisil ei kaota ettevõtte kliente. Kindlasti jälgib ettevõte ka konkurentide hindu. Ka allahindluseid saab teha , näiteks vastavalt tähtpäevale (sõbrapäeval kahele või enamale sõbrale soodustus). Esimesel aastal kujuneb teenusehind vastavalt eeldatavale kilometraazile. 14 Esimese aasta hinnasüsteem HINNAD KUNI 4 5-8 INIMEST 9-16 INIMEST PÜSIKLIENT INIMEST Sõidu 20 30 - 15 alustamine Kilomeetrihind 6,5 7 7,5 6 Ootetund 160 200 100 120 6.3.3. Turustuskanalid Rahulolev klient levitab infot
piiramine 4) 4. Turumajandus (ehk vabaettevõtlusemajandus) - Otsustajad on üksikostjad ja müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida (toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5
inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele ( ). 5. Vabatahtlik vahetus, voluntary exchange kaasneb spetsialiseerumi- 4. , sega 6. Hinnasüsteem, price system. Hinnad on eraomandiga tihedalt seotud. 2 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa Hinnad kannavad informastsiooni. Ettevõtjale seda, millist väärtust tarbijad 5.
hüviseid ja teeuseid vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Majanduslike seoste üldistatud uurmisel ja nn lihtsate ringskeemide koostamisel on üheks levinumaks aluseks turgude liigendamine kaheks põhiliseks osaks: • Toodanguturg, kus müüakse kaupu, tooteid ja teenuseid. Sisuliselt võib rääkida valmisttoodangu turust. Seda iseloomustab tavaliselt ostjate suur arv. • Ressursiturg, kus ostetakse ja müüakse tootmistegureid. Turul toimib hinnasüsteem. Turgudel nõudluse ja pakkumise koosmõjul kujuneb (turu)hind täidab kolme põhilist ülesannet: • Vahendab informatiooni turul osalejate vahel. • Toimib stiimulina müüjate ja ostjate vahel, seega suunab tootmist, kui ettevõtjad hakkavad rohkem valmistama neid kaupu, mille järgi on suurem nõudlus. • Toimib tulude ümberjaotajana ühiskonnas, tootjad, kes suudavad toota ja müüa odavamalt, saavad rohkem kasumit.
tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. Eraomand seadusega kaitstud, muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. Annab tõuke kasutada oma vara(ressursse). Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteem - Hinnad annavad informatsiooni: 1) tarbijate käitumise kohta 2)ressursside kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud.
Alles pärast kõgi kolme etapi läbimist ilmub kaup meie müügiriiulitele.Ostjate kindlustunde ja mugavuse tagamiseks on kasutusel tasuta kvaliteediinfo liin,kust saab alati täiendavat infot meie kaupade kohta ning kuhu võib pöörduda ka kõikvõimalike märkuste,tähelepanekute ja ideedega. Parimad hinnad ja üksikasjalikult selekteeritud sortiment. MAXIMA järgib alati parima hinna politiikat,kuid ühtlasi mõistame ka muid ostja jaoks tähtsaid aspekte,nagu selge ja loogiline hinnasüsteem nind erinevad müügiaktsioonid.Seetõttu on kõigis MAXIMA kaubanduskeskustes ühtne hinnakujundus. Teame juba enne kaubasortimendi koostamist,millised ostjad meie kauplusesse tulevad ja mida meie valikust leida loodavad.Eesmärk,mille poole püüdleme,on lihne kui ostja tuleb MAXIMA kauplusesse,siis leiab ta alati selle,mida ta meie kauplusesse ostma tuli.Pole kahtlustki,et suurte MAXIMA hüpermarketite kaubavalik erineb kardinaalselt meie väiksemates kauplustes pakutavast.
annaabi.ee 
