Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus". Kõigil teose kesksetel tegelastel on oma elufilosoofia. Mõnedele neist tähendab nende idee egoismi ja võimuiha põhjendust, mõned aga on alles vaimsed otsijad. Kõik tegelased leiavad end teatud eluperioodil valikute eest, mida nende loomus tegelikult teha ei lubaks, kuid olude sunnil tuleb vastu võtta ebasümpaatseid otsuseid. Halbade olude kokk...
Kas Nipernaadi oli hea või halb inimene? Minuarust oli Nipernaadi hea inimene, sest võimalusel tema alati aitas. Näiteks, kui ta Lokile viis 3 Mailli seelikut ja Habahannese mullika. Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A ...
Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest peredest ja isesuguste kommetega pärit jõnglastega. Sealt hakkab kujunema rüblikute iseloom. Seejuures aitavad kaasa kodunt saadud õpetused vanematelt, aga ka teiste laste käest. Televiisorist nähtud vägivald annab lastele vahel vääraid ettekujutusi elust ning äratab neis pahatahtlikke joo...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene, kumba poole ta rohkem kaldu, kas hea või kurja poole, sõltub peamiselt kahest asjast: tema iseloomust ja ümbritsevast keskkonnast. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Me tunneme häbi ja süümepiinu, kui me oleme midagi valesti teinud, aga vahel me tahame teha mõnikord halba teisele inimesele, sest me oleme kadedad, et neil on midagi, mis pole või mingi muu selle sarnane põhjus. See eest tunneme rõõmu, kui oleme midagi hästi ja head teinud. Aga miks me oleme sellised, ühel hetkel head ja teisel hetkel kurjad? Me suudame eristada heast kurjast ja kurjast heast sellega, et meil on südametunnistus aga igal inimesel on see erinev, sest mõnel hakkab süda valutama, kui valetab inimesele, teine jällegi ei pilguta selle peale silmagi. Kuidas südametunnistus kujuneb ja miks on see nii erinev inimestel? Kindlasti oleme sat...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õn...
Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam e...
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja p...
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt. Toomas Nipernaadi oli pakkunud naistele temaga kaasa tulla, kuid alati juhtus selline sndmus, mis ei vimaldanud naistel temaga kaasa tulla. Ja kui Toomas Nipernaadi lahkus ksi, siis murdis see lahkumine naiste sdameid. ldiselt vin ma elda, et Toomas Nipernaadi oli hea ja samas ka halb inimene. Kuid rohkem ma kaldun arvama, et ta oli hea inimene.
Hea ja halb Prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus on öelnud: ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." Et saata korda häid tegusid ja käituda hästi, peab inimene olema piisavalt tark, et näha ette oma tegude tagajärgi ja mõju. Tihti seisame ka moraalse dilemma ees: Kas ma olen ka siis hea inimene, kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma me...
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks. Et oleks aga head ettevõttjad, hea tehnoloogia ja võimalused, peab riik soodustama keskkonna tootmaks uusi tehnoloogiaid. Sellega jõuangi ringi algusesse, riigis peavad olema head koolid ja palju õppimisvõimalusi. Näiteks Eestis käib iga inimene koolis ja meil ei ole hariduse omandamine piiratud, olgu inimene ükskõik kui vana , aga näiteks Afganistaanis olid koolid kunagi ainult poistele. Ku...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad...
Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Raamat räägb Saksa sõduripoiss Ernst Graeberist, kes on olnud juba ligi kaks aastat ilma puhkuseta sõjatandril II Maailmasõjas Venemaa vastu. Tal on kadunud usk sellesse, et ta lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks ...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
KAUR RIISMAA Raul Tiitus KAUR RIISMAA Ta on sündinud 24. märtsil 1986 Tartus Eesti luuletaja Kirjanike Liidu liige 2012.aastast Näitekirjanik Dramaturg ja näitleja HARIDUS Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes`i lütseumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi Aastail 2005–2010 õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat KIRJANDUSLIK LOOMING Erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne Paistab silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu Ta huvitub aktiivselt teistest inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu LUULEKOGUD "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". "Rebase matmine". "Majus ja majutult. Naeru ja yksilduse raamat". "Metamorfoosid". "Teekond päeva lõppu". "Merimetsa". NÄIDENDID "Tulvavesi vaatama" "M.P.T.T. ehk Mida polnud...
Mina ja loodus Sajandeid on inimene pidanud ennast looduse ülimaks kätetööks. Aegadetaguses maailmas austasid inimesed loodust ja tegid selle nimel ohverdusi. Tänapäeval tuntakse ümbritsevat, kui puhkepaika, kus on hea ja rahulik olla. Maailmas on väga palju kohti, mis on imetlemist väärt ja loomi, keda me ei kohta igapäevaselt. See on õige, kui väidetakse, et inimese kõige kallim vara on tervis. Looduses on erinevaid võimalusi ja vahendeid haiguste raviks, sest öeldakse, et haigused on looduse enda poolt määratud. Eestis on rajatud palju puhkamiseks mõeldud kohti. Tulekski muuta oma harjumuste pärast ja kurnavat eluviisi. Pikk jalutuskäik metsas turgutaks väsinud organismi ja annaks jõudu edaspidiseks. Minule pakub huvi Eestis asuv Kirna mõis, mis asub Järvamaal. See koht on tuntud looduse energiavälja poolest, kes sinna lähevad, siis nende jaoks on seal erinevad kohad, nii sees kui ka välj...
Inimese ja looduse suhted Inimene peaks olema see, kes hoiaks ja hariks oma aeda, oleks loodusega sõber ning ei reostaks seda. Aga kas see on ikka nii? Inimene ei ole kahjuks olnud kuigi hea looduse valitseja. Ta on hoopis seda röövinud, raisanud ja reostanud. Inimesed on harjunud aina tarbima ja kasutama looduse ressursse, kuna oleme ju nii-öelda tarbijaühiskond. Prügimäed kasvavad iga päevaga aina suuremaks ja suuremaks, metsad raiutakse maha ja veekogud täituvad reoveega. Karistused on looduse rikkumise eest üüpris väiksed ning need ei hoia kedagi midagi halba tegemast. Inimene on sekkunud looduse kulgu nõnda aktiivselt, et tänapäeval ei pea jahimees jahti vaid reguleerib loomade arvu. Mõnes mõttes on see isegi hea, kuna kui mõne liigi isendeid oleks liiga palju, siis nad lihtsalt võivad mõne nõrgema liigi ära kaotada. Kindlasti leidub ka salakütte, kes ei hooli jahi seadustest vaid jahivad neid keda taha...
Inimene on saladus Meie ümber on palju inimesi, kellega me suhtleme, kuid kas me teame millised need inimesed on sisemiselt, kuidas nad käituvad teatud olukordades. Olen ise kohanud inimesi, kes alguses tunduvad üleolevad, kuid hiljem neid tundma õppides on nad tegelikult väga sõbralikud ja abivalmid. Ning väga hea on sellist sõpra omada. Jane Eyre on üks näide sellest, kuidas võib inimeses olla nii palju headust. Väiksena kaotades oma ema ja isa, oli ta küll väga õnnetu, kuid siiski suutis olla tugev arvestades milline oli tema kasuema ning tema lapsed. Tema ootas armastust ja hellust, aga vastutasuks mõne teo eest mida ta ei teinud, sai sageli kõrvakiilu või suure portsu solvanguid ja süüdistusi kasuemalt. Kõik halvad teod tegi tegelikult hoopis Jane'i kasuema päris lapsed. Nii palju kurjust, valelikkust ja hoolimatust oleks iga lapse muutnud tigedaks ja õelaks. Tema aga suutis kõik viha enda see...
Kool annab, kool võtab Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine. Inimene peab koolis käima kohustuslikult põhikoolis üheksa aastat, kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Tänapäeval on raske elus hakkama saada, kui pole korralikku haridust ning kogemusi, tööandjad ei taha palgata inimesi, kes ei ole seda tööd varem teinud või sellele vastavat haridust saanud. Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kas...
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks ...
„Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle““ (Adolf Hitler) Arutlus Paljud inimesed on sellised, kes ei mõtle midagi mida nad teevad. Selle eest veab just juhtidel kuna siis saavad nad teha otsuseid mis tuleksid neile rohkem kasuks kui teistele. Miks inimesed ei mõtle? Juhid teevad peamiselt iga päev mingi otsuse. Ja see võib olla väga hea just juhile, kuna inimene ei saa aru sellest, mis peaks see otsus tähendama temale kui inimesele ning ta teeb suvalise valiku. „Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle“, selle lause põhimõte ongi see, et inimeste mõtlemisse ei kuulu riigi juhid ning põhimõtteliselt ka poliitika kuna neid ei huvita see. Peamiselt inimesed mõtlevad seda mis oleks neile hea aga mitte teistele. Inimesed nad on sellised, kes käivad koguaeg suhteliselt lahtise peaga ning ei saa aru mis tema ümber toimub. Mõned inimesed on ka sellised kes on koguaeg ainult oma mõt...
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega. Vale; Inimese individuaalset arengut ei saa mõjutada. c) Ahvide aju on inimese ajust ligikaudu 1,6 x väiksem. Vale; Ahvide aju on inimese ajust ligi 3x väiksem. d) Inimene o...
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban ning mõningal määral ka Edwardi sõbratar preili Rossmann. 3. Miks anti Kafkale abilised? Anna hinnang nende tegevusele. Film näitab meile, et Kafka elas veidras ja sürrealismlikus maailmas, koos sürrealismlike tegelaskujudega, kes alati üritasid tema iga liigutusega kaasas püsida. Abilised, kes Kafkale anti võisid olla oma täiesti kasutu abivalmidusega selle maailmapildi üks paljudest näidetest. 4. Miks läheb Kafka lossi? Kafka...
Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Öeldakse ka et pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtt...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EP ESMAMULJE, KEHAKEEL JA POSITIIVNE IMAGO Referaat Juhendaja: assistent Kai Tomasberg Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Esmamulje.....................................................................................................................4 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib....................................................................4 1.2. Kuidas luua head esmamuljet.................................................................................5 2. Kehakeel........................................................................................................................8 2.1. K...
ESSEE FILMIST «KLASS» Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasi...
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von ...
Merilin Ott, 10B Psühholoogia minu elus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa.Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist.Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas.Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras.Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame, aga me ei mõtle tagajärgedele.Vihahoos võime öelda asju, mida me pärast kahetseme ning sellega võime me haavata enda lähedaste tundeid. Miks me oleme just sellised nagu me oleme n...
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene peab kogu oma elu jooksul võitlema enda sees oleva hea ja kurja vahel. Seda kõike korraldab tema ümber olev keskkond, mis mõjutab inimest küllaltki tugevasti nii hea kui ka kurja poole. Keegi ei saa maailmas olla kogu aeg hea või halb, vaid on mõlemat: kord hea, kord halb. Inimene on tihti valikute ees, kus tuleb valida hea ja kurja vahel. Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, ses...
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. ...
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne Samuti olen alati väärtustanud kaheksast viieni tööpäeva, mis samuti on kutsestandardis kirjas, et üldjuhul on sekretäri tööaeg fikseeritud. Viis minu meelest kõige t...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALTADUSTE VALDKOND NARVA KOLLEDŽ ÕPPEKAVA „ETTEVÕTLUS JA PROJEKTIJUHTIMINE“ Elizabeth Lokit HEA USU PÕHIMÕTE LEPINGUÕIGUSES Essee Õppejõud: Jevgeni Krištafovitš NARVA 2019 Mida üleüldse kujutab endast hea usu põhimõte ning kuidas seostub käesolev põhimõte lepinguõigusega? Definitsiooni kohaselt on Hea usu põhimõte kokkuvõtvalt kohustus arvestada teise poole huve ja vältida olukordi, mis oleks teise isiku suhtes ebaõiglased ja liigselt koormavad. Eelkõige puudutab hea usu põhimõte poolte õiguste ja kohustuste kindlaksmääramist eraõiguslikes, so eelkõige varalistes suhetes (Paul Varul, Õigus või õiglus ning hea usu põhimõte). Antud definitsiooni lahti selgitades lepinguõiguse valdkonna poolelt on hea usu põhimõte, põhimõte või kokkulepe kahe poole vahel. Lepingu sõlmimisel esi...
Tähtsam on silmale nähtamatu Inimene tunnetab maailma kahel viisil. Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes mõista inimeste käitumist ja nende tundeid. Mis on aga see, mida me võime näha vaid südamega? Kas on midagi tähtsat, mida mõistame juba ainuüksi peale vaadates? Või on kõik kaunis ja hea silmale nähtamatu? Esimesed vaatlused maailmast ja inimsestest on muidugi silmadega. Me tutvume inimesega, jälgime nende zeste, välimust, näoilmeid, silmi ja naeratust. Kõik see tekitab meis inimesest esmamulje, iseasi, kas hea või halva. On inimesi , kes jätavad väga hea esmamulje, kuid pikema sõpruse käigus võib väänduda hea esmamulje halvaks iseloomuks. On olemas ka inimesi, kes jätavad endast väga halva mulje, kas kogemata või tahtlikult, kuid inimest tundma õppides, võib muutuda arvamus ja temast võib välja kooruda imeline ja hea süda. Inimesi on palju ja erinevad , miks aga öeldakse ,, Ole see,...
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või per...
Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Kas maailmas on olemas ideaalne inimene? Milline üldse on ideaalne inimene? Võib-olla oleme kõik omamoodi ideaalsed, kuid kõigil on ju vead. Kas kohusetruu, töökas ja hea inimene on ideaalne? Võib-olla ei ole ta aus ja siiras, seega ei ole ta ideaalne. Teine inimene jällegi, kes on alati aus, ei pruugi olla kohusetundlik ja hea, seega ei ole temagi ju ideaalne. Kas tark ja taibukas õpilane koolis on idaalne? Õpilasena küll aga ta ei pruugi olle heasüdamlik, ta võib olla auahne, see tähendab, et ka tema pole ideaalne. Või on äkki ideaalne inimene hoopis ilus ja võluv? Mina arvan, et ideaalse esmamulje võib ilus välimus küll jätta, kuid kas see teeb inimese ka seestpoolt heaks ja hoolivaks, tugevaks ja kohusetruuks? On ka selliseid inimesi, kuid mitte kõik ei ole sellised. Ka inetu inimene võib olla heasüdamlik, aus ja hooliv. Välimus annab inimesele palju, kuid kindlasti mitte ei tee ilu inim...
ÕNNE LEIDMINE Õnn, see on vist miski, mida iga inimene otsib arvatavasti kogu oma elu. See on midagi, mille kestvus on lühiajaline, midagi, mida me ei saa katsuda ega osta, vaid ainult tunnetada. Seda ei saa näha ega maitsta, seda ei saa ka inimestele peale suruda. Mis see siis on, see iga inimese unistus õnn? Rääkides õnnest, tekib hulgaliselt küsimusi. Miks on osad inimesed õnnelikumad kui teised. Kas on olemas õnne valem? Kas mõned inimesed sünnivad õnnegeeniga? Kas raha eest saab õnne osta? Kuidas on omavahel seotud tervis ja õnn? Mis siis ikkagi on hea elu ja mida on inimesel vaja selleks, et olla õnnelik on selleks nauding, tunnustus, rikkus, hea tervis? Tegelikkuses on ikkagi nii, et inimeste jaoks tähendab hea elu erinevaid asju. Mõnele on esmatähtis maine varandus ja mammona, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Ehk teisisõnu, head elu ei...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda ...
Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsu...
EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid Eetika Õige & väär Kiitus, laitus, reputatsioon (südametunnistus, mõistus). (maine). Religioon ...
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda. Tegelikult ainult ennast süüdistades probleemidest lahti ei saada. Tark inimene alati analüseerib oma tegusid, mis tõid negatiivseid tagajärgi, ning õpib oma vigadest, teeb järeldusi. Inimese elu sõltub sellest, milliseid otsuseid ta langetab ning kuidas ta tegutseb pärast otsustamist, niimoodi saan masellest vanasõnast aru. Kui inimene tahab elus läbi lüüa, edukaks saada...
Hea kodanik Hea kodanikuna olemine on kõikide inimeste(kes elavad ühiskonnas) palavaltihaldatud kohus. Neid inimesi tihti arutletakse ühiskonnas,neid eeskujundatakse teistele ning neid ergutatakse erinevatega autasudega. Neid lihtsalt armastavad just selle eest, sest need inimesed on initsiatiivsed ning nad võivad tihendada inimesi, kes ümbritsevad meid iga päev koguks meeskonnaks. Kõik see tehakse, et jõuda üht tähtsamat eesmärgu – teha meie ühiskonna paremaks kohaks, kus iga üks võiks siin tunda iseenda kaitstud ja mitte üksikut ning kõikidel oleks võimalus leida oma koha. Aga kes on need head kodanikud laiemas mõttes ning mida on vaja teha, et saada nagu neid? Hea kodanik on kõigepealt inimene, kes paneb teiste inimeste ja ühuskonna huvid esimesele kohale ning omakorral ignoreerib oma huvid. See inimene ei hakka eitavalt vastama teisele: kas on see tuttav inimene või mitte. Ta on nagu „super...
Paremasse homsesse viivad meid paremad inimesed Juba ammustel aegadel kirjutatud muinasjuttudes on headus alati kurjuse võitnud ja mina usun, et nii on see ka praegu ning nii saab see olema tulevikuski. Sel põhjusel arvan, et paremasse homsesse jõudmiseks peavad inimesed eelkõige ise paremad olema. Milline aga on see "parem inimene", kelle peale ma loodan ja kellesse usun? Arvan, et hea inimene on eelkõige sõbralik ja heatahtlik: suhtub kõigisse kui võrdsetesse ega soovi kellelegi halba. Kindlasti on ta ka abivalmis ja optimistlik. Eriti just optimistlik, sest julgus ja elurõõm on parema tuleviku poole pürgivale inimesele eriti vajalikud. Näiteks enamasti tõsiste ja passiivsete eestlaste puhul ongi minu arvates just vähene optimism see, mis pidurdab arengut paremuse poole. Paremasse homsesse jõudmiseks peab ju selle olemasollu ja eesmärgi saavutamisse ka uskuma. Hea inimene ei mõtle kitsarinnaliselt ainult enda huvidele ja heaolule, va...
Aristotelese Nikomachose eetika 2012 I raamatus mõtiskletakse hüve tähenduse üle. Kõigel on suund hüve poole ja neid hüvesid võib olla ka palju. Kui tegutsemisel on mingi eesmärk ja me selle kaudu saame ka midagi muud ja kui me seda kõike muud ei eelista ning see tuleb niisama kaasa, siis ongi see hüve. Poliitikas on palju seost hüvega. Näiteks poliitikas jälgitakse õiglust ja seadusi, kuid nendes on palju vastuolu ja hajuvust. Just hajuvus on seotud ka hüvega. Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja ...
TELEOLOOGILISED EETIKATEOORIAD ,,Teleos" siht, eesmärk. Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljend...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
