Tähtsam on silmale nähtamatu (0)

Tähtsam on silmale nähtamatu
Inimene tunnetab maailma kahel viisil. Esiteks, tehes järeldusi sellest, mida me näeme silmadega ja teiseks, püüdes mõista inimeste käitumist ja nende tundeid. Mis on aga see, mida me võime näha vaid südamega? Kas on midagi tähtsat, mida mõistame juba ainuüksi peale vaadates? Või on kõik kaunis ja hea silmale nähtamatu?
Esimesed vaatlused maailmast ja inimsestest on muidugi silmadega. Me tutvume inimesega, jälgime nende žeste, välimust, näoilmeid, silmi ja naeratust. Kõik see tekitab meis inimesest esmamulje , iseasi , kas hea või halva. On inimesi , kes jätavad väga hea esmamulje, kuid pikema sõpruse käigus võib väänduda hea esmamulje halvaks iseloomuks. On olemas ka inimesi, kes jätavad endast väga halva mulje, kas kogemata või tahtlikult, kuid inimest tundma õppides, võib muutuda arvamus ja temast võib välja kooruda imeline ja hea süda.
Inimesi on palju ja erinevad , miks aga öeldakse „ Ole see, kes sa oled“ , sest miks peaks inimene teesklema kedagi teist, mitte iseennast ? See on väga tähtis, olla see kes sa oled, sest kui inimene ei taha teha asju omamoodi, siis ta ei ole ka enam see sama inimene, ta on koopia kellestgi teisest ja nii võib kaotsi minna selle inimese oma eripära. Kõikidel inimestel on aga midagi erilist, sest mitte keegi ei ole siin maailmas identne ja sellepärast on kõige kütkestavam enesekindel ja endasse uskuv inimene, oma eripärade ja uskumistega, mitte kellegi teise omadega. Sellepärast on ka loodud erinevad rassid, rahvused ja uskumused, et inimesed üksteisest võimalikult palju erineksid. Kuid vaadeldes maailma, vaatab igaüks seda oma pilguga, igaüks näeb ju maailma erinevalt, kuidas saab siis aga väita, mis on tähtsam ja kes on hea või halb ?
Probleemiks , meil , inimestel ongi see, et me ei taha usaldada võõrast, sest kunagi ei või teada, kas inimene on valelik ja halb või on temas soe ja siiras süda. Inimesed ei oska vaadelda oma ümbrust sügavamalt, vaid arvustavad välist ja tihtipeale jõuavad sellega valele teele. Seda sisemist sügavust leida ei ole lihtne, sest et tunda inimest, jõuda tema südameni, ei piisa vaid mõnest hetkest, vaid pikemast ajast.
Kuid kindel saab olla vaid selles, et vahel sõnad petavad , kuid tunded mitte kunagi , sest silmad on pimedad , tuleb otsida südamega, tundega enda sees. Tähtis on kuulata oma südame häält, järgida oma tundeid ja kõik mis on oluline hingele- on silmale nähtamatu.