Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja
tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas,
Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.
Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis? Üks asi on kindel Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Kuid Heraklese päritolu peaks siiski teada olema isaks oli tal peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Heraklese surelik isa oli Amphitryon ning tema poolvennaks oli Alkmene ja Amphitryoni poeg Iphikles. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta ju
kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle
Kangelane Päritolu Iseloomuomadused Tähtsamad ettevõtmised Perseus Zeusi ja Danae poeg, sündis Seiklushimuline, kaval, Gorgo ja Medusa pea Argosel. vapper äratoomine, merekoletise tapmine, Atlasele Medusa pea näitamine, millest tekib Atlase mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käe...
Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas,
Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi
· Rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal . · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud . · Türann isehakanud valitseja . ISIKUD · Homeros pime laulik , keda kreeklased pidasid oma kõige tähtsamate kirjandusteoste, eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. · Herakles kreeklaste kõige kuulsam ja armastatum kangelane enne trooja sõda, doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks,
5. H. küsis nõu Delfi oraaklit, too ennustas talle, et ta peab 10 vägitööd ära tegema ja siis on ta vaba. 6. Ta täitis kõik käsku ilma suurema probleemita, kasutas kavalust. Kuid E. käskis tal veel 2 käsku täita, sest väidetavalt polnud ta E-ga päris aus olnud. (kasutas abi jne) Kuid täitis ka need. 7. Sai vabaks, tahtis Lolet naiseks võtta, kuid kuningas keeldus. 8. Külastas Admetost, kelle naine oli surnud, mees oli leinas ja Herakles tõi ta naise allilmast tagasi. 9. Lole vend tuli Heraklesele sõnumit tooma, et ta isa peab teda vargaks, H. vihastas ja tappis Lole venna. 10. Tema isa, Zeus oli selle teo pärast vihane, Herakles pidi ennast orjaks müüma ja 3 aastat orjana töötama. 11. H. sai taaskord vabaks ja läks nüüd Deianeira kätt paluma, tema sai ta naiseks. Neile sündis poeg Hyllos. 12. H. ja ta naine läksid H
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pime...
10. Tõi ära Geryoni kariloomad (veised). Geryon oli 3 kerega koletis, elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. 11. Tõi ära hesperiidide kuldsed õunad. H ei teadnud, kust neid otsida, läks hesperiidide isa Atlase käest küsima. Lubas hoida taevavõlvi, kuni Atlas õunad toob. Atlas tõigi, aga ega ta siis taevast enam hoida tahtnud. Lubas ise õunad Eurystheusele viia. H palus Atlasel korraks taevas tagasi võtta, kuni tema, Herakles, omale padja õlale asetab, et pehmem oleks. Loomulikult võttis ta õunad ja tegi sääred. 12. Pidi tooma allilmast Kerberose. Hades andis nõusoleku tingimusel, et H ei kasuta relva, vaid ainult kätejõudu. Muuseas tõstis ka Theseuse unustuse istmelt maha. Eurystheus, arukas mees, laskis H-l koera tagasi viia milleks hirmsat looma ikka pidada.
5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Hüdra tapmist Eurystheus ei arvestanud, sest Heraklest abistas tema sõber Iolaos. Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli eelnevalt tasu suhtes kokku leppinud. Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Herakles suri oma naise vea tõttu. Ta pani selga kentauri verega üle kaetud särgi, mis põletasid Heraklese kehas ära nii kondid kui ka vere. Prometheus: Vormis savist esimese inimese, Pallas Athena puhus sellele elu sisse.
8.Kuidas suhtusid kreeklased jumalatesse? Neil oli jumalate ees suur aukartus,jumalate ülistamiseks ja nende austamiseks viidi läbi rituaale ja ohverdusi. 9.Mida arvasid kreeklased saatusest? Saatus oli jumalate poolt ettemääratud kingitus,nad uskusid et kui nad on jumalate poolt soositute nimekirjas siis nende elukäik oli parem. 10.Kirjuta kahest kreeka muistendist? „Herakles“räägib kangelasest,kes juba väiksena hällis kägistas kaks madu surnuks.Kui Herakles suureks kasvas,siis tulid temale ühel ristteel vastu kaks naisterahvast.Üks neist oli ilus ja toredalt ehitud,lubas Heraklesele,kui see tema järele käib,õnnelikku mureta ja lõbusat elu.Teine neist seletas ,et kui minu järele käid,on elu täis muresid,vaeva ja tööd,kuid selle eest oled surematu ja jumalate ning inimeste juures suure au sees.Herakles valis viimase tee.Temast saigi ilusaim ja tugevaim mees kogu Kreekamaal,kes suuri asju korda saatis ja rahvale palju head tegi.Kord tapnud
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus, ...
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailma
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita
Kui rääkida Heraklese relvastusest, siis tema enda lemmikuks (ehk ka iseloomulikumaks atribuudiks) oli kindlasti nui. Levinud versiooni kohaselt meisterdas ta selle oliivipuust nuia endale ise, peale seda, kui oli surmanud Lerna Hydra. Tema ülejäänud relvastus oli jumaliku päritoluga mõõga andis talle Hermes, vibu ja nooled kinkis talle Apollon ja tema kullast rinnaplaat oli Hephaistose kätetöö. 1) Nemea lõvi Esimese Eurystheuse poolt määratud ülesandena pidi Herakles tapma Nemea lõvi. Nemea oli org Kagu-Peloponnesosel. Nemea lõvi puhul oli tegemist koer Orthose ja koletis Echidna elajasliku järeltulijaga, kelle Hera üles kasvatas ja ümberkaudseid põllumaid korralikult rüüstama õpetas. Järeldades lõvi sugulussidemetest (tema vendadeks olid veel Sfinks ja Kerberos), võime öelda, et tegemist ei olnud mitte täitsa tavalise elukaga. Herakles leidis lõvi koopa küll hõlpsasti ülesse, kuid tema tapmine polnud suguni nii kerge. Lõvi
Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha
Kolmandaks on lõvil vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi Vana-Kreekas ja selle mütoloogias Kui kreeklastest pere oli üsnagi jõukas, siis oli ta võimeline lõvi kui lemmiklooma üleval pidada. Vana-Kreeka mütoloogis mainitakse lõvi Heraklese ja tema vägitöödes.Heraklese esimeseks vägiteoks osutus haavamatu Nemea lõvi tapmine. See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte. Lähemalt Nemea lõvist Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis.
Vana-Kreeka muistendid ja pärimused E. Petiska kokkuvõte: Joonas Kuusik 6.c Minu loetud peatükid: Prometheus, Veeuputus, Trooja sõda, Odüsseia, Herakles. "Prometheus" räägib mehest, kes oli titaani ja Klymene poeg, inimeste kaitsja. Ta õpetas inimestele loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema. Ta varastas Olümpose mäelt jumalatelt tule ja andis selle inimestele. Tulega said inimesed palju teha, jumalatele see aga ei meeldinud. Peajumal Zeus karistas Prometheust karmilt. Ta aheldati kalju külge, kus iga öö käis kotkas ta maksa söömas. Päeval kasvas jälle uus, ja nii kaua aega
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis ...
märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest. Io sünnitab Zeusile poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Promeheuse kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. Narkissos Ilus noormees, kelle nimi oli Narkissos. Noormehe ilu oli nii suur, et kõik tüdrukud, kes teda nägid, ihaldasid kohe temale kuuluda, tema aga ei tahtnud neist kedagi. Viimaks pöördus üks solvatu palvega jumalate poole ja need vastasid: "Armastagu see, kes teisi ei armasta, iseennast." Kui Narkossos
744_K8ler_Truu_valvur_ACE6563.jp g "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) õlimaal detailne suurtes mõõtmetes (218.8x174.6cm) süngetes toonides lõvi nahk ta kehal sümboliseerib tugevust loomulik keha, kuid tugev "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855) lõputöö 1855- kuldmedal mütoloogilise sisuga, kus Kreeka kangelane Herakles võitleb põrgukoeraga klassitsistlik-romantilise kunstisuund http://www.edufeedr.net/pg/eduf eedr/view_post/1179/7844382 AITÄH TÄHELEPANU EEST!
maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna). Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata gigandid hakkasid mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg). Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö. Kõik teised, kes elasid Okeanose teisel kaldal, olid õnnelikud. Kõige kaugemal põhjas asus õnnis maa, kus elasid hüperborealased.. Üksnes muusad elasid selle paiga läheduses. Lõunas asus etiooplaste maa
Semele. Zeusi naise Hera tõttu suri Semele enne sünnitust, kuid Zeus päästis poja, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos oli veini-, viljakus-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema avastas veini tegemise. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli ka hea tuju ja lõbutsemise jumal. Tema auks korraldatud pidutsemised tegid inimeste elu mõnusemaks. Zeusi armusuhtest Teeba kuninga abikaasa Alkmenega sündis kreeklaste kõige kuulsaim kangelane Herakles. Herakles on kreeka armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Zeusil oli ka veel üks varastatud laps. Moondunud kotkaks, röövis ta ilusaima sureliku poisslapse Ganymedese. Ta oli Trooja kuninga Trosi poeg. Zeus viis ta Olümpose mäele endale seltsiliseks ja karikatäitjaks. Kõik jumalad olid
Hephaistos Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis Aphrodite Hephaistost Aresega.Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Herakles Herakles oli kreeklaste kõige armastatuim kangelane.Ta oli Zeusi ja Alkmene poeg.Kui Herakles veel imikueas oli saatis armukade Hera kaks madu last surmama,kuid laps kägistas need.Herakles vabastas Teeba linna teda piiravatest vaenlastest ning tasuks sai ta omale naiseks Teeba kuninga Tütle Megara.Nende kooselu oli õnnelik ja neil sündis mitu last.Kuida selline õnnelik elu ei andnud rahu Herale ning ta põhjustas Heraklesele meelesegadushoo,mille käigus
Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope.
Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele...
Olümpia tähtsaim ehitis oli Zeusi tempel , kus seisis tema 13 m kõrgune kuju , mis oli kullast ja kaunistatud vandliga . See oli üks antiikaja seitsmest maailmaimest . IV saj lõpus viidi kuju Konstantinoopolisse , kus see hävis tulekahjus . Zeusi kujutatakse enamasti tugeva habetunud ja keskealise mehena . Zeus olevat heitnud välgunoole ja kuulutanud selle langemiskoha Olümpial oma pühaks paigaks . Herakles . Müüdi kohaselt asutas Olümpia suurim Kreeka kangelastest Herakles , Zeusi poeg . Ta on kuulus oma 12 näiliselt võimatu vägitüki poolest . Tema algatas ka Zeusi auks olümpiamängud , et tähistada ühe oma vägitüki Elise kuninga Augeiase tallide puhastamise teokssaamist . Olümpiarahu . Antiik-Kreeka polnud ühtne riik , vaid koosnes paljudest iseseisvatest linnriikidest , mis olid sageli üksteisega sõjajalal . Olümpiamängude ajaks kuulutas kokkulepe , mida kutsuti ,, püha relvarahu" , kogu vaenutegevuse terveks kuuks seiskunuks
Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod.
Helios on vanakreeka mütoloogias päikesejumal. Paan oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit. Prometheus oli inimkonna kaitsja. Tema tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Pygmalion kreeka skulptor, kes armus ära oma enda tahutud elevandiluust naise kujusse. Narkissos Herakles on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Kerberos oli hadese koer. Kerberosel on kolm pead, mille kohutavate lõugade vahelt tilgub mürki, ja draakoni saba ning mõnikord kasvavad tema seljas maod. Charon oli vanakreeka mütoloogias paadimees, kes viis surnud Hadese üle Acheroni jõe Achilleus oli müütiline vanakreeka kangelane, kes osales Trooja sõjas. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel. See oli Kreeka mütoloogias 12 peajumala elukoht.
kui ta taipas, et nägi enda peegelpilti, suri kurvastusse. Narkissose puhul ei olnud süü ilmselt nii suur, sest jumalad muutsid ta nartsissiks, kuid liigne edevus vääris õiglast karistust, eriti kui selle tõttu kannatasid teised. Kui keegi saab olla kõige parem truudusetuses, siis oli seda jumal Zeus. Tema naine Hera oli seetõttu väga armukade, kuid kuna Zeusi karistamine käis tal üle jõu, siis karistas ta neid, kes olid asjasse seotud. Kangelane Herakles pidigi oma kaksteist vägitegu tegema ainuüksi sellepärast, et oli sündinud Zeusi vallaslapsena. Nimelt saatis Hera Heraklesele peale hullusehoo, mistõttu too oma naise ja lapsed tappis. Herakles oli aga piisavalt kangelaslik ja tahtis ise, et teda karistataks, tagatipuks sooritas ta kõik pealtnäha võimatud tööd. Seetõttu jäi Heral üle vaid olukorraga leppida. Herakles oli kangelane ja juba see, et tema ei olnud
Kaldal ootas noormees ülevedajat, kelle kaudu pääses Orpheus Hadese juurde jutule, kus noormees palus Hadest, et ta Eurydike tagasi ellutooks ja maa peale viiks. Hades oli nõus Orpheuse sooviga, aga et saada neiu tagasi, pidi Orpheus kõndima surnuteriigist tagasi vaatamata maa peale välja, vastasel juhul kaotab ta Eurydike igaveseks, aga Orpheus ei olnud kindel selles ja just enne koopast väljumist ta vaatas tagasi ning kaotas neiu igaveseks. Heraklese neljas vägitegu " Herakles vabastab maa Erymanthose kuldist ". Nii suvel kui sügisel, mil põldudel valmivad juurviljad ja vili, vaatasid Eymanthose mäe kõrval elavad talunikud hommikuti oma põlde ja leidsid alati hirsma laastamistöö jälgi - maa oli üles songitud, orased maha tallatud või välja kistud ja kellegi toores jõud oli kasutult lämastanud palju inimestele tarvilikke vilju. Inimesed rääkisid Heraklesele, et mäeveeru tammikus elab metskult, kes öösiti põlde rüüstab.
Hera oli vanakreeka kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Eros Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga
Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. 6 Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada kinnitati karistuseks igaveseks veereva ratta külge. Kultuslikult austati teda peamiselt Argoses ning ta oligi arvatavasti algselt argoslaste jumalus. Austati ka Samosel ning sealt pärineb oletatav Hera kuju. Sellel on Cheramyese pühendraidkiri
Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine. Teiresias oli sama meelt Zeusiga, et naise nauding on määratult suurem,
Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus ISELOOMUOMADUSED- Truudusetu, haavamatu, kartmatu, tark, vapper, tugev, nägus SÜMBOL- Tamm, välgunool, valitsuskepp, kotkas MÜÜT- Ühel päeval, otsustas Zeus minna maa peale kaema, kuidas inimesed elavad. Jõudnud õhtul välja ühte üsna rikkasse külla, soovis ta seal endale öömaja leida. Keegi aga ei tahtnud teda endale varju alla võtta
Vähemalt praegu on mul soe ja ma näen keda vean. Mõnikord arenevad ka meeldivad vestlused. Siiski iga teekonna lõpus hinged lahkuvad ja ma pean üksinda tagasi sõitma. Saaks keegi minu juurde jääda, kuid ei. Ja tulevadki järgmised... Mis huvitavaid isikuid... Alati on tore teada kuidas nad surnud on. Hea on hiljem irvitada omaette, mu ainus ajaviide. Oi, mis huvitav tegelane seal on... kas tundub ta kuidagi tuttavlik ehk? Ahjaa, see on ju Herakles, olen kuulnud temast klatsi. Kuid mida ta siit otsib? Kas tema, nolk, soovib et ma teda üle Styxi jõe viiks. Unustagu ära. Isegi hinged peavad ooboli maksma, elavad ei saa üldse üle. Kuid mul pole valikut, ta jõud ja kavalus on minust üle. Viin ta kohale ja vaikin selle loo maha. Ei tohi keegi kuulda, et allun kellegile nii alamale minu jaoks. Siiski levivad jutud siin kiirelt ja ongi teel Hades, miks muidu võiks ta tulla kui vaid karistama, selle sõidutamise eest. Ja ongi nii,
surematuks ning selleks hoidis ta kinni tema kannast, mis oli Acheilleuse ainuke nõrk koht Ariadne lõng juhtnöör - lõngakera, mille Ariadne andis Thesusele, et ta leiaks labürindist väljapääsu. Arkaadia harmooniline koht looduses, selle koha leidis Vana-Kreekas Arcas Augeiase tallid lohakusest tekkinud korraagedus, mis vajab kõrvaldamist - Elise kuninga Augeiase suured puhastamata tallid, kust Herakles kaks jõge läbi juhtis, mis tallid sõnnikust puhtaks uhtusid. Erise tüliõun tüli tekitav asjaolu Erist, kreeka tülijumalannat polnud kutsutud ühele pulmapeole ning kättemaksuks viskas ta külaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige kaunimale". Hera, Athena ja Aphrodite läksid selle õuna pärast kaklema. Paris, kes oli kutsutud tüli lahendama, määras õuna Aphroditele ning see otsus sai Trooja sõja ajendiks.
Pildi meeleolu on väga sünge. Seda kajastab pildil olevad pilved, mis on peaaegu süsimustad. Inimesed, kes tulid Kristust oma viimasele teekonnale saatma on väga kurvad ja nutavad. Maal on joonistatud väga hästi, seda on eriti hästi näha kui sa seisad selle pildi ees ja vaatad hoolikalt igat detaili. Johann Köler maal "Herakles toob Kerberose põrguväravast " on samuti väga suurtes mõõtmetes maal. Maal on mütoloogilise sisuga, kus Kreeka kangelane Herakles võitleb põrgukoeraga. Maalil olev peategelane Herakles on maalitud väga detailselt ja inimlikult. Ta keha ei ole maalitud ebareaalsete lihastega, vaid pigem kujutab ta endast õiget rammumeest. Köleri maal "Lorelei needmine munkade poolt" kujutab näkineiu needmist usklike poolt. Maal on massiivsetes mõõtmetes ja iga detail on joonistatud suurepäraselt. Pilt on jällegi seondatud mütoloogia ja usuga. Pildil olevad usklikud neavad näkineidu, kes on meelitanud meremehi mere oma iluga.
tegelesid nümfid. Siin sai tema koduks viinapuuväätidesse kasvanud koobas, millest ka varajane huvi just selle taime ja tema marjade vastu. Et nümfide meelistegevus oli tants ja trall, jäi see komme ka Dionysosele igaveseks külge. Tänu Bakchosele (Dionysose teine nimi) kasvas välja draamakunst nn saatüridraama ning tema auks peetud pidustus ehk dionüüsia. Zeusi armusuhtest Alkmenega Teebas maapaos viibiva Amphitryoni abikaasaga sündis kreeklastele kõige kuulsam kangelane Herakles. Kui Herakles oli veel imikueas, saatis Hera kaks madu last surmama, aga väikemees kägistas maod. Suureks sirgunud võttis ta naiseks Teeba kuninga tütre Megara. Nende kooselust sündis mitu last, kuid Hera põhjustatud meeltesagedushoos tappis Herakles oma naise ja lapsed. Hera tahtel pidi kangelane kodukanti tagasi pöörduma. Jõudnud Mükeenesse, kuulis Herakles valitsejalt, et tal tuleb oma süü heastamiseks sooritada 12 ohtlikku ülesannet: 1. Tappa haavamatu Nemea lõvi 2
Andromeda, kellega ta elas õnnelikult ja pikalt. Ka praegugi võib näha Andromeda ja Perseuse tähtkuju taevas. Teeba kuninga tütrega Semelega sai Zeus Dionysose -- veinijumala. Hera ilmus Semele juurde amme kujul ning soovitas tal paluda Zeusilt, et viimane ilmutaks oma tõelisel kujul. Zeus, kes oli lubanud iga Semele soovi täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules, Dionysose päästis Zeus ära. Zeusi armusuhtest Alkmenega sündis Kreeka kõige kuulsam kangelane Herakles. Kui Herakles oli veel väga väike, saatis Hera kaks madu Heraklesele kallale, kuid väikemees kägistas maod ära. 18-aastaselt oli Herakles vägilase kehaehitusega ning väga laia silmaringiga mees. Kui Herakles kuulis, et tema kodulinna piiratakse, tõttas ta kohale ning korraldas tugeva vastupanu ja vabastas Teeba maksukohustustest, tasuks andis Teeba kuningas talle naiseks oma tütre Megara. Neil oli väga õnnelik abielu ja neil sündis mitu last. Hera armukadedus aga ei
mööduvaid külalisi, et neid kutsuda meeldivale einele ja õhtusele puhkusele Prokrustese erilises voodis. Prokrustes väitis, et see oli nõnda eriline voodi, et sinna voodisse mahub ükskõik kes. Voodi aga toimis nii, et kui külaline oli liiga pikk, lõikas Prokrustes jalad otsast. Ning kui liiga pikk, siis venitas teda. Seda kuuldes sundis Theseus Prokrustest oma voodisse ise minema ning kuna ta oli liiga pikk, siis tappis ta. Heraklese 12 vägitegu Herakles tappis hullusehoos (mille talle saatis Hera, kes vihkas teda sellepärast, et ta oli Hera abikaasa Zeusi abieluväline laps) oma naise ja kolm poega ning soovis selle eest endale väärilist karistust. Kõigepealt soovis Herakles end häbi pärast ära tappa, aga ta isa laitis selle plaani maha. Herakles läks isaga Ateenasse, kus Theseus püüdis talle selgitada, et ta oli ajutiselt vastutusvõimetu ja teda ei tule karistada. Heraklesele tundus see ebaõiglasena ja ta tahtis saada karistust
endiga. Kui Pelias võõrast kuulis, ilmus ta kähku kohale, kuid kui ta võõra paljast jalga nägi, haaras teda hirm. Võõras tutvustas ennast tema lellepojana, kellel on tegelik õigus kuningatiitlile ja nõudis, et Pelias annaks kogu rikkuse, mille ta omandanud on, rahumeelselt Iasonile. Phrixos oli nõus, kuid enne pidi Iason kuldvillaku Kreekasse tagasi toimetama. Ja nõnda pakkusid parimad ja üllamad end seiklusele kaasa pakkuma, sealhulgas ka Herakles, Orpheus, Achilleuse isa Peleus ja paljud teised ja purjetatigi laevaga „Argo“ kuldvillakut otsima. Esimene peatus tehti Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, kes võtsid argonaudid lahkesti vastu ja kinkisid neile merele kaasa toidumoona, veini ja varustust. Pärast Lemnoselt lahkumist jättis Herakles argonaudid maha, sest ta noor relvakandja Hylas oli traagiliselt hukkunud ja kangelane lootis teda ikka leida ja unustas kõik muu.
Kui Zeus nägi, et Prometheus ei palu armu ja talub uhkelt oma saatust, saatis ta hiiglasliku kotka Kaukasusse Prometheust piinama. Kotkas lendas iga päev aheldatud Prometheuse juurde, rebis terava nokaga tal ihust maksa välja ja sõi seda. Öösel kasvas Prometheusele maks uuesti tagasi ja hommikul oli kotkale valmis uus söömaaeg. Kui Prometheus oli aastasadasid piinades ja üksinduses mööda saatnud, märkas Kaukasuse kalju külge aheldatud kangelast Herakles. Herakles tappis kotka ning kinkis Prometheusile vabaduse. Et aga Zeus oleks lepitatud ja tema needus täide läinud, pidi Prometheus kandma raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild Kaukasuse kalju küljest. Ja sellest ajast peale kannavad inimesed Prometheuse teo mälestuseks kiviga sõrmuseid, kuigi nad on ammu unustanud kangelase, kes ei tahtnud alistuda jumalatele ja jäi õnnetuses truuks inimestele.
PROMETHEUS Mihkel Juhkam, Janno Kalmet Kes oli Prometheus? Titaanidest vanemad- Lapetus ja Clymene Vend- Epimetheus Inimkonna looja Inimeste ja jumalate vaheline "lüli" Mida tegi? Lõi esimesed inimesed Õpetas inimkonnale tarkusi Kavaldas Zeusi üle Varastas Zeusi paleest tule ` Zeusi petmise tagajärjed ja Prometheusi Pandora ja ta laegas saatus. Epimetheus Häda ja viletsus. Kõige tugevamate ahelatega kõige kõrgema mäe otsa. Kotkas Zeusi poeg Herakles Kiviga Sõrmus. Täname kuulamast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
