Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus sarnane elukogemus, neil on sarnased probleemid ja mured. See väljendub kas või massikultuuris, mida levitatakse ja tarbitakse kõikjal maailmas. Suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Sündmus, mis toimub ühes riigis, mõjutab ka teisi, ning mitte ainult naaberriike. Kõige üldisemalt räägitakse globaliseerumise kolmest mõõtmest:
........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5
1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest 2)lahendada tüli rahumeelselt
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid,
Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alliansid (kontroll) 4. Segane liikmeskond 5. Ebaõnnestumine (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine) Ajalooline regionaliseerumine – 4 tsivilisatsiooni: Euroopa, Lähis-Ida, India, Hiina Regionaalseid organisatsioone: 1908: Organization of American States (Ameerika Riikide Organisatsioon) 1949: NATO 1967: Association of Southeast Asian Nations (Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon) 2002: African Union (Aafrika Ühendus) Regionaalsed organisatsioonid. Euroopa näide: Council of Europe (CoE), Energy Community, European Free Trade Association (EFTA), European Patent Organisation (EPO), European Organisation for the Safety of Air Navigation (EUROCONTROL), Europol (EL küll) NAFTA – leping! North American Free Trade Agreement, Kaubandusühendus (vabakaubandus), 1994
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, salateenistustel ja majandussanktsioonidel. Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Külm sõda. Külma sõja põhivormid Külma sõja põhivormideks olid: 1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; loodi sõjalis-poliitilisi liite: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon e. NATO (1949) ja VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (1955). 2) ideoloogiline võitlus NSV Liit üritas tõestada kommunismi õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneriigid aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, teadust. 3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas; 4) majanduslik võitlus; 5) diplomaatiline võitlus; 6) salateenistuste tegevus NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee e. KGB
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu,
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Merlin Langebraun ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON Referaat Prof. H. Koitel Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Ühinenud rahvaste organisatsioon (ÜRO). Käesoleva töö eesmärgiks on tutvuda ühe maailma tähtsaima ja suurima organisatsiooniga. Eesmärgiks on anda ülevaade ÜRO struktuuri ja peamiste ülesannete kohta ning lühidalt tutvustada Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis-Idas osaleb Eesti aastast 1997. Margo Kalamägi, 12b 02.12.13 Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat.Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Lisaks eelnevale osaleb Eesti ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumisel Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel vaatlejana, samuti osaledes igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. Komitees. 5
Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool NATO Referaat Getter Orav Keila-Joa 2010 1 NATO ( North Atlantic Treaty Organisation, on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Leping paneb aluse NATO liikmesriikide ühisele kaitsele, käsitledes rünnakut ühe liikme vastu rünnakuna kogu alliansi vastu. NATO tegevus põhineb liikmesriikide ühtsetele põhiväärtustel, milleks on: ühtekuuluvus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on 28-st Põhja-Ameerika ja Euroopa riigist koosnev ühendus, mille eesmärgiks on täita 1949. aasta 4. aprillil allkirjastatud Põhja-Atlandi lepingu sätteid. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO
· Lahendada tülid rahumeelselt. · Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. · Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. · Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. · Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu,
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2
Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
Suurbritannias ja Madalmaades algas tööstuspööre enne raudteede väljaehitamist tänu arenenud veetranspordile. Raudteede väljaehitamine peegeldab riigi majanduslikku arengutaset. 1840. aastatel oli raudteede hulk USAs võrreldav Venemaaga, kuid oli kvalitatiivselt kõrgemal tasemel.); · monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest.
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING
Triinu Rokk Juhendaja: Ene Külaots 2013 Sissejuhatus Rahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelise tegevuspiirkonna ja liikmelisusega organisatsioonid. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: ·valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid ·valitsustevälised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma kaudu teostama. Valitsustevaheliste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeteks on riigid/valitsused. Kuigi valitsustevahelised rahvusvahelised organisatsioonid moodustavad kõigest 10% kõigist rahvusvahelistest organisatsioonidest, on nende tähtsus suurem
Tähtsamad julgeolekuorganisatsioonid Tallinn 2009 Sisukord: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.......................................lk 3-4 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon....................................lk 5-7 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon..........................lk 8 2 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia
....14 17.10 – ÜRO.......................................................................................................... 16 Peamised organid.............................................................................................. 16 Peaassamblee................................................................................................ 16 Julgeolekunõukogu......................................................................................... 16 Sekretariaat ja Peasekretär............................................................................ 17 Peamised dokumendid...................................................................................... 17 ÜRO eesmärgid................................................................................................. 17 ÜRO põhimõtted................................................................................................ 17 24.10.17.................................................................
Rass on mõtteline kokkuseade, mille abil püütakse iseloomustada teatud inimgrupi positsiooni ühiskonnas. Rahvusvahelise julgeoleku faktorid: 1) põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis 2) suhetest suurriikide vahel 3) tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses Suurriikide hulka arvatakse need, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat ehk G-7 (ita,jap, kanada, fra,ger, gbr, usa, rus) Pole alaliselt tegutsev organisatsioon, kuid sinna kuuluvate riikide liidrid kogunevad aeg-ajal probleemide arutamiseks. Suhtlemise normid: 1) hoiduda jõu kasutamisest 2) lahendada tülid rahumeelselt 3) pidada kinni riigipiiride puutumatusest 4) austada riikide suveräänsust 5) mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse 6) austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi 7) edendada koostööd riikide vahel 8) järgida rahvusvahelise õiguse norme
Nõukogusse kuuluvad Keskpanga juhatuse kuus liiget ning eurotsooni riikide keskpankade presidendid, neid riike on 16. Euroopa Kohus. Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Mitte ajada segi Inimõiguste Kohtuga või Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on ÜRO kõrgeim kohtuorgan. Rahvusvaheline suhtlemine ja kaasaja maailma mitmepalgelisus Globaliseerumine ehk üleilmastumine viitab sellele, et ühiskonnad on ühtlustumas. Maailm on üks ja terviklik koht ning ükski riik ei saa end teiste suhtes isoleerida, ühiskonnad on üksteisega sõltuvuses. Globaliseerumise kolm mõõdet on majanduslik (tekivad rahvusvahelised korporatsioonid), kultuuriline (kultuuritarbimine ja väärtused ühtlustuvad, kujunevad ühesugused kultuurisümbolid) ja poliitiline (rahvusvahelised organisatsioonid
Pirita Majandusgümnaasium Nimi IX klass ÜRO Referaat Juhendaja: Õp. Ergo Aas Tallinn 2008 Sissejuhatus Kui tõlkida lahti ÜRO lühend, siis see on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon. ÜRO on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO on üks maailma suurimaid tegutsevaid organisatsioone ja seal on 191 liiget, nii et võik öelda et kogu maailm. Ajalugu, toimimine ÜRO loodi 1945.aastal 24. oktoobril. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon loodi 51 riigi poolt,
humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest, ennetab ja surub maha agressioone, tagab rahu. Allorganisatsioonid - FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO, ÜRO abiorganisatsioone: UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNIDO, UNDCP
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga
ÜHISKOND RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE ÜRO Ühinenud rahvaste Organisatsioon on 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk on internatsionaalse rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga ülemaailmsete probleemide lahendamine. ÜRO-s hetkel 192 liikmesriiki, Eesti ühines 17.sept 1991 Peakorter asub New Yorgis Põhikiri jõustus 24.okt.1945 (seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana) Peasekretär on Ban Ki-moon (Lõuna-Korea)
· ASEAN KaguAasia Riikide Assotsiatsioon (1967) · ECOWAS LääneAafrika Riikide Majandusühendus (1975) · EN (CE) Euroopa Nõukogu (1949/1993) · G7 seitse juhtivat tööstusriiki (1975 (1976: Kanada)) · G8 G7 + Venemaa (1997) · IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (1945) · IMF Rahvusvaheline valuutafond (1945/1992) · Mercosur LõunaAmeerika ühisturg (1991) · NAFTA PõhjaAmeerika Vabakaubanduslepe (1994) · NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon (1949/2004) o Eesmärgid: kultuuripärandi kaitse, teadusuuringud, kriiside ohjeldamine, rahuvalve väljaspool liikesmaid o Kollektiivse enesekaitse põhimõte · OECD Majandusliku Koostöö ja Arngu Organisatsioon (1961 (OEEC 1948 ) · OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (1960) · OSCE Euroopa Koostöö ja Julgeolekuorganisatsioon (1975/1991)