TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Fk15 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 22.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Aparatuur. Vahelduvvoolusild P-38, juhtivusnõu, vesitermostaat,...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK15 Töö pealkiri: Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Tööülesanne Töö eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katse käik Katses kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Enne katset loputatakse elektroode mõned korrad juhtivusmõõtmiseks kasutatava kahekordselt destilleeritud veega. Juhtivusnõu tuleb eelnevalt loputada paar korda ...
Elektrijuhtivuse määramine Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel. Selleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Katsetulemused ja arvutused: Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega 1) 119 2) 119 0.02 n KCl erijuhtivus (t= 25oC) 0.2767 0,2767 nõu konstant K=RKCl*KCl= 32,9273 Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: äädikhape + = 0,03498 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus -= 0,00409 S*m2/mol Piiriline ekvivalentjuhtivus 0= ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15. Töö pealkiri: Elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse mõõtmine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrijuhtivus 0. Nõrga elektrolüüdi korral a...
Füüsikalise keemia laboratoorne töö nr. 15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Töö teostatud 21.03.2011 Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0.02 n KCl lahusega R=120 0.02 n KCl erijuhtivus temperatuuril 25ºC (käsiraamatust) (KCl)=0.2765 S/m Arvutan nõu konstandi valemiga K = * R K K=0.2765*120= 33,18 0,2765 Piiriline ekvivalentjuhtivus 120 H+= 349,8*10^-4 0,03498 HCOO-= 54,6*10^-4 0,00546 0= 0,04044 m2 g-ekv-1 Katseandmed Kasutatav närk hape on sipelghape (HCOOH) Lahuse Ekvivalentj Näiline Mõõdetud Elektrijuh normaalne uhtivus , Dissatsiatsi dissotsiatsi takistus tivus , ko...
FK laboratoorne töö nr.15 ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE Tööülesanne. Eesmärgiks on määrata eletrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus erinevatel kontsentratsioo Aparatuur. Töös kasutatakse juhtivusnõusse valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusild Töökäik. Juhtivusnõudel on jäigalt kinnitatud plaatinaelektroodid, mille pinna omadustest sõltub mõõtmise täpsu Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega - elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi neid katse vältel teineteise suhtes nihutada. Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimulli (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi 1) sild ühendatakse vo...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” AUTORENT Üliõpilane: Birgit Albert Õpperühm: IASB30 Matrikli nr.: 134132 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDVAADE............................................................................................................... 3 1.1 Taust.................................................................................................................. 3 1.2 Lausendid...........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...............
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Bussijaam Tallinn 2014 1 Üldvaade...............................................................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegut...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" MAHEKAUBA E-POOD Üliõpilane: Allar Plaksi Õpperühm: EALB-31 Matrikli nr.: 062005 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess" Bussijaam Üliõpilane: Anneli Kaldamäe Õpperühm: LAP-81 Juhendaja: E. Õunapuu Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. ÜLDVAADE.........................................................................................................................................4 1.1 TAUST JA ÜLDKONTSEPTSIOON........................................................................................................4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm..................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID....................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE ...
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) ...
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
Müürikivide liigitus. Nimetada kivimaterjale ja osata neid iseloomustada. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid, töötlemata kivid, töödeldud kivid ja plokid. Kivimaterjalid: Tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), Põletatud savitellised (survetugevus ca. 20 MPa, tihedus 2,0 T/m3) Betoonplokid columbiakivi (survetugevus ca. 18 MPa, tihedus 2,1 T/m3) Kergbetoonplokid - Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Keramsiitbetoonplokid Fiboplokk. (survetug. 3 ja 5 MPa, tihedus 0,6 ja 0,8T/m3) Taloti plokid (survetugevus- 5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei v...
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Projekt aines ,,Sissejuhatus infosüsteemidesse" Videolaenutuse infosüsteem Üliõpilane:***** Õpperühm: **** Üliõpilaskood: ***** Juhendajad:****** Kohtla-Järve 2010 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem antud aines hinnet/arvestust taotletud. Nimi: Allkiri: Sisukord Üldvaade..................................................................................................................................... 4 Taust........................................................................................................................................ 4 Lausendid...................................................................................................
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 LAHUSTUNUD ELEKTROLÜÜDI ISOTOONILISUSTEGURI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 ...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistiline töö Mitu raamatut loeb täiskasvanud inimene ühes aastas? Kristiina Viljandi 2006 Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi täiskasvanud inimene aasta jooksul. Küsisime meestelt ja naistelt eraldi. 1. Kogusime andmeid: Küsisime kahekümnelt mehelt ja kahekümnelt naiselt mitu raamatut loevad nad aastajooksul läbi? Mehed 3; 1; 0; 0; 2; 3; 5; 6; 7; 3; 3; 3; 2; 3; 2; 2; 1; 3; 3; 3; 2; 2; 4; 6; 5; 5; 3; 3; 3; 6. Naised 8; 6; 5; 5; 7; 3; 4; 3; 6; 7; 0; 3; 6; 4; 2; 1; 3; 3; 2; 7; 8; 7; 3; 6; 7; 2; 3; 0; 6; 1. 2. Koostasime variatsioonirea ehk kirjutasime arvud kasvavas järjekorras. Mehed 0,0,1,1,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,5,5,5,6,6,6,7. Naised 0,0,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,4,4,5,5...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 ...
1. Loo tabel LAENUTUS järgmiste väljadega: Laenamise_id PK, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv) FK, Raamatu_ID (täisarv) FK, Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. mysql> CREATE TABLE LAENUTUS( -> Laenamise_id int unsigned not null auto_increment, -> Luupaev date not null, -> Lugeja_id mediumint(8) unsigned not null, -> Raamatu_id mediumint(8) unsigned not null, -> Tahtaeg date not null, -> Tagastamine date, -> PRIMARY KEY(Laenamise_id), -> FOREIGN KEY(Lugeja_id) REFERENCES LUGEJA (Lugeja_id), -> FOREIGN KEY(Raamatu_id) REFERENCES RAAMAT (Raamatu_id)); Query OK, 0 rows affected (0.01 sec) mysql> DESCRIBE LUGEJA; +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-----------------------+------+-----+---------+...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on ...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
/¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1. Katame kaardil asuvad 1de ruudud suurimate kontuuridega, kasutades seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. Ü Määramatusi katame kontuuridega ainult siis, kui see aitab kasvatada T Leida Karnaugh' kaardiga MDNK MKNK 4-muutuja funktsioonile: veelgi suuremaks mõnda niikuinii vajalikku kontuuri. T f ( x1 . . . x4 ) = ( 1, 4, 5, 9, 11, 12, 13, 15 ) 0 ( 3, 14 ) — ...
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime...................................................
Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg 762 Keemiste mperatuur T,K h, Jrk.nr t,°C mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T 1 27 300 647 115 4,745 0,003333 2 41 314 550 212 5,357 0,003185 3 51 324 445 317 5,759 0,003086 4 60 333 350 412 6,021 0,003003 5 66,5 339,5 250 512 6,238 0,002946 6 71,5 344,5 158 604 6,404 0,002903 7 79,5 352,5 ...
Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1035 n NaOH TUGEV HAPE Liisatud mõõtelah use ml Elektrijuhtivus , S/m 0 500 0,5 420 Tugev Hape 1 372 1,5 330 600 2 280 500 2,5 233 S/m 3 195 400 3,5 152 Elektrijuhtivus , 4 141 300 4,5 150 5 166 ...
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 16 FK Konduktomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.03.2001 21.03.2011 arvestatud: Töö ülesanne Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö teoreetilised alused Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendamisest teistega. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe...
KARNAUGH' KAARDID Karnaugh' kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. T Ü Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. T Karnaugh' kaartide topoloogia 2muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2 2 (või 1 4) ruutu ; 3muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2 4 = 8 ruutu ; 4muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 4 4 = 16 ruutu ; e h n ik a t või i 6 - muutuja Karnaugh' kaart v ut Karnaugh' kaartide põhiomadused r 2 - muutuja 3 - muutuja 4 - muutuja Karnaugh' kaart ...
1 - Ülevaade digitaalsidesüsteemidest. Edastuskanalite - - - , . 2- , , , tüübid. . 2- .. .: inf.source and input . , . ( , transducer -> source encoder -> shannel encoder ()-, . ) 0 ->digi.modulator -> channel -> digi.demodul. -> channel -Eg=(-,)g^2(t)dt. - 255 decoder -> sourc...
EHITUSTARINDITE EKSAM Piirseisundid - Konstruktsiooniarvutusega kontrollitakse, kas ületatakse mingi piirseisundi tingimusi. Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. Kandepiirseisundid seostuvad konstruktsiooni purunemise, staatilise tasakaalu kaotuse, stabiilsuse kaotuse või muude kahjustustega, millest tulenevad konstruktsiooni kandevõime kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täi...
Deutsches Gymnasium Kadriorg WIRTSCHAFTPLAN DES PRODUKTS "3S" Praktische Arbeit Autoren: Rainer Paisujõe 12SM Johannes Nermann 12SM Lehrer: Michael Kirschinger Tallinn 2018 INHALTSÜBERSICHT EINLEITUNG........................................................................................................... 2 1. PRODUKTVORSTELLUNG..................................................................................... 4 1.3. Break Even Point.......................................................................................... 9 2.1. Werbebudget / Zeitplan..............................................................................11 2.2. Werbemittel...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängure...
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja -süsteemid KODUTÖÖ kaugõpe Eesnimi Perenimi Matrikli nr. 10131846 Õpperühm DK21 Tallinn 2015 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matriklinumber 10131846 on 16nd kujul 9A9986. 16nd kujul matriklinumber on vaja saada 7-kohaliseks. Selleks korrutan: 9A9986 * 7 = 43A32AA Saadud 16ndarvu 7 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. Seega 1-de piirkonda kuuluvad: 2, 3, 4, 10(A). Määramatuspiirkonna leidmiseks tuleb saadud 7-kohalist 16ndarvu korrutada veel niimitu korda 7-ga, kuni korrutamistulemus on 9-järguline: 43A32AA * 7 * 7 * 7 = 5A9F9E1C6. Tekkinud 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna. Seega määramatuspiirkonda kuuluvad: 1, 5, 6, 9, 12(C), 14(E), 15(F). Ülejäänud arvud vahemikus 0....15 (mis pu...
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
I kontrolltöö kordamisküsimused (YFR 0011) 1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga? Nihkevektor on ...
annaabi.ee 
