ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3
Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda
Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
· Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb. · Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb hingamine vaba. · Norskav, lõrisev heli hingamisel hingamisteed suletud. · Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist. · Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus
........................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?")
2. Kutsu appi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1
Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist, Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud
ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); 2 rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia 9.Pleuradrenaaz pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus pneumo- ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal
Töös peab balloon olema püstises asendis, ventiil ülespoole, et gaas väljuks balloonist gaasilisena. Hoiatus!!! Horisontaalses asendis olevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. Vedelgaas moodustab aurustudes mahult ca 250 kordse gaasipilve ja seetõttu on plahvatusoht väga suur. Katkestades gaasi kasutamise pikemaks ajaks, sulge ka ballooni ventiil peale gaasiseadme ventiili sulgemist. Jätkates gaasi kasutamist ava kõigepealt ballooni ventiil ja seejärel gaasiseadme ventiil. Gaasiballooni hoiuruumi ventilatsiooniavasid ei tohi sulgeda. Hapnik. Gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kuumutatakse metalli kõrge temperatuuriga gaasileegi abil, mis saadakse põlevgaasi või -vedelikuaurude põletamisel tehniliselt puhtas hapnikus. Hapnik on maakeral laialt levinud element ning sisaldub mitmesugustes keemilistes ühendites: mullas
mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Aju Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused: · halveneb mälu, ·väheneb õppimisvõime,
11. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Kolleegiumi arvates on aga meie tänases õiguskorras võimalik taunida kriminaalmenetluse põhjendamatut alustamist üksnes teenistusliku järelevalve korras. Kõigepealt tuleb siinjuures arvestada, et vastavalt KarS §-s 310 sätestatule on võimalik küll karistada prokuröri teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamise eest, kuid karistusseadustikus ei nähta ette vastutust alusetu kriminaalmenetluse alustamise eest. 12. Samuti on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08 on nenditud, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav
.......................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk ....................................................................................................................146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Aeru õige kaldenurga seadistamisel on veel ka teine hea omadus. Aeru lapiti veega keerates jääb aer samuti kaldega vee suhtes, nii et eespool olev serv jääb kõrgemale. See tagab selle, et aeru tagasi viies ei takerdu see vette ning ei takista paadi liikumist. Tänu aeru kaldenurgale ei saa paremat ja vasakut aeru ka segamini ajada. Vahetades aerud ära, ei püsi nad enam nii hästi vees ning poleks võimalik korralikult sõuda. Aeru kaldenurga seadistamisel tuleb kõigepealt panna paat loodi nii pikkupidi kui ka risti. Järgmisena tuleb kontrollida võlli asetust, et võll oleks vertikaalselt loodis nii pikkupidi kui ka ristipidi paadi suhtes. Võlli kalle peab seega olema 0 kraadi. Edasi tuleb asetada tull tagasi võlli otsa ja kinnitada aer tulli. Kui aerud on 0 kraadise kaldega, saab vastavate seadmetega ka otse tulli kallet mõõta. Kindlam on siiski seda mõõta aeru laba pealt. Selleks hoiab üks inimene aeru
Püstuvuse varu ja laevale ohtliku kreeninurga määramiseks peab laevajuht olema valmis teostama arvutusi püstuvuse diagrammi saamiseks. Jäätumise suurus oleneb laeva konstruktsioonist, süvisest, trimmist ja, loomulikult, ilmastikuoludest. Väiksemad laevad sattuvad jäätumise tagajärjel ohtlikku olukorda tunduvalt sagedamini kui suured. Võitlust jäätumisega tuleb pidada pidevalt tema algusest kuni lõpuni. Kõigepealt peab hoidma jääst vabadena navigatsioonituled, signaalseadmed ja päästevahendid. Jää tuleb eemaldada umbreelingute tormiavadest ja muudest kohtadest, mille kaudu laevale sattunud vesi saaks vabalt ära voolata. Juba enne mereleminekut tuleb kõik peenemad vallid, taagid, topenandid, runnerid, kaid ja antennid maha võtta, et nad jää raskuse all ei rebeneks. Mehhanismid, trossipoolid, ventilaatorite haardepead jm. tekil paiknevad seadmed tuleb katta presentkatetega
Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline teadvuse seisund. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise seisundiga, mida kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on mõne haiguse või 7 ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund. Holograafia sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika
Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline teadvuse seisund. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise seisundiga, mida kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on mõne haiguse või ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund. Holograafia – sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline teadvuse seisund. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise seisundiga, mida kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on mõne haiguse või ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund. Holograafia sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika
Harjumuse kohaselt arvas d'Artagnan, et jutt on muidugi temast, ja ta teritas kõrva. Sel korral eksis d'Artagnan ainult osaliselt: jutt ei olnud temast, vaid tema hobusest. Aadlik näis loetlevat kuulajaile hobuse häid omadusi ja kuna kuulajad näisid jutustaja ees aukartust tundvat, pahvatasid nad iga hetk naerma. Et aga juba poolnaeratus meie noormehe marru ajas, siis võib arvata, missugust mõju pidi avaldama nii lärmakas lõbusus. Siiski tahtis d'Artagnan kõigepealt selgusele jõuda, mis nägu oli jultunu, kes teda pilkas. Ta puuris võõrale oma uhke pilgu ja nägi, et too oli umbes neljakümne kuni neljakümne viie aastane mees, tumedate ja läbitungivate silmadega, kahvatu jumega, tugeva ninaga ja mustade, väga hoolikalt pügatud vurrudega. Ta kandis lillat vammust ja põlvpükse sama värvi paeltega, ainsaks kaunistuseks lõhedega käised, millest paistis särk. Kuigi vammus ja põlvpüksid olid uued, näisid nad kortsunutena, otsekui kaua kohvris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
