Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme lahendavad Sise-ja sotsiaalministeerium. Illu...
Pagulased ja Eesti 1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta välispoliitikat. Kui arengutööstusega toetatakse inimõigusi ja demokraatiat, siis Eesti vasrjupaigapoliitika jätab ukse taha inimesed, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Kuigi teisest küljest on loodud organisatsioone pagulaste abistamiseks näiteks pagulasabi ning Eesti inimõiguste keskus. 3. Mil moel Eesti pagulasi aitab? Eestis tegutseb pagulasabi organisatsioon. Organi...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4 Inimõigused on universaalne väärtus.........................................................................5 Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele.............................................................6 Hirm masside ja julgeoleku ee...
Rahvastikuprotsessid maailmas. Pagulusprobleemid Läänemaa Ühisgümnaasium 2014 Pagulane Isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma Rass, usk, rahvus, poliitiline seisukoht Puudub oma riigi kaitse Eestis 3-aastane elamisluba Maailmas on praegult ligikaudu 22 milj. pagulast 90% pagulastest elab arengumaades Pagulus Eestis Miks on Eestis vähe pagulasi? Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1951.aastal Kokku olnud 468 taotlust 2014.a seisuga Kehv ligipääs keeleõppele Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2...
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse ...
Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab? Erich Kivi, G2D Viimaselajal on keskmiselt iga neljas uudis pagulaste kohta, kas tegu siis pagulasi pooldava, pagulasvastase või pagulaskuritegudest rääkiv lugu. Mina kui lihtsa eestlasena olen 100% vastu pagulaste tulekule eestisse. Eestlased on võidelnud, et olla demokraatlik vabariik, millekäigus on suur osa eestlasi kogenud kui raske on kehtestada iseseisvus ja tundnud mis tähendab olla suurriigi kontrolli all, kõige selle käigus on tekkinud palju patriootlikke eesti kodanikke. Usun, et kui eesti valitsus otsustaks massiliselt hakata vastu võtma pagulasi siis eestile oleks kaotus vägagi suur, kuna eesti kodanike arvamust ei ole küsitud ja nagu küsitlused on näidanud on valdav enamus ikkagi vastu pagulaste tulekule ja see tekitaks omakorda küsimused, et kas...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid • Migrandid Balkanimaadelt (Kosovo, Albaania, Serbia) • Lääne-Aafrika (Gambia, Nigeeria) • Lõuna-Aasia (Bangladesh, Pakistan) o Serbia, Makedoonia...
Kuidas edasi? Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks. Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Ee...
Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et Somaaliast, Süüriast ning teistest arengumaadest sealsete raskete olude eest Euroopasse põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid. Selles, kas immigrandid siis ohustavad meid või on nad hoopis vajalikud Euroopa rikastamiseks, pole ühisele selgusele veel jõutud. Suur miinus, mille massiimmigratsiooni pooldajad arvatava...
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoli...
Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süür...
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu. Varjupaigataotleja on isik, kes näiteks pärast Eestisse saabumist taotleb siin Eesti riigi kaitset. Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagaki...
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana, vahendab ERR Uudised. Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, nim...
Immigrantide integreerimine läbi ettevõtluse Riho Kirsipuu Sissejuhatus 2011 aastal algas Süürias kodusõda. Ei läinud palju mööda kui inimesed hakkasid oma kodudest põgenema ning oma elu päästma. Esialgu põgeneti lihtsalt sõjakoldest kaugemale ja hiljem ka naaberriikidesse, aga õige pea hakati tulema ka üle Vahemere. Lisaks Süüria sõjapõgenikele tuleb Lähis-Ida regioonist ka Euroopase palju majanduspõgenikke, et paremale elule saada. Kuna Vahemereäärsed riigid ei suuda tulevat inimmassi üksi ümberpaigutada ega neid toetada, siis võeti Euroopa Liidus vastu otsus põgenike ümberjaotamise osas. Kvoodisüsteemile vastavalt pidi iga riik ümberpaigutama teatud arv põgenikke või kui sellega nõus ei oldud, siis trahvi maksma. Peale põgenike ümberpaigutamist leidsid paljud riigid end probleemi eest, et kuidas neid ühiskonda edukalt integree...
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord.........................................................................................
Kongo DV pagulased Marie Truus, Katre Kahu, Laura Anett Leonidov 11.klass Kongo Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga. Miks on kongolased muutunud pagulasteks? Nad on saanud piinamis- ja vägivallaohvriks. Neil on raskelt haigeid inimesi, kellel pole koduriigis ravivõimalusi. Naised ja lapsed on jäänud ilma kaitseta. Pagulased ei saa oma seniselt varjupaigariigilt kaitset. Neil ei ole ühtegi muud valikut turvaliseks eluks. Konfliktid M23- mässajad moodustasid oma sõjaväe, hakkasid riigi vastu tegutsema, kuna polnud riigi rahulepinguga rahul. Tapsid inimesi, naiste vägivald, tagajärjeks oli inimeste põgenemine. Vallutasid Goma (2012), kus elas üle mi...
Pagulaste vastuvõtt Eestis Viktoria Plotnikova ja Jessica Pentsop 9c Euroopa Komisjon (EK) • Euroopa Komisjon avalikustas 9.septembril põgenike ümberjaotamise kava. • Eesti täpsustab transportimise. • Eesti nõus võtma 373 pagulast. • Janek Mägi. • Jaotatakse lajali. Pildid Pagulaskeskus • Vao küla. • Miks vao külla. • Varjupaigas on 144 inimest. • 2015.aastal varupaigataotlejate arv võib ületada 200 piiri. Pilt Inimeste arvamused. • 42 % eestist on vastu. • 26 % on neutraalsed. • 32% on nõus. • Suuremad hulgad noored on selle vastu, et pagulased elaksid meie riigis. • Vanematel inimestel pole sellega probleeme, kuigi mõned nendest on vastu. Argumendid seoses nõustumisega Valmidus nõustuda pagulaste vastuvõtmisega Aitäh kuulamast :) ...
4.teema: Relvastatud konfliktid CD lk. 93-97; 1. Tooge vähemalt 5 näidet/põhjust, mis on viinud/ viib relvastatud konfliktini. 1) sotsiaalmajanduslikud (majanduslik ebavõrdsus, tõrjutus, vaesus, majanduslangus) 2) hariduseta töötud noorukid kergeks saagiks nii mässulistele kui narkojõukudele. 3) poliitilised ja institutsioonilised, nt riigi võimetus tasakaalustada eri rühmade huvisid, võimuvõitlus eliidi vahel, teatud gruppide (etniliste, religioossete) poliitiline mahasurumine, riigi suutmatus/soovimatus kontrollida korruptsiooni, riigitulude kasutamine 4) keskkonda ja loodusressursse puudutavad, nt keskkonnatingimuste halvenemine või soov kontrollida loodusressursse. 5) ajalooline pärand, nt kolonialismi ja Külma sõja perioodil toetasid välised jõud teatud regioonides/riikides ühtesid gruppe teiste 6) identiteedi küsimused 2. Mis on relvastatud konfliktide tagajärjeks? Inimes...
10 lihtlauset meediast 1.Oliver Läll selgitas, et Eesti fännid pole olukorraga rahul. Allikas: Õhtuleht 2. Riigiettevõtted, firmad ja asutused võtavad tööle pagulasi. Allikas: Õhtuleht 3.Tudengid, õpilased ja mudilased alustasid kooliteed. Allikas: Delfi 4.Riigikogu, valitsus ja president pole rahul praegu toimuvaga. Allikas: Delfi 5. Obama, Merkel ja Cameron kohtusid üleeuroopalisel tippistungil. Allikas: Õhtuleht 6.Meteoroloogid, EMHI ja Ilmateenistus hoiatavad sügiste äikesetormide eest. Allikas: Õhtuleht. 7.Eesti rahvas, nii noored kui vanad on vastu pagulaspoliitikale. Allikas: Delfi 8.Pagulased, mustlased ja asunikud jõudsid Ungarisse. Allikas: Õhtuleht 9.Kanepi, Williams ja teised esireketid astuvad üles Prantsusmaal turniiril. Allikas: Õhtuleht 10.Putin ütles, et tuleb jääda rahulikuks. Allikas: Delfi TPT AA-14 13.12.2015
Pagulased - poolt või vastu? Pagulasteema on üleüldiselt üks väga raske teema ja seda võib vaadata mitme nurga alt. Üleüldiselt ütlevad eestlased, et pagulasteema ei lähe neile korda ja et las nad tulevad, aga enamasti kohe, kui pagulasteema puudutab neid otseselt, nende perekonda, lapsi, töökohti, siis enamus eestlasi muudavad oma arvamust ja ütlevad, et nad neid ei taha. Kui näiteks tuleb klassi mõni pagulaslaps Eesti kooli ja kui mina oleks mõne tema klassikaaslase vanem, oleksin küll selle vastu, sest siis ju üleüldine klassitase langeb ja õpetajad peavad keskenduma rohkem sellele pagulaslapsele, sest ta ei saa aru keelest ja ei oska enamusi aineid ja teised lapsed peavad ootama teda järgi. Muidugi, see ei ole selle lapse süü, aga vanem tegutseb ju ikkagi alati oma lapse huvides. Üks variant oleks teha eraldi klass pagulaslaste jaoks, aga ma saan aru, miks seda ei taheta teha, sest siis tekiksid eraldi pagulas...
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud...
Eesti turvalisus kannataks- niigi väike riik, kiirem kultuuriline reostus ja häving . (54% eestlastest/ 46% muu rahvus Riigikantselei tellis omnibuss uuringu vormis EMORilt uuringu)(TOM) Eesti Riigil majanduslikud probleemid- pole mõtet aidata teisi, kui meie riigi siseasjad pole stabiilsed. Paljud pered näljas, palju töötuid, iive madal. Kuni lähteriigis olukord ei stabiliseeru, ei vähene ka inimeste hulk- kui Eesti võtab vastu pagulased ei tähenda see seda et riigis asjad paranevad. Tuleb alustada pigem nende riigi korrastamise ja abipakkumisega, suunata praegu mõeldud pagulaste vastuvõturahad riigi abi rahaks jne. Kestev kiire immigratsioon tõenäoliselt kahjustab vastuvõtvaid riike- Mida erinevam on sisserändajate sotsiaalne, kultuuriline ja religioosne taust, seda rohkem ja pikemat aega vajavad nad vastuvõtva riigi abi, et aktsepteerida põlisrahvastiku väärtushinnanguid, le...
Kuidas lahendavad erinevad riigid pagulasprobleeme? Massimigratsioon on palju kõneainet pakkunud juba rohkem kui aasta. Esmalt rändekriis ja selle lahendamine, seejärel pagulaslaagrid ja humanitaarabi kättesaadavus kuni pagulasperedele uue elupaiga leidmiseni. Kõik see on mõjutanud erinevaid riike suuremal või vähemal määral. On riike kus põgenikke on lahkelt vastu võetud, kui ka neid, kus neid on tõrjutud kõrge aia ja relvastatud sõduritega. Ometi on pagulaskriis suur ja lahendamist vajav probleem paljudele riikidele, kaasa arvatud Eestile. Riigid tegelevad paljuski tagajärgedega suutmata lahendada probleemi seal kust see alguse sai. Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike pagulasperede vastuvõtmist Setomaale. Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud...
Ristsõna 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 S T A G N A T S I O O N I P E R I O O D Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime ...
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb rohkem kui jõuab sündida. Elanikkond vananeb. Väljaränne osutub suuremaks ja eestlasi ei sünni rohkem kodumaale. Venelased ja lätlased on põhilised inimkond, kes võtavad meie riigi üle. K...
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei soovita näha teise nahavärviga inimesi, olgugi, et paljud neist on pagulased, kes otsivad varju sõja eest. Arusaadav on loomulikult ka siinsete inimeste hirm terrorismi ees, aga enamik neist abivajajatest on siiski õnnetuses oma kodu ja turvatunde kaotanud pered lastega. Meie riigil on vaja lisakäsi tööjõuturul, kas siin ei ole võimalus neid leida? Ma arvan, et peaksime olema avatumad ja leidma inimlikkust, et abivajajatele anda koht, kus elada...
2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja? Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.S...
"Sipelgas sinise kausi all": Miks Ants ei kohanenud Inglismaal? Elin Toona pagulasromaan "Sipelgas sinise kausi all" vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda? Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes. Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. ...
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi. Meid hirmutab nende kultuuriline erinevus, nahavärv ja usk. Meie oleme harjunud enamasti „valge“ inimesega ja väikses maakohas on võõristav näha „musta“ inimest ja veel võõristavam on näha, kui iga teatud kellaeg ha...
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu tei...
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja...
Kas rändest võib saada Eestile eelis? Viimasetel aastatel on pidevalt arutluses olnud Eesti riigi vähenev rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine põhjustab, aga riigile ära majandamisega raskusi, sest just nooremad isikud on need, kelles nähakse paari aasta pärast vanema elanikkonna ülalpidajaid. Noored aga kui tuleviku maksumaksjad, jätavad endaga riigist lahkudes maha seega suure probleemi. Vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik on kindlasti suu...
Eesti taasiseseisvumist tähistatakse 20. augustil. Sellisel kuupäeval just sellelpõhjusel, et 20. augustil 1991 augustil kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. 1980. aastate keskpaigaks oli NSV Liidu majandus jõudnud kriisisituatsiooni. Selle põhjuseks oli tehnoloogiline mahajäämus Läänest, ekstensiivsel tootmisel põhinev ebaefektiivne sotsialistlik plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid ...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Pluralismi võimalikkus Eesti ühiskonnas Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Seda ei pea tegema mitte ainult Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu inimesi positiivselt mõjutades, vaid tihti on probleem üksikisikutes ja ühiskonnas üldiselt. Esimese asjana tuleb töötada tolerantsuse kallal. Minule isiklikult jääb mulje, et paljud eesti inimesed ei ole tolerantsed nn ’võõraste’ vastu. Ei tolereerita teisi uske, rasse ning rahvuseid. Hetkel on väga aktuaalne pagulaste teema ning kahjuks on nendega tulekuga seoses pigem negatiivne vastukaja. Kohati on kindlasti probleemiks see, et inimesed kardavad ning elavad teadmatuses. Nad arvavad, et pagulased tõsiselt soovivad siia tulla. Tegelikkuses ei suuda inimesed aru saada, et see osa sõjapõgenikest, kes Eestisse tulevad, on tegelikult vaid olematu protsent nendest, kes on pidanud oma ...
PAGULASKIRJAND US JA KALJU LEPIK Kaur Kennet Karjane, Grete Kurik, Paul- Markus Orav, Nora Helena Padar, Sarah Raichmann, Marie Elisa Rang, Hans Hubert Sams PAGULASKIRJANDUS ■ Arenes väljaspool okupeeritud Eestit (1944–1990 ) ■ Sai alguse Saksa põgenikelaagris ■ Teine maailmasõda – keskuseks Rootsi ■ Elujõulisem Eesti NSV kirjandusest ■ 1944-1990 anti välja: – 267 romaani – 181 luulekogu 75 autorilt – memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost ■ 1950 hakati kirjutama teoseid PAGULASKIRJANDUS ■ Tunti puudust allikmaterjalidest ■ Otsiti kontakte kodumaal olevate inimestega ■ Materjal läbis mitmeid ohte ■ Peamiselt saadeti välja trükimaterjali: sõjaeelsed ajakirjad jms ■ Mida vanem materjal seda lihtsam oli ■ Oskar Kruus oli üks esimesi, kes hakkas koguma pagulaskirjanike materjale PAGULASKIRJANIKUD ■ Marie Under ■ Artur Adson ■ August Gailit ■ Karl Ristikivi ■ Gus...
Miks lahkutakse kodumaalt? Inimestel on alati midagi, mille üle nad rahul pole. On selleks siis palk, aastaaeg või eluase. Usutakse, et mujal on parem elada ja seal oma unistusi täide viia. Sellepärast lahkutakse oma turvalisest kodust ja minnakse laia maailma rändama, mis pole sugugi nii ohutu paik. Peamiseks rahulolematuse allikaks ongi võimaluste puudumine. Lähtudes Eestist, siis võib öelda, et paljud noored toovad ettekäändeks riigi suuruse. Nad väidavad, et Eesti on liiga väike selle jaoks, et oma unistusi täide viia. Välismaal nähtakse aga suuremat tulevikku, mis on mingis mõttes tõsi ka. Alustades tunnustatud ülikoolidest ning lõpetades erinevate töökohtadega. Välismaal käivad juuksurid punasel vaibal, kuid siin elavad keskmisest palgast. Väikeses riigis niimoodi rikkaks kahjuks ei saa. Võrreldes Eesti keskmist palka mõne teise riigiga, siis näeme me selget erinevust. Miks muidu paljud mehed ...
Kellel on tänases Eestis hea elada? Tänases Eestis on hea elada inimestel, kes armastavad oma kodumaad ja kes ei otsi hõlpsamat teenistust kuskilt teisest riigist. Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis ...
Pagulane - kas inimene või mitte? Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse...
Selgita mõisted: (ENSV) Ülemnõukogu Vormiliselt liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan, juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. "40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Ees...
Eesti pagulaskultuur – kirjanduse näitel 1850ndatel aastatel oli esimene suurem väljaränne Venemaa erinevatesse osadesse – Krimmi, Siberisse, Kaukaasiasse. Mindi sinna majanduslikel põhjustel: maapuudus, rahvastiku kasv, usuvahetus 1840.ndatel aastatel. Inimestel oli usk heasse tsaari. 19/20.sajandi vahetusel asusid Venemaa eestlased ümber Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. 20ndate II poolel mindi Eesti Vabariigi ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra pärast mindi kõikijale, kogukonnad tekkisid Atgentiiniasse, Brasiiliasse ja Austraaliasse. 1939-1945 pageti II maailmasõja tõttu Rootsi, Saksamaale. Just 1944. Aasta suur põgenemine pani aluse Välis-Eesti ühiskonna tekkimisele, kuna siis jätsid kodud umbes 70 000 eestlast. Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandust oli muutunud vaid propaganda vahendiks ning ...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Demograafia · Rahvastikuteadus uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, kujunemist ja muutumist. Rahvaarvu kasv · 2000 a. e.kr 25-30 miljonit · 2000 a. tagasi 150-200 miljonit · Tänapäeval 6,5 miljardit · 2150 11,5 miljardit Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt · Maakera keskmine asustustihedus 42 inimest/km2 · Iga 5 inimene elab Hiinas Probleemid · Malthus-rahvastik kasvab geomeetrilises, ressursid aritmeetilises progressioonis · Näljahäda-Ida ja Kagu Aafrikas Parameetrid · Iive-aasta jooksul sündinute ja surnute vahe · Sündimuskordaja-sündide arv 1000 inimese kohta · Suremuskordaja-surmade arv 1000 inimese kohta · Imikusuremus Eesti 2007 Mehi 618 245 Naisi 724 164 2006 Surmad 17 316 Sünnid 14 877 Iive - 2 439 Demograafilise siirde teooria Iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitu...
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali ain...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
