Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elin Toona "Sipelgas sinise kausi all" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Ants ei kohanenud Inglismaal?
Elin Toona-Sipelgas sinise kausi all #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor justrawrable Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Hiljem abiellub Uner Artur Adsoniga. Under ja Adson on elanud nii Tallinnas kui ka Tartus, sõja lõpul lahkuvad aga Rootsi ­ Stockholmi eeslinna. Underi majja, mis Tallinnas Nõmmel asus, kolis Tuglas, tänaseks asub seal Tuglase ja Underi kirjastuskeskus. 1904-1905. alates sellest ajast on Under juba pöördumatult Eesti kultuuris sees: esiteks selle pärast, et Ants Laikmaa hakkab teda joonistama ja maalima. Juba aastal 1905 kirjutab ta Noor Eesti kogumikus varjunime all Muti. Under võiks oma vanuse poolest Noor Eesti autor. Mari Underi looming Underi loomingus on oluline armastusteema. ,,Kõik millest Under kirjutab on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam" August Gailit. o Ants Oras, Marie Under (1963) o Marie Underi eluraamat I-II ­Artur Adson o Helmi Rajamaa, Marie Under inimesena (1983) o Marie Under (2003) o Under ja Tuglas Marie underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus (2009)

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Ideekaart 4 raamatu kohta

sind üheksa korda vastu. * Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole. * Õige perenaise hääl on magusam kui teise mehe rukis. 2) Tammsaare ,,Tõde ja õigus" V osa · Põhitegelased: Indrek Paas ­ Pere koolitatud poeg. Treenimata kehga, nõrk, pikka kasvu, tahtejõuline, sihikindel. Andres Paas ­ vana mees, kellel pole enam õieti jalgugi all, ootab oma surma. Pearu Murakas ­ samuti vanaduspõlves, kuid siiski visa hingega. · Tegevus: Vargamäe Oru ja Mäe talu · Põhiprobleemid: inimeste omavahelised suhted, naabrite siiani lahendamata tülid, meeste ja naiste omavahelised suhted. · Mõtted/tsitaadid: * Inimene on ju niisuke loom, et kui tal midagi on, siis on ta selle vang. * Ootad, ei tule, ei oota, tuleb!

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Väliseesti kirjandus

VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Ernst Enno, Gustav Suits, "Siuru", "Tarapita"

autori enda lapsepõlveelamustest. Peategelane oli häbelik, tundeline noormees. Tuglas kirjutas ka marginaale, kus arutletakse lühidalt mõne elunähtuse üle. Ernst Enno On kuulus luuletaja, kes võttis Eestis esimesena kasutusele vabavärsi, aga on kirjutanud ka riimilist mõtteluulet. Pärit Tartumaalt. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Riias kaubandust. Töötas õpetajana ja hiljem koolinõunikuna. Tema lapselaps on kirjanik Elin Toona. Enno luuletused olid sümbolistlikud ja mõjutatud idamaisest filosoofiast. Ta uskus, et inimese eesmärk on ühineda kõiksusega, ennast arendada, et jõuda maailma harmoonia tunnetamiseni. Uskus, et looduses võib tunnetada jumalat. Sümbolitest kasutas sagedamini tee sümbolit, s.t elu, rändaja ( s.t inimese) oma elu otsinguil. Kasutab ka kodu, s.t kindlustunnet, turvalist paika ning hellust. Tähtsama luulekogud: "Uued luuletused"(1909) ja "Hallid laulud" (1910). Teemadeks

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

See viis ta aga eemaldumise ja üksiolemiseni. 1925. a ilmus uuenenud maailmaga raskelt kontakti leidva luuletaja ebaühtlane kogu ,,Ränikivi". Kindla pinna leidmiseks pöördus Visnapuu minevikumälestuste, kodu ja ajaloo poole. Tema 20. saj eesti isamaalüürika väljapaistvamaid kogusid on ,,Maarjamaa laulud" (1927). see on 1920ndate kõrgsaavutusi. Kodumaaluuletused. Visnapuu Eesti on uusaegne, tsivilisatsiooni hädade all kannatav maa. Selles olev luuletus ,,Talvine teekond" on Visnapuu armastusluule kauneim saavutus. Visnapuu luule areng kulmineerus 1920ndail lüürikakogus ,,Puuslikud" (1929) ­ loodus, saatus, otsiva inimese traagika. 1940ndatel uus tõus tema loomingus ­ pagulaskirjandus. 4. Marie Underi luule. Luuletas esialgu ka saksa keeles. Ta oli küll Eestist pärit, aga haridus oli saksakeelne. Alguses avaldas loomingut Muti nime all. Sobitub küll klassikaliste vormidega, kuid mängib ka nende

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Ernst Enno

Ka langust võib märgata. Üks luuletuse näide: ,, öö valge on õnn" ,,Üks ööbik on siin ja teine sääl ja kolmas on enese südame hääl. Las särada õnnelik silm!" See on kurb luuletus, kus ilus pehme suveöö meelitab keppi kätte võtma ja üksinda tasa rändama minema ning unustama kõike selle suveöö sumeduses. Kasutatud kirjandus Hamburg, P. ,,Eesti uusromantika lüürikuid". Tartu:1934 Toona, Elin . ,, Rõõm teeb taeva taga tuld - Ernst Enno" Tartu:2000

Kirjandus
thumbnail
3
docx

Lastekirjanikud kontrolltööks

1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on

Lastekirjandus
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Pärisosa 1927 Hääl varjust 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva alla 1933 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * Kogutud luuletused 1958 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule Underi loomingut on võimalik jagada kolme ossa (võib ka nelja): 1) Esimese perioodi kaks peamist märksõna on: tasakaalutus ja pindmisus. Tasakaalutuse all peetakse silmas ekstaatilisust ja pindmisuse all, noor Under ei ole n-ö `sügav' autor. Talle on omane see, et kuidagi ornamentaalne pindmine struktuur on väga ilmekalt läbi mängitud, aga see võib ka sageli pinnailustuseks jääda. Programmilist pinnapealsust varases loomingus leidub. 2) Teine periood: tasakaal ja sügavus. Sügavust tuleb juurde ja tasakaalu, ekstaatiline tugi kahaneb. 3) Kolmas periood ei mängi teise perioodi märksõnu ümber, aga teisendab neid nii, et

Kirjandus



Lisainfo

Pagulasromaani "Sipelgas sinise kausi all" kokkuvõttev kirjand teemal "Miks Ants ei kohanenud Inglismaal?"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun