Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elin Toona "Sipelgas sinise kausi all" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks Ants ei kohanenud Inglismaal?

Sipelgas sinise kausi all”:
Miks Ants ei kohanenud Inglismaal?
Elin Toona pagulasromaan “Sipelgas sinise kausi all” vaatleb peategelase Antsu lõhestunud elu ja kohanematust Eesti ja Inglismaa vahel. Esmapilgul võib tunduda, et Antsul on olemas kõik, mida on vaja, et ära elada, kuid millest oli tingitud tema rahulolematus ja miks ei suutnud Ants Inglismaal kohaneda?
Esmalt tuleb vaadelda, miks Ants Inglismaale sattus. Tollasel ajal oli Eestis sõjaaeg ning paljudest eestlastest said pagulased Soome, Rootsi ning mujale. Romaani tegevus toimus Inglismaal, mis ei tähenda, et see ei oleks võinud toimuda kuskil mujal. Sealsetel pagulaseestlastel olid raskused hariduse omandamisel ning inglaste suhtumises pagulastesse. Naised töötasid enamasti haiglates ning mehed põldudel ja vabrikutes . Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak.
Ants ei suutnud kohaneda ja tundis, et ta ei kuulu Inglismaale. Talle tundusid inglise linnad ühesugused, värvivaesed ja inimesed nendes olid vaid liikuvad kujud, nagu sipelgad. Antsu võõrustunne Inglismaa ees ei tähenda, et ta tunneb end mugavamalt eestlaste keskel. Kuigi Eesti kultuuri on tema lähedaste ümber hoitud au sees ja peetud kinni kommetest, on see hakanud silmnähtavalt lõhenema. Peretütar on salajases suhtes välismaalasega, kuigi oli lubatud vaid eestlasega ning kõige noorem liige peres on kohanenud inglise kommetega ja kultuuriga . Peategelane ei suuda end mugavalt tunda kummaski keskkonnas, kuid selles on endiselt süüdi kodumaalt lahkumine uude võõrasse keskkonda. Kogu Antsu varajane elu ja armastuslugu jäid maha Eestisse.
Inglismaal tundis ta end nagu sipelgas taevasinise kausi all, millest põgeneda ega välja ei saa. Antsu rutiinne, kuid rahuldamatu ja kohatu igapäevaelu Inglismaal viis teda aina rohkem kaugemale Eestist ja rahulolust. Mõte sellest, kuidas kõik suutsid nii kiiresti loobuda oma eelnevast elust ja kohaneda.
Elin Toona-Sipelgas sinise kausi all #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor justrawrable Õppematerjali autor
Pagulasromaani "Sipelgas sinise kausi all" kokkuvõttev kirjand teemal "Miks Ants ei kohanenud Inglismaal?"

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

,,Emale" ­ üks pikemaid Liivi luuletusi. Isamaaluule ,,Isamaale" ­ sügavtundeline, sees traagilised noodid, ei ole tuleviku lootust. ,,Must lagi on meie tool" ­ kurb saatus on kodul ja sel ajal, paralleeleinimtunnetega ­ lagi on näinud perekonna pisaraid ja riidu ,,Ta lendab mesipuu poole" ­ ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistesihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistanud (allegooria ­ mesipuu/mesilased). ,,Ma lillesideme võtaks" ­ ühendaks Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" ­ otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" ­ kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun