organisatsioonid. Neist suurim 1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, mille eesmärgiks on „..., aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega, edendada migratsiooniküsimustest arusaamist, julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus.” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon 6 mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014) 1.3 Hetkeolukord Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta
Lk.117 alates II lõigust Inimesed, kes on põgenenud poliitilistel põhjustel ja ületanud riigipiire, saavad sihtriigis paluda rahvusvahelist kaitset. Paljud seda ei tee (näiteks tagasisaatmise kartuses) ja püüavad oma elu korraldada ebaseadusliku immigrandina. Kui inimene ikkagi esitab avalduse kaitse saamiseks, siis saab temast kõigepealt varjupaiga taotleja, ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. 3. Missugused 3 riiki on suurima pagulaste arvuga Ameerikas? Aasias? Euroopas? Ameerikas: USA (42,8 mln)* Kanada (7,2 mln) Argentiina (1,4 mln) Aasias: India (5,4 mln) Pakistan (4,2 mln) Kasahstan (3,1 mln) Euroopas: Venemaa (12,3 mln) Saksamaa (10,8 mln) Suurbritannia (6,4 mln) Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid
Kokku keskuses elab praegu 20 inimest. Sotsiaal- ja turvakeskuses kohamaks ei ole kallis. Kohamaks on 55 eurot kuus. Igal kliendil selles keskuses tekkivad erinevad probleemid dokumentidega. Selleks, et probleeme lahendada keskuses töötab sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja aitab inimesi, kes tulevad keskusesse, hakkama saada erinevate tervisetõenditega ja mõnedel kliendil ei ole ka ID-kaardi. Sotsiaaltöötaja sõlmib ka lepingud klientidega. Kui Eestis tõuseb pension siis sellega tegeleb ka sotsiaaltöötaja. Keskuses töötab 2 kokka, koristaja, 6 hooldajat: 1 hooldaja öösel ja igal päeval majas on 3 hooldajat. Keskuses on olemas lift ja kliendid saavad seda kasutada. Keskus on suunatud eakatele ja nad elavad seal ja nende eest iga päev hoolitakse, nad iga päev saavad kõik ravimid, mida nad vajavad ja selle eest jälgib medõde. Kliendid, kes suudavad veel käima, nad veedavad aega puhke toas. Nad suhtlevad teiste klientidega,
Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Põgenik – mõistet kasutatakse katuseterminina inimese kohta, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või koduriigist lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisest riigist.
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3
Eesti otsustas minna seda teed, et paigutada kvoodipõgenikud üle Eesti laiali. Mõned sattusid Tallinnasse, mõned Tartusse, aga paigutati ka väikesetesse kohtadesse, kus tulevikuväljavaated nii head pole kui suurlinnades. Nende integreerumisega ühiskonda on tekkinud, aga mitmetki probleemid ning mõnedki perekonnad on juba riigist ka lahkunud. Kui varem pole väga immigrantettevõtlusest Eestis räägitud, siis nüüd on teema aina rohkem päeva korda tõusnud. Koos inimeste mobiilsuse, sh rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumisega on immigrantide ettevõtlusega seotud küsimustele suuremat tähelepanu pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud (Asko Miettinen, 2006) Essee eesmärk on vaadata, kuidas saaks immigrantide integreerumist parendada läbi ettevõtluse. Mil määral aitab see kaasa immigrantide ühiskonda ja tööturule sulandumisele
Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult. Ministrid saadeti vangilaagritesse ja sõjaväe ülemjuhataja Jaan Maide hukati. Peale Teist maailmasõda vähenes rahvastik 280000 inimese võrra. Kaotused olid suured ja laastavad. Iseseisvumise katse luhtus ja eesti langes taas Nõukogude Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja sealt saadetud käskudele. Võim oli eelkõige muulaste käes aga alates 1950
a oli "haigetena" üle toodud 782 isikut. Neile lisaks oli 926 tulnud illegaalselt omade paatidega. Nii oli Rootsis juba 1708 Eesti rootslast, kui "Juhan" alates 21. juulist 1944 oma sõite alustas. 11. septembrini tegi ta 9 reisi, tuues üle 3335 Eesti rootslast. Kommitèn för Estlandssvenskarna ja Ragökommittén ei teinud vahet puhtalt oma rahva ja eestlaste vahel ja tõi üle ka arvatakse, et 3000 3500 eestlast. Kokku jõudis ametlike andmete järgi Rootsi 7920 Eesti rootslast. Nende vastuvõtt ja edaspidine juriidiline staatus muidugi erines eestlaste omast. Kuid ka nendel tuli teatud aeg harjuda, enne kui nad uuel kodumaal täiesti kohanesid. Evakueerimine ja vastuvõtt läks riigile maksma 4 418 000:- krooni. Kui põhjarannikult põgenemistee viis Soome, siis Lääne Eestist ja saartelt otse Rootsi. Meretee aga oli siit hoopis pikem ja ohtlikum. Need, kes merele sattusid tormi puhekmisel, kannatasid tublisti. Kohati puhus kuni 30-palline torm
Kõik kommentaarid